Mis puudutab linnades elavaid eestlasi, siis siin mingit erinevust eestlaste ja sakslaste vahel näha ei ole. Linnaühiskond oli sotsiaalselt sidusam, linnaühiskonnas oma kohta leida tuli kuuluda gildidesse ja tsunfitidesse. 15. saj lõpus on nii Tallinnas kui Riias rajatud eraldi mittesaksa jutlustajate kohad - annetustest suurkaupmeestest soovil on rajatud kapitalid, mille eest on üleval peetud mittesaksa jutlustajad - selles spetsiifilises linnakontekstis mittesakslased kasutati maal elavate eestlaste kohta - nende mittesaksa jutlustajate eesmärgiks oli maalt linna tulnud, linna külastavate eestlaste evangeliseerimine. Tervikuna võib öelda, et tegelikult kirikute kui institutsioonide võrk Liivimaal oli pigem tagasihoidlik kui võrrelda Kesk või Lääne-Euroopaga - rolli mängis maa piiratud kandevõime. Aga ka hiline kristianiseeritud - institutsioonid vajavad arenemiseks aega. Liivimaal ei olnud ühtegi benediktlaste
Rooma oli struktuur tihedalt kokku põimitud kitsastest varjulistest tänavatest koos kohati avatud tagahoovidega. Väikesed elamublokkide ühikud lõid peene tekstuuri, mis vastandus suurte avalike hoonetega ja kogunemiskohtadega linnas, mida kasutati palvusteks, valitsuse, meelelahutus- ja äritegevuseks. Panteon, oma olemuselt massiivne rahvakoosolekute hall, mis ehitati üles umbes 100. a AD - suure imperaatori Hadrianuse ajal -, oli selge ja nutikas arhitektuuriline zest selles tihedas linnakontekstis. Panteon (kr.) on algselt kõikidele jumalatele pühendatud tempel. Forum romanumil Panteoni ees ehk Rooma foorumil (foorum - rahvakogunemiste koht linna südames, Vt Antiigileksikon I, lk 157) arutati poliitilisi küsimusi. Panteon oli antiikaja suurim kuppelhoone - kera läbimõõduga 43,5 m, ainus täielikult säilinud Rooma-aegne ehitis. Rooma ehitusvaim tegi imesid, ületades kreeklasi nii arhitektuurivormi komplekssuse kui linnaruumide organiseerimise poolest.
annaabi.ee 
