probleemid saavad alguse ikka inimeste hoolimatusest, mugavusest ja teadmatusest.Nad ei mõtle, mis neist saab ja kuidas nad hakkama saavad. Me peaksime märkama endast nõrgemaid ja igal võimalus aitama neid. Siin aitaks ehk selgitustöö, näiteks meedia vahendusel. Televisioonis on mitmeid saateid, kus antakse nõu ja selgitatakse lemmiklooma võtmisega kaasnevaid probleeme. Tuleks teha selgitustööd, et inimesed ei võtaks liiga kergekäeliselt kodulooma linnakorterisse, kus sageli pole häid tingimusi tema pidamiseks. Siin saavad palju ära teha lasteaedade ja koolide õpetajad. Näiteks võiks kutsuda külla spetsialiste või lihtsalt loomasõpru, kes oskaksid lastega lihtsalt ja veenvalt rääkida. Oluline on ka vastutustunde kasvatamine. Inimene on lemmikloomad teinud enesest sõltuvaks ja peab ka vastutama nende käekäigu eest. Ma loodan, et mõnest mainitud abinõust on mõnele loomale kunagi kasu ja et hulkuvate loomade hulk väheneb. Minu
tttu. pilasi pab ta konfliktide korral pigem mista ja kaitsta. Pettumuseks on talle, kui tubli ppuri esseed osutuvad plagiaadiks he vhetuntud vene ajaloolase tdest - see tuletab talle meelde, kui vhe on tema petusel igest elust ja eetikast tegelikku mju. Direktor pakub Martinile uuest ppeaastast inspektori kohta. Tuues ettekndeks tulevast ametikrgendust ja soovi phendada Sokratesest raamatu kirjutamisele loobub petaja abikaasa ja trega koos Narva-Jesuusse puhkama sitmast ning jb nende linnakorterisse. Raamat Sokratesest on plaanitud nitama kaasaja inimestele, kuidas filosoof talle mratud surmaotsust trkumata ja hirmuta vastu vttes ji tegelikult vitjaks oma vaenajate ja olude le. Sokrates ootas 30 peva surmaotsuse tideviimist, kuna sel ajal toimus ohvrilaeva merereis ning siis ei tohtinud hukkamisi toimuda. (Ohvrilaevaga sitsid neiud ja noormehed Ateenast Delose saarele Apolloni pidustuste puhul ohvriande tooma.) Martin mtiskleb selle
muud emakeelset kirjandust, mida julgemad poisid olid salaja käinud linnas hankimas. Tollane Postimehe toimetaja A. Jürgenstein, kuuldes Kuperjanovilt seminaris valitsevast olukorrast, otsustas seminaristidele tasuta anda kolm eksemplari Postimeest, mis Kuperjanov iga päev toimetuses käies ära viis. Et eesti seltskonnainimestega veelgi tihedamat sidet pidada, muretseb Kuperjanov endale tuttava arsti kaasabil direktori käest loa pansionist lahkuda ja asub elama linnakorterisse. Tema korter muutub siitpeale kooskäimise keskuseks, kus tulevased rahvavalgustajad saavad tublisti ergutust rahvuslike ideede viljelemisel. 1914. aastal, peale seminari lõpetamist valitakse värske koolmeister oma kodukihelkonda Kambjasse õpetajaks. Täie kiindumusega tööle asudes leiab Kuperjanov mahti tegeleda ka kohalikes seltskondlikes organisatsioonides, tuues neisse hoogsa tuulepuhanguna kaasa oma hiilgava algatusvõime ning noorusliku vaimustuse.
Johan Laidoneri haud Vladimiris on täpselt määratlemata ning ta põrn seetõttu kodumaale toomata. J. Laidoneri 24 aumärki on seni hoiul USA Maavägede Sõjaajaloo Keskuses ( US Army Center of Military History ) Washingtonis. Nad sattusid sinna tänu J. Laidoneri onupojale kolonel Villem Saarsenile, kes oli viimane Eesti sõjaväeluure juht enne okupatsiooni. Saksa okupatsiooni ajal, 1941. aasta oktoobriööl tungis kolonel Saarsen salaja sisse Laidoneride linnakorterisse Tallinnas Õllepruuli tänaval, ta võttis aumärgid ja viis need sõja jooksul kos endaga Soome ning sealt edasi Rootsi. Enne oma surma 1982. aastal avaldas Saarsen soovi, et Laidoneri aumärgid antaks hoiule USA-sse. 1996. aasta suvel lubati Laidoneri aumärgid tuua tagasi Eesti Vabariiki, kuid sama aasta lõpu seisuga ei oldud seda tehtud. Tulevane admiral, Kaitseliidu looja, kirjanik, kaugesõidukapten, põllumees,
mitu kuud, alla ühe kuu kestvat ravipaketti ei tuntud. Seltsielu sel ajal mere ääres veel ei toimunud. Hiljem eraldati liivavallidega naiste, meeste, perekonna, koeraomanike jne rannad, mis püsisid veel 1920. aastatel, nn naiste rand on säilinud tänaseni. (Vunk 2004: 9) Ainus suveklubi asus Vanas Pargis. Põhimõtteliselt käidi ujumas ära, võeti voori- mees, kellel lasti end sõidutada rannakarjamaalt mööda suhteliselt viletsat teed (lagendik ümberringi) linnakorterisse, vahetati riided ja mindi Vanasse Parki prome- neerima, keeglit veeretama või kontserti kuulama. Rannas ei toimunud sel ajal mitte midagi. (Aller 1977: 1315) Esimese Eesti Vabariigi ajal, 1919. aastal ei olnud tegelikkuses veel selge, milline suund võetakse. Loodi küll haljastus- ja kuurordikomisjon, kuid 1924. aastani oli ranna- 30 piirkond vaikne ja linnal oli mõte anda kuurordimajandus erakätesse. Siis katsetati
Pettumuseks on talle, kui tubli õppuri esseed osutuvad plagiaadiks ühe vähetuntud vene ajaloolase töödest see tuletab talle meelde, kui vähe on tema õpetusel õigest elust ja eetikast tegelikku mõju. Direktor pakub Martinile uuest õppeaastast inspektori kohta. Tuues ettekäändeks tulevast ametikõrgendust ja soovi pühendada Sokratesest raamatu kirjutamisele loobub õpetaja abikaasa ja türega koos Narva Jõesuusse puhkama sõitmast ning jääb nende linnakorterisse. Raamat Sokratesest on plaanitud näitama kaasaja inimestele, kuidas filosoof talle määratud surmaotsust tõrkumata ja hirmuta vastu võttes jäi tegelikult võitjaks oma vaenajate ja olude üle. Sokrates ootas 30 päeva surmaotsuse täideviimist, kuna sel ajal toimus ohvrilaeva merereis ning siis ei tohtinud hukkamisi toimuda. (Ohvrilaevaga sõitsid neiud ja noormehed Ateenast Delose saarele Apolloni pidustuste puhul ohvriande tooma