5. Vasta mõistetele. Tee valik allpool toodud väljenditest. Linnastumine on linnade kasv ja linnarahvastiku osatähtsuse tõus Linnastumist mõõdetakse rahvaarvu järgi Arenenud riikides on linnade kasv aeglasem Eri riikides on linnad määratletud eri kriteeriumide järgi Enamikus riikides on linnalise ja maalise asula piiritlemine linna rahvastiku osakaal kogu rahvastikust protsentides Mõnes riigis peetakse oluliseks ka asula rahvastiku tööhõivet. Näiteks loetakse linnaliseks asulat, kus enamik rahvastikust töötab tööstuses või teeninduses. MÕISTED. Leia mõistele vastus ning too igale mõistele näide järele Megalopolis ehk hiidlinn on linnastumise kõrgeim aste, hiiglaslik linnastute kogum Slumm on linna vaene, halva hoonestuse ja puuduva heakorraga üleasustatud osa 6. Too näiteid ülelinnastumisega kaasnevatest sotsiaalsetest- ja keskkonna- probleemidest lk 64 Arenenud riigid Arengumaad
· Suremus. Riigil kõige raskem mõjutada. Olulised on arstiabi kättesaadavus ja kvaliteet. Linnastumiseks nimetatakse linnade kasvu ja linnarahvastiku osatähtsuse tõusu rahvastikus. Arenenud riikides on linnade kasv aeglasem, vähem arenenud maades kiirem. Rootsis ja Norras loetakse linnaks üle 200 inimesega asulat, Jaapanis on piir 50 000, Malaisias 10 000 inimest. Mõnes riigis peetakse oluliseks ka asula rahvastiku tööhõivet asula tüübi määramisel. Nt loetakse linnaliseks asulat, kus valdav osa elanikest töötab tööstuses või teeninduses. 12.sajandil kujunesid kaks suurt kaubanduslinnade võrku: · Hansalinnade ühendus (Hamburg, Lübeck, paljud Eesti linnad) · vahemereäärsed linnad (Pisa, Veneetsia) Tööstusühiskonnas kasvasid asulad torimiliselt ja toimus kiire linnastumine. Tehnika rakenda,osega maal tööviljakus tõusis, tekitades tööjõu ülejäägi ja väljarände.
võrreldavad. Kõige tavalisem ja lihtsam viis on piiritleda linna elanike arvu alusel, kuid siin on erinevused riigiti suured. Rootsis ja Norras leotakse linnaks üle 200 inimesega asulat, Jaapanis on piir 50000, Malaisias 10000 inimest. Enamikus riikides jään linnalise ja maalise asula piiritlemine 15005000 vahele. Mõnes riigis peetakse oluliseks ka asula rahvastiku tööhõivet asula tüübi määratlemisel. Näiteks loetakse linnaliseks asulat, kus valdav osa elanikest töötab tööstuses või teeninduses. Mõnes riigis, näiteks Tsehhis, antakse linna staatus vaid siis, kui kindla rahvaarvuga (vähemalt 5000) asulas on hästi arenenud infrastruktuur (veevärk ja kanalisatsioon, kool, apteek, hotell jms.) ning asula täidab ka olulise keskuse funktsiooni. Soomes määratletakse aga linnaline vald administratiivpiiriga, millesse jäävad ka külad ja põllumaad. Linnade ajalooline areng
kättesaadavuse reguleerimist, erinevaid kooselu reegleid , peretoetusi, lisapuhkusi emadele/isadele, soodustusi töötamisel ja muid majanduslikke meetmeid. Osa riike reguleerib sisserännet kvoodiga. Asustuse areng, linnastumine Linnade kasvu ja linnarahvastiku osatähtsuse tõusu rahvastikus nim. linnastumiseks. Seda mõõdetakse linnarahvastiku osakaalu järgi kogu rahvastiku protsentides. Arenenud riikides on linnastumine aeglane. Mõnedes riikides loetakse linnaliseks asulat, kus enamik inimesi töötab tööstuses või teeninduses. Agraarajastu linnad Linnad asusid veekogu ääres ning olid esialgu piiratud müüridega. Algne linnakeskus paiknes looduslikult kaitstud alal( künkal, poolsaarel) ning selle tänavatevõrk oli loodusest mõjutatuna ebakorrapärane. Hiljem arenesid linnad varasematest piiridest välja ning kasvasid ümbruskonna küladega kokku. Linnastumine tööstusühiskonnas Asulad kasvasid tormiliselt ning toimus kiire linnastumine
Ateena ja Sparta - kas erinevad mentaliteedid? 28. september 2009. a. 14:57 Lk 37, sissejuhatuses püstitada probleem Kasvatus ja haridus Sõjapoliitika (sparta maismaal, ateenas merevägi) Valitsuskord ja rahva osaslus Ühiskonnakihid Kultuur ja kunst Edukus Ajalugu Page 12 Vana- Kreeka igapäevaelu 30. september 2009. a. 10:49 1. Miks nimetatakse kreeka ühiskonda linnaliseks? 2. Iseloomusta linna välisilmet. 3. Iseloomusta riietust. 4. Toit. 5. Mis oli sümpoosion? 6. Mis oli gümnaasium? 7. Naiste positsioon ühiskonnas. 8. Konkurentsivaim. 9. Meeste vahelised suhted vanas Kreekas 1. Sest elu (kuid mitte inimesed) oli koondunud linnadesse. Linnriigid. Usk, poliitika, valitsemine. 2. Linn akropoli jalamil, palju templeid. Linna ümbrus tasane ja põlluharimiseks sobiv. Oliivi ja viinamarja istandused
annaabi.ee 
