· nimetus jumalanna Athena lisanimest · A. Vabbe · äärmine radikaalsus, moodsaimad kunstistiilid · kokkupuuted avangardi eesliiniga · kasutanud ekspressiivset abstraktsionismi · enim mõjutas Itaalia futurism lõhkus maali tükkideks ''Seine'i jõgi'' · paljud varasemad tööd hävinud ''Kohvikus'' · enamasti maastikumaalid · hilisem looming neoimpressionistlik · A. Vardi · meisterlik impressionistlik maalikunstnik ''Montmartre'' · paljud tööd linnamaastikud Tartu ja Pariis · A. Starkopf · juhtiv skulptor kaks põhistiili: 1.ekpressionistlik, jõuline liikumine ''Kelp'' 2.art deco väiksed naisaktid (modelliks oma naine) ''Naine kalaga'' · E. Viiralt ·üks tuntuimaid eesti kunstnikke maailmas esimene silmapaistev graafik ·valdas meisterlikult mitmeid graafikatehnikaid ·tunnustus katkes II Msga ·hinnatud 1930ndate looming
seoses arhitektuuriga. Just selles valdkonnas põhjendati teatud stiililiste ja vaimsete hojakute muutust varasemaga võrreldes. Kuivõrd uue arhitektuurikeele arenemise protsess on välja kasvanud sajandi esimese poole arhitektuurimõtte kriitikast, siis tutvustamegi esmalt modernistliku arhitektuurilise utoopia põhiseisukohti. 2. Postmodernistlik arhitektuuriteooria. 1950. aastateks oli modernistlik rahvusvaheline stiil levinud kõikjale üle maailma. Linnamaastikud olid täis ehitatud betoonist ja klaasist elamise ja töötamise ,,masinaid". Kuid pikkamööda väsiti sellisest keskkonda organiseerimise viivist ning tajuti universaalsusele ja ratsionnalistlikule ühetähenduslikusele rajatud arhitektuuriutoopia läbikukkumist. 1970. aastatel hakkasid kriitikud tähele panema uue arhitektuurilise väljenduskeele tekkimist. Ühise põhimõttena läbiberinevate autorite töid kahtlus ajaloolise arengu lineaarsuse suhtes kunstis ja maailmatajus
poliitiline või majanduslik tähedus arhitektuur väljandab siis ka elanikkonda hierarhiat, inimest poliitilist positsiooni või suhet võimuga (loss versus talupoja elamu). Ühel või teisel asjastul kasutatavad materjalid ja ehitusstiilid sisaldavad kokkuvõtet selle perioodi vaimsusest ja inimese maailmapildi kesketest teguritest. Postmodernistlik arhitektuuriteooria - 1950. aastateks oli modernistlik rahvusvaheline stiil levinud kõikjale üle maailma. Linnamaastikud olid täis ehitatud betoonist ja klaasist elamise ja töötamise masinaid. Kuid pikkamööda väsiti sellisest keskkonda organiseerimise viivist ning tajuti universaalsusele ja ratsionnalistlikule ühetähenduslikusele rajatud arhitektuuriutoopia läbikukkumist. 1970. aastatel hakkasid kriitikud tähele panema uue arhitektuurilise väljenduskeele tekkimist. Ühise põhimõttena läbiberinevate autorite töid kahtlus ajaloolise arengu lineaarsuse suhtes kunstis ja maailmatajus
hakkasid maalima klassitsistlikke või selle lähedasi pilte. Postmodernismi tekke põhjused. Ilmselt oli üheks põhjuseks tüdimus labastunud funktsionalistlikust arhitektuurist ja rahulolematus kunstiga, mis enam teoseid ei loonud. Lisaks kunstisisestele põhjustele tuleb arvestada aga ka laiemaid, ühiskondlikke põhjusi. Teist tüüpi postmodernism. Rühm USA kunstiteadlasi kritiseeris modernismi, aga ka sellist postmodernismi, mis püüab mineviku taastada. Linnamaastikud olid täis ehitatud betoonist ja klaasist elamise ja töötamise ,,masinaid". Kuid pikkamööda väsiti sellisest keskkonda organiseerimise viivist ning tajuti universaalsusele ja ratsionnalistlikule ühetähenduslikusele rajatud arhitektuuriutoopia läbikukkumist.
Nende tegevuste käigus eristataksegi meid ümbritsevast keskkonnast kultuuripärandina käsitletav osa. Kultuuripärand jaguneb materiaalseks ja immateriaalseks. Materiaalne kultuuripärand jaguneb omakorda veel liikuvaks ja liikumatuks. Liikuvaks kultuuripärandiks on kõikvõimalikud objektid - dokumendid, raamatud, CD-d, fotod, tekstiil, riided, mööbel, kunstiteosed jpm. Liikumatuks kultuuripärandiks aga arheoloogilised paigad, ehitised, põllumajandus- ja linnamaastikud, laevadokid, kultuspaigad, monumendid jpm. Immateriaalse kultuuripärandi moodustavad uskumused, ideed, muusika, sport, meelelahutus, religioon, rituaalid, jutud jms. 3) kultuuripärandi funktsioonid ühiskonnas Kultuuripärandi funktsioonid ühiskonnas on määratud väärtustega, millega ta on seotud. Kuna neid väärtuseid on vägagi erinevaid, siis täidab ka kultuuripärand ühiskonnas mitmesuguseid funktsioone. Majanduslikult kuulub kultuuripärand kultuurilise kapitali hulka
annaabi.ee 
