selged piirjooned suletud vorm lõpp tugev, läbimõeldud klassikaliselt vormirange sõnastuselt loomulik Luule põhilised teemad: inimesed ja nendevahelised probleemid maailm ja selle saatus Looming Luule muutumised ajas: algusaastate luule sümbolistlik ning kujundlik. Puuduvad ,,naisluule" teemad, nagu armastus ja tundelisus hilisemal perioodil luule napp, range, üleolev, irooniline ja skeptiline (nt. ,,Korallid Emajões") esimesed süngetoonilised ja realistlikud linnaluuletused (nt."Puust palitu") Looming sõjaaja luule ainestik Eesti küla ja maaelust, luule sõnastatud rahvaluulelähedase kujundlikkusega 1960datel arupidavad mõtteluuletused (nt. ,,Tähetund" ja ,,Jälle ja jälle"), valitsevaks mälestus ja kujutluspildid lapsepõlvekodust (nt."Tulipunane vihmavari") Betti Alver on eesti luule meisterlikumaid sõna ja vormikasutajaid. Click to edit Master text styles Click to edit Master text styles
Need on naiselikumad. Alver on öelnud, et luule ei kanna pükse või seelikut. 1930-40aastate vahetusel toimub loomingus muutus. Temaatika muutus, keelekasutus. Rohkem tähelepanu eesti folkloorile ja kirjandustraditsioonidele ning rahvakeelele. Luuletuses Suvi (1939) annab ta lihtsa, rahvapärase kujundlikkusega edasi õnnetunnet ja asket tulevikuaimust. Luulesse tuli ka realismi, ümbritseva maailma kujutust. 1940. üpris realistlikud linnaluuletused. Minategelane eksleb hallis ja vihmases linnas, tunneb hirmu ja ängi. Mitmete luuletuste pealkirjad on kõnekad: Udus, Öölaul. Realismi ja sümbolismi omapärane põiming tulevad esile 1940. aastate algul, Teise maailmasõja ajal kirjutatud luuletustes. Alveri sõja-aastate luule eredamaid saavutusi on eesti vana rahvalaul Leib. Pilt rängast, pärisorjusega meenutavast viljakoristusest. Tema luuletused sõjaajal andsid usku püsimisse, elu edasikestmisse. Hilisluule.
annaabi.ee 
