• c) 11. sajandi lõpus 2. Õige vastus • b) 11. sajandil 3. Igal linnal oli oma... • a) isand • b) mõni teine valitseja ( krahv, kuningas, piiskop) 3. Õige vastus • a) isand • b) mõni teine valitseja ( krahv, kuningas, piiskop) 4. Kui palju elanikke elas Tallinnas keskajal? • a) 10000 - 11000 • b) 7000 - 8000 • c) 5500 - 7000 4. Õige vastus • b) 7000 – 8000 elanikku 5. Kõik linnaelanikud moodustasid ühtse... • a) konna • b) perekonna • c) linnakogukonna 5. Õige vastus • c) linnakogukonna 6. Keskaja linna tähtsaim hoone oli... • a) kirik • b) raekoda • c) maaisanda linnus • d) elumaja 6. Õige vastus • b) raekoda 7. Trieri pitsat on üks varasemaid linnapitsateid... • a) Liivimaal • b) Põhja – Euroopas • c) Euroopas 7. Õige vastus • c) Euroopas 8. Keskajal kasutati… • a) naturaal- ja rahamajandust • b) naturaalmajandust • c) rahamajandust 8. Õige vastus • a) naturaal- ja rahamajandust
kergeratsaväelasena ning ise oma maad harima, sest neile ei kuulunud sõltuvaid talupoegi. Läänemaadel, kus mõisamajandus oli tugevamalt arenenud, oli vabatalupoegi vähem. Külaühiskonna alumise kihi moodustasid vähese maaga palgatööst elatuvad talupojad, sulased ja teenijad. 5.Linnad ja kaubandus. Tsunftid ja gildid Linnadest said otsekui eksterritoriaalsed üksused, mille piirides muutusid senised sõltuvussuhted kehtetuks ja mille elanikud moodustasid iseseisva omavalitsusliku linnakogukonna. Linnades asutamisel oli kaalukaim roll maaisandal, kes andis linnaõiguse. Kodanikuks võis saada iga vaba inimene, kui ta elas püsivalt linnas ja maksis ära kodanikumaksu ning ainult linnakogukonna liikmed tohtisid tegeleda linna piires käsitöö ja kaubandusega ja vabalt kasutada linna metsi , heinamaid ja karjamaid. Linna valitses raad, mille võim oli väga suur ning peale tavapärase linna sissetulekute ja heakorra kindlustamise kuulus suuremates linnades raele
8. premonstraatlik reegel 9. toomkapiitel-vaimulike nõukogu toomkiriku juures 10. visitatsioon- koolikatsumine 11. restitutsioon- taastamine, uuesti korda seadmine 12. klarett- ingveriga jm. vürtsitatud reinvein keskaegse apteegijoogina 13. köösnerid- karusnahatöötleja, kasuksepp 14. mündrikud- paadimehed 15. kaleviäärijad 16. stiftifoogt-tähtsaim ilmalik võimukandja piiskopkonnas, tegeles sõjaliste küsimustega, talle allusid lossifoogtid 17. linnasaras -linnakogukonna ühine maavaldus 18. praost- katoliku kirikus teat. kõrgem vaimulik 19. skribent-kirjutaja, sulemees (sageli halvustavalt) 20. diötsees- piiskopi vaimulik valdus, mis kuulus tema kirikliku võimu piirkonda
kuningas müüs oma valduse Saksa ordule. Siis laienes Liivimaa ka Põhja-Eestile. - maahärra e maaisand sh osata nimetada- keskajal Saksa-Rooma riigis keskvõimust peaaegu sõltumatu feodaalriigi valitseja. Eesti alal olid maahärradeks Liivimaa ordumeister ning Tartu ja Saare-Lääne piiskop. Põhja-Eesti valitsejaks oli Taani kuningas. - linnaõigus sh teada, kuidas linnad jagunesid linnaõiguse järgi- linnaõigus on keskajast pärinev õigusnormide kogum linnakogukonna jaoks. Jagunesid Lübecki linnaõigus, Riia linnaõigus ja Saare-Lääne linnaõigus. - hansalinnad- ehk kaubanduslinnad. Tähtsad hansalinnad olid nagu Tallinn, Tartu ja Riia. Hansa Liit- oli hansalinnade ühenduseks. Hansa Liidul oli ka oma võimuorgan – hansapäev. Seal kohtusid ja arutasid tähtsamaid küsimusi hansalinnade esindajad. Hansa Liidu keskus asus Lübeckis. 2. Töö kaardiga: vt ülesanded konspektis + kaardid lk 59, 63, 85.
Linnade asukohaks valiti muistsed kauplemiskohad tähtsamate teede sõlmpunktides. Väiksemaid asundusi tekkis teede ristumiskohtadesse, linnuste või kihelkonnakirikute kõrvale, kuid linastaatusesse ei tõusnud neist keskajal ükski. Muinasaegsetest varalinnalistest asulatest eristas keskaegseid linnu siiski iseseisev õiguslik staatus, mille tagas maaisanda antud linnaõigus. Linnade piirides muutusid senised sõltuvussuhted kehtetuks ja elanikud moodustasid iseseisva omavalitsusliku linnakogukonna. Asutamisel oli kaalukaim roll maaisandal, kes andis linnaõiguse. Linnaõigus Hamburg (Põhja-Eesti), Lübeck (Lõuna-Eesti). Linnaelanike koosseisu kohta on allikate puudusel vähe teada, aga arvatakse, et tuuma moodustasid Saksamaalt saabunud käsitöölised ja kaupmehed. Kaugkaubanduses ei suutnud eestlased sakslastega konkureerida, kohalikus kaubanduses oli aga just neil mitmeid eeliseid. Linnaõiguse tuumaks oli linnakodanike isikliku vabaduse, eraomandi ja pärimisõiguse kaitse
Essee Keskaegne linn õiguslikud, majanduslikud ja kultuurilised aspektid Peale maa vallutamist hakkasid Vana-Liivimaal tekkima linnad.Linnadeks kujunesid kaubateedel asuvad keskused. Kutsuti kohale vajalikud kaupmehed ja käsitöölised. Keskaegse linna õiguslikuks aluseks oli linnaõigus. Eesti linnad said linnaõiguse Saksa linnadelt. Linnakogukonna kodanikuks võis saada igaüks, kes elas püsivalt linnas ja maksis kodanikumaksu. Linna võimuorganiks oli raad, selle liikme seisus oli eluaegne. Rae ülesanneteks oli näiteks heakorra ja kindlustamise eest hoolitsemine, linna huvide kaitsmine, kirikute ja koolide eest hoolitsemine jne. Linnad olid tavaliselt ümbritsetud müüriga või valliga. Rikkamaid linnu ümbritses kivist müür, aga vaesemaid muldvall ja puitkindlustused. Kuna kõik
Linnad ja kaubandus Liis Sideljov Õiguskorraldus Linna õiguslikuks aluseks on maaisanda poolt antud linnaõigus Tagas linnakodanikkonna autonoomia · Linnakodanikel oli isiklik vabadus, eraomandi ja pärimisõiguse kaitse · Linnakogukonna liikmeks võis saada iga vaba inimene, kui ta elas püsivalt linnas ja maksis kodanikumaksu Linnakodaniku kohustused: Vahiteenus linnamüüril ja tornides Linna sõjaline kaitse Osavõtt linnale vajalikes töödes Maksude maksmine Linnakodaniku õigused: Nende üle võidi kohut mõista vaid linnakohtutes Ainult nemad tohtisid tegeleda linna piires käsitöö ja kaubandusega Nad olid vabastatud tollimaksust Võisid vabalt kasutada linna metsasid, heina- ja karjamaid
Linnad ja kaubandus keskajal 1. Õiguskorraldus · Linna õiguslikuks aluseks on maaisanda poolt antud linnaõigus · Tagas linnakodanikkonna autonoomia · Eristas linna ümbritsevast keskkonnast · Linnakodanikel oli isiklik vabadus, eraomandi ja pärimisõiguse kaitse · Linna põgenenud sõltlased said aasta ja ühe päeva möödudes vabaks inimeseks · Linnakogukonna liikmeks võis saada iga vaba inimene, kui ta elas püsivalt linnas ja maksis kodanikumaksu · Linnakodaniku kohustused: · Vahiteenus linnamüüril ja tornides · Linna sõjaline kaitse · Osavõtt linnale vajalikes töödes · Maksude maksmine · Linnakodanike õigused: · Nende üle võidi kohut mõista vaid linnakohtutes
1. Miks Eesti alal linnad? 2. Kuhu kujunesid linnad? Muistsete kauplemiskohtade tähtsamate teede sõlmpunktidesse 3. Loetle linnad Haapsalu, Narva, Paide, Tallinn, Tartu, Uus-Pärnu, Vana-Pärnu, Viljandi, Rakvere 4. Mis on linnaõigus? Linnaõigus on keskaajast pärinev õigusnormide kogum linnakogukonna jaoks. Selle andis maaisand ja tagas autonoomia linnakogukonnale. Tuumaks oli linnakodanike isikliku vabaduse, eraomandi ja pärimisõiguse kaitse. 5. Millise õiguse Eesti linnad said? Tallinn, Narva, Rakvere-Lübecki õigus Tartu, Uus-Pärnu, Viljandi, Paide, Haapsalu-Riia õigus Vana-Pärnu-piiskopiõigus 6. Kes said linna kodanikuks? Kodanikuks võis saada iga inimene, kui ta elas püsivalt linnas ja maksis ära kodanikumaksu. 7. Millised olid kodaniku
vaimus õpetada ja juhatada. Enamasti koosnes vaimulikkond sakslastest. Eestlastele tõi ristiusk kaasa selle, et neile hakati jagama haridust, millest nad küll alguses ladina keele tõttu aru ei saanud, kuid algus oli juba tehtud. Ristisõja toetajaks olid kaupmehed, seepärast tekkisid vallutuste käigus ka esimesed linnad, millel oli iseseisev õiguslik staatus ning mille piires muutusid senised sõltuvussuhted kehtetuks: elanikud moodustasid iseseisva omavalitsusliku linnakogukonna. Linnaelanike koosseisu kuulusid nii eestlased kui sakslased, viimased moodustasid küll linna tuumiku. Kohalik rahvas ei suutnud kaugkaubanduses sakslastega konkureerida, aga kohalikus kaubanduses olid neil mitmed eelised, sest nad valmistasid käsitööd, mis vajas suuremat füüsilist jõudu ning polnud luksusesemeid valmistav. Tänu ristisõjale hakkas Eesti aladel arenema linnakultuur, mis pani aluse tänapäeva linnade tekkele ning mis on suur muutus võrreldes eelneva ajaga.
Tänu pöhimöttele „linnaöhk teeb vabaks" said ka linna põgenenud sõltlased aasta ja ühe päeva möödudes vabadeks inimesteks. Tallinnas, Rakveres ja Narvas elati Taani kuningalt saadud ja paljudes Läänemere löunakalda kaubalinnades kehtinud Lübecki õiguse järgi. Tartu, Uus-Pärnu, Viljandi, Paide ja Haapsalu said oma maaisandalt Hamburgi öigusel rajaneva Riia õiguse. Vana-Pärnus kehtis kohaliku päritoluga piiskopiöigus. Linnakogukonna liikmeks ehk kodanikuks võis saada iga vaba inimene, kui ta elas püsivalt linnas ja maksis ära kodanikumaksu. Kodanikul oli mitmeid kohustusi, nagu vahiteenistus linna müüril ja tornides, linna söjaline kaitse, osavõtt mitmesugustest linnale vajalikest töödest ja muidugi maksude maksmine. Linnade rahvastik Liivimaa suurtes linnades, Riias, Tallinnas ja Tartus, Oli juhtiv positsioon sakslaste käes, kellest enamik Oli saabunud siia Rein-Vestfaali või Põhja-Saksa rannikualadelt
ja meeridest Prantsusmaal. Raehärrad olid tavaliselt jõukad kaupmehed ning nende liikmete arv sõltus linna suurusest. Toimis ,,istuva" ja ,,puhkava" rae süsteem, kus poolt koosseisust valitses ühel ja teine pool teisel poolaastal. Bürgermeister ja meer olid rae juhatuse liikmed ehk linnapead. Rae ülesanneteks olid linnade majandus ja kaitseküsimused, linade heakord, vaestehoolekanne, kohtumõistmine ja välissuhtlus. Linnakogukonna liikmeks saadi kas linnas sündides, või rae otsuse põhjal peale kodanikuvande andmist ja kodanikeraamatusse kirjutamist. Linnakodaniku õigused sõltusid tööalast ja varanduslikust seisundist. Varakeskajal oli kaubanduse tähtsus tühine. Selle põhjuseks oli naturaalmajandus, linnade puudumine ja kaubanduse ohtlikkus. Linnade taasteke ja käsitöö areng andis tõuke kaubanduse arengule. Peamiselt kaubeldi toorainega ning valmistoodangut müüdi vähe. Edu kauplemisel
Põhja-Eesti * Harju- ja Virumaa * Valitses Taani kuningas, Eesti hertsog * Tallinna asehaldur * Maanõukogu [12-15 liiget] Linnade Teke Liivimaa ristisõja algatajateks ja toetajateks olid saksa kaupmehed. Seepärast on üsna loomulik et juba vallutuste käigus tekkisid Liivimaale esimesed linnad. Linnade asukohaks valiti muistsed kauplemiskohad tähtsamate teede sõlmpunktides. Linna elanikud moodustasid iseseisva omavalitsusliku linnakogukonna. Suurim roll linnade tekkel oli maaisandal kes andis linnaõigusi. Tartu piiskopi valduste keskuseks ja katedraal asupaigaks sai eestlaste muinaslinnus Tartu, mille juurde tekkis linn(1262 ja 1263 tulid leedukad ja võtsid kontrolli). Linnade tuumiku moodustasid arvatavasti sakslastest kaupmehed ja käsitöölised.(linnavolikogusse kuulusid) Jüriöö ülestõus Põhjused: koormiste ja kohustuste suurenemine, mõisate teke, ikaldus ja
poolaastal ("istuv" ja "puhkav" raad) - bürgermeister (Sks.) rae juhatuse liige = linnapea - meer (Pr.) (Tln.-s 15.saj. 4 tk.) · Rae ülesanded: linnade majandus ja kaitseküsimused linnade heakord vaestehoolekanne kohtumõistmine välissuhtlus (teiste linnade või senjööridega) · Linnakodanik - pürjel e. bürger - oli isiklikult vaba ja täieõiguslik linnaelanik · Linnakogukonna liikmeks saadi: linnas sündides rae otsuse põhjal peale kodanikuvande andmist ja kodanikeraamatusse kirjutamist NB! Linnakodaniku õigused sõltusid: tööalast (N: jõukad kaupmehed olid privilegeeritumad) varanduslikust seisundist (N: majaomanikel teatud eesõigused) 3 TSUNFTIKORRALDUS KESKAJAL · Keskaegne väiketootja, kellele kuulusid tootmisvahendid ja
suhetest täielikult kadunud oli (sellel õiguslikul raamistikul hiljem rajati uusaegne (kodanlik) Euroopa . - Linnaelanikud ei olnud otseselt kellegi alamad, nad olid vabad inimesed - Kuna loomulik iive oli linnades tavaliselt negatiivne, vajasid linnad inimeste sissevoolu - Talupojad said teatud aja elades linnas vabadeks inimesteks („linna õhk teeb vabaks“) - Kuid isiklikult vabadena olid linlased ühtlasi siiski linnakogukonna liikmed ja pidid alluma linnavalitsuse korraldusele – kohustus oli ka sõjamehena osaleda linna kaitsel - Tavaliselt oli igal tsunftil kohustus valvata ja Hansa Liit • Linnad moodustasid maapiirkondadest ja feodaalsüsteemist mingil määral eraldi seisva võrgustiku, omaette maailma • - Põhja-Saksamaa ja Läänemere maade linnadest kujuneski selgelt organiseeritud võrgustik, Hansa Liit, mida võib vaadelda kui omapärast „linnade
piirkonna teokohustus – koormiste liik, iga talu pidi saatma kindlal arvul nädalapäevadel mõisa üheteolise sunnismaisus – talupojad kinnitati maa külge ja neil puudus liikumisvabadus elukoha valikuks pärisorjus – talupoegade täielik sõltuvus mõisnikust, talupoeg töötas mõisapõllul tasuta ega tohtinud loata elukohta vahetada linnaõigus - õigusnormide kogum linnakogukonna jaoks raad – linna võimu-, valitsus- , esindus- ja kohtuorgan tsunft- käsitööliste vennaskond gild – kaupmeeste või tsunftide ühendus
Linnakodanikuks saades pidi andma kodanikuvande ja maksma kodanikuraha, kõik ei saanud täieõiguslikeks kodanikeks ja olid lihtsalt elanikud. 29.Eesti keskaegsed linnad: oska nimetada Eesti keskaegseid linnu! Tartu, Tallinn, Haapsalu, Viljandi, Paide, Rakvere, Uus-Pärnu, Vana-Pärnu ja Narva. 30. Linnaga seotud mõisted: linnaõigus, raad, tsunft, gild Linnaõigus õigusnormide kogum linnakogukonna jaoks Raad linna omavalitsus- ja esindusorgan, kellele allus kogu avalik elu linnas Tsunft Käsitööliste liit, lähtuti põhikirjast ehk skraast Gild Kaupmeeste ühendused, mis juhtisid kaubandust linnas 31. Haapsalu linn: Haapsalu linna rajamine 1279, Haapsalu linna tähtsus ja suurus keskajal. Sai linnaõiguse 1279, määrati Saare-Lääne piiskopkonna keskuseks peale Uus- Pärnu maha põletamist. Rahvaarv ei olnud väga suur, kuni 500 inimest 32
Alistamise järel rahvas ristiti ja algas kirikute ehitamine. 3. Vallutuste käigus tekkisid Liivimaale esimesed linnad. Linade asukohaks valiti muistsed kauplemiskohad tähtsamate teede sülmpunktides. Enamasti olid need paigad juba enne vallutust kohalikud keskused. Muinasaegsetest varalinnalistest asulatest eristas keskaegseid linnu siiski iseseisev õiguslik staatus, mille tagas maaisanda antud linnaõigus. Elanikud moodustasid iseseisva omavalistusliku linnakogukonna. Linnade asutamisel oli kaalukaim roll maiisandal, kes andis linnaõiguse. Vana-Liivimaa suurima ja tähtsaima linna Riia kutsus ellu piiskop Albert juba 1201.aastal. eesti suurim linn Tallinn hakkas kujunema taanlaste linnuse jalaile tõenäoliselt varsti pärast linnuse rajamist, kuigi linnaõigus saadi alles 1248. Hiljem kerkisid Rakvere ja Narva. Tartu piiskopi valduste keskuseks ja katedraali asupaigaks sai eestlaste muinaslinnus Tartu, mille juurde tekkis linn
Hapsal Haapsalu Dorpat Tartu Fellin Viljandi Alt Pernau VanaPärnu Wesenberg Rakvere N Pernau UusPärnu Weissenstein Paide (1291, tõlkes valge kivim e. paekivi) Tekkis ka väiksemaid alevikke, kuid linnastaatusesse need ei tõusnud. linna tuumiku moodustasid käsitöölised ja kaupmehed, mingil määral võis linnakogukonna hulgas olla ka kohaliku rahvast. Kaubandus ja käsitöö arenes. Vanad käsitöö alad jäid eestlastele, peenamaid oskusi vajavad sakslastele. Jüriöö ülestõus 13421345 Taani kuningas otsustas oma Eesti alad Saksa ordule maha müüa. Taani vasallid kartsid uue maaisanda all seniste vabaduste piiramist ning püüdis otsust takistada. Ka eestlased proovisid olukorda parandada. See oli viimane katse end võõrvõimu alt vabastada. 1343. 23
õpetada ja juhatada. Enamasti koosnes vaimulikkond sakslastest. Eestlastele tõi ristiusk kaasa selle, et neile hakati jagama haridust, millest nad küll alguses ladina keele tõttu aru ei saanud, kuid algus oli juba tehtud. Ristisõja toetajaks olid kaupmehed, seepärast tekkisid vallutuste käigus ka esimesed linnad, millel oli iseseisev õiguslik staatus ning mille piires muutusid senised sõltuvussuhted kehtetuks: elanikud moodustasid iseseisva omavalitsusliku linnakogukonna. Linnaelanike koosseisu kuulusid nii eestlased kui sakslased, viimased moodustasid küll linna tuumiku. Kohalik rahvas ei suutnud kaugkaubanduses sakslastega konkureerida. Tänu ristisõjale hakkas Eesti aladel arenema linnakultuur, mis pani aluse tänapäeva linnade tekkele ning mis on suur muutus võrreldes eelneva ajaga. Erinevate maahärrade valduste piirid lähtusid üldjuhul muistsete maakondade piiridest.
(patukustutuskiri). notar on avalik-õigusliku ameti kandja, kellele riik on andnud õiguse tõestada isikute taotlusel õigusliku tähendusega asjaolusid ja sündmusi ning teha muid õiguskindlust tagavaid ametitoiminguid. Notareid Eestis tuleb eristada paljudes riikides eksisteerivatest tsiviilõiguslikest notaritest, kellel on oluliselt väiksemad pädevused. linnaõigus (Riia, Lübecki jt) on keskajast pärinev õigusnormide kogum linnakogukonna jaoks. Lääne-Euroopas tekkisid linnaõigused alates 11. sajandist, kui linnad vabanesid feodaalide võimu alt. Linnaõiguste väljatöötamisel tugineti nt kohalikul tavaõigusel, privileegidel (nt turuõigus) ja raemäärustel Lübecki õigus (ius lubicense) oli keskaegne Mandri-Euroopa õigusnormide kogumik, mis oli kehtiv ühtekokku ligi sajas linnas, teiste hulgas Lübeckis, Kielis, Rostockis, Wismaris, Stralsundis, Greifswaldis, Tallinnas, Rakveres ja Narvas.
muud talupoegadelt nõutavad maksud.1507. a võeti talupoegadelt relvakandmisõigus. 5. linnaõigsed-Keskaegse linna õiguslikuks aluseks oli maaisanda antud linnaõigus, mis tagas linnakogukonnale autonoomia ja eristas seda ümbritsevate keskkonnast. Linnaõiguste tuumaks oli linnakodanike isikliku vabaduse, eraomandi ja pärimisõiguse kaitse. Tänu põhimõttele linnaõhk teeb vabaks said ka linna põgenenud sõltlased aasta ja ühe päeva möödudes vabadeks inimesteks. Linnade valitsemine-linnakogukonna liikmeks ehk kodanikuks võis saada iga vana inimene, kui ta elas püsivalt linnas ja maksis ära kodanikumaksu. Linna valitses raad, mille suurus sõltus linna suurusest. Et linna juhtimise eest tasu ei makstud, täitsid raehärrad oma kohustusi aastakaupa kahes vahetuses.Rae võim oli väga suur ja omandas reformatsiooni järel peaaegu piiramatu täiuse. Linnade rahvastik-Liivimaa suurtes linnades oli juhtiv positsioon sakslaste käes.Arvuliselt oli
öelnud: " Kusagil linna lähikonnas asub mõni terasetööstus või paberivabrik. Ettevõte annab tööd paljudele linnaelanikele ning annetab hulga raha heategevuseks. Juhtumisi on see ettevõte aga justkui keskkonnakaitsjate õudusunenägu juba aastaid on ta saastanud jõge raskemetalliga ning põhjavett mürgitanud. Ajakirjanik üritab fakte välja nuhkida. Järgmine päev kutsub peatoimetaja ajakirjaniku oma kabinetti ja käsib tal juhtumi uurimine katki jätta. " See ettevõte on meie linnakogukonna auväärne eestkostja" ütleb ta ajakirjanikule. "Igal aastal tellivad nad meie ajalehelt väga mahuka lisaväljaande, pealegi toetavad meie igasuvist grillfestivali, kus osalevad kõik meie reklaamikliendid. Nii et jäta see asi katki." Ja sündmusteahel ongi järjekordselt sulgunud." Sedasorti juhtumeid on ka minu elus juhtunud veebileheküljel, kus ma "ajakirjaniku" ametit pean, on täiesti tavaliseks asjaks tsensuur. Kui artikkel sisaldab sündmust, kus tööandja halba valgusesse
juurde, põgenikele loodi adra-ehk haagikohtuniku amet. Tõusid maksud- kümnis ¼ saagist. 1507. võeti talupoegadelt relvakandmisõigus. 16.saj talupoegi hakkati pidama mõisnike isiklikeks omandiks. Liivimaal oli väljakujunenud pärisorjus. 6. Keskaegse linna õiguslikuks aluseks oli maaisanda antud linnaõigus. Linnaõiguse tuumaks linnakodanike isikliku vabaduse, eraomandi ja pärimisõiguse katse. Põgenikud said pärast aasta ja ühe päeva möödudes vabadeks inimesteks. Linnakogukonna liikmeks ehk kodanikuks võis saada iga vaba inimene, kui ta elas püsivalt linnas ja maksis ära kodanikumaksu. Kohustused: vahiteenistus linna müüril ja tornides, linna sõjaline kaitse, osavõtt mitmesugustest linnale vajalikest töödest, maksude maksmine. Õigused: nende eest võidi kohut mõista vaid linna kohus, tohtisid tegeleda vabalt käsitöö ja kaubandusega, vabastatud tollimaksudest, võisid kasutada linna metsi, karjamaid ja heinamaid.
Keskaeg 1) Linnad Keskajal Linnaõigus on keskajast pärinev õigusnormide kogum linnakogukonna jaoks. Lääne-Euroopas tekkisid linnaõigused alates 11. sajandist, kui linnad vabanesid feodaalide võimu alt. Linnaõiguste väljatöötamisel tugineti nt kohalikul tavaõigusel, privileegidel (nt turuõigus) ja raemäärustel. 2) Eesti keskaegsete linnade linnaõigused pärinesid Saksamaa linnade õigustest. Nt Tallinnas kehtestas Taani kuningas Erik IV 1248 Lübecki õiguse. See õigus kehtestati ka 1302 Rakveres ja 1345 Narvas. Riia sai 13
Linnaõiguse tuumaks oli linnakodanike isikliku vabaduse, eraomandi ja pärimisõiguse kaitse.Tallinnas, Rakveres ja Narvas elati Taani kuningalt saadud ja paljudes Läänemere kaubalinnades kehtinud Lübecki õiguse järgi.Tartu, Uus-Pärnu, Viljandi, Paide ja Haapsalu said oma maaisandalt Hamburgi õigusel rajaneva Riia õiguse. Linnakogunonna liikmeks ehk kodanikuks võis saada iga vaba inimene, kui ta elas püsivalt linnas ja maksis kodanikumaksu. Linnakogukonna liikmed pidid olema vahiteenistusel linnamüüril ja tornides ja tegid muid vajalikke töid kuid võisid tegeleda linna piires käsitöö ja kaubandusega jne. Linna valitses raad (Raad ehk magistraat oli keskajast pärinev kollegiaalne linna võimu-, valitsus-, esindus- ja kohtuorgan.) mille suurus sõltus linna suurusest. Raehärra pidi olema sündinud seaduslikust abielust, omama lina piires kinnisvara ja kuuluma kaupmeeste
eestlaste malev sai väga tugevasti lüüa. Pöide ordulinnust piirasid saarlased, pärast 8 päeva seesolijad alistusid. Karja linnust ründas ordu terve päeva ja vallutas selle suurte kaotustega. Vesse saarlaste kuningas poodi kõvast kinniseotud küünarnukke pidi üles pärast Karja linnus vallutamist. Maasilinna tuli saarlastel ehitada odrule karistuslinnus ja lõpetada Kuressaare piiskopilinnuse ehitamine. 13. Linnad keskajal Linnaõigus on linnakogukonna keskajast pärinev õigusnormide kogum. Tallinn sai linnaõiguse 1248.aastal. Piiskopiõigus on linnakogukonna keskajast pärinev õigusnormide kogum, mille piiskop on välja andnud. Raad on linna võimuorgan, tema ülesannete hulka kuulus linna sissetulekute, heakorra ja kindlustamise eest hoolitsemine. Ta pidi rakendama abinõusid kaubanduse ja käsitöö soodustamiseks, kaitsma linna huve, kandma hoolt kirikute ja koolide eest, korraldama vaesta ja tõbiste ülalpidamist. Raad
idamaa linnale. Kui Konstantinoopoli elanikkond võis hiilgeaegadel küündida miljoni ligi, siis Lääne-Euroopa suuremad – Veneetsia, Firenze ja Pariis – jäid saja tuhande elaniku piirimaile. Veel 60-70 linna elanikkond võis ületada kümne tuhande piiri, enamik jäi aga sellest kindlasti allapoole. Palju oli paari tuhande või ka ainult mõnesaja elanikuga väikelinnu. Keskaegne Tallinn oma mõne tuhande elanikuga oli seega üsna tüüpiline. linnasaras - linnakogukonna ühine maavaldus ehk linna ümbritsevad kindlad maad, mis olid mõeldud ühiskasutuseks. Kuna linnas abielluti suhteliselt hilja, inimesed elasid inimesed tihedalt koos, ebasanitaarsed tingimused soodustasid sagedast taudide levikut. Seetõttu oli loomulik iive tavaliselt negatiivne. Selle kõige tõttu sõltus linn maalt tulevaist uusasukaist. Osa neist sai õpipoisiks ja selliameti tõttu mõne tsunfti liikmseks ning edasi kodanikuseisusesse. Teised aga jäid elu lõpuni vaesuses virelema.
idamaa linnale. Kui Konstantinoopoli elanikkond võis hiilgeaegadel küündida miljoni ligi, siis Lääne-Euroopa suuremad Veneetsia, Firenze ja Pariis jäid saja tuhande elaniku piirimaile. Veel 60-70 linna elanikkond võis ületada kümne tuhande piiri, enamik jäi aga sellest kindlasti allapoole. Palju oli paari tuhande või ka ainult mõnesaja elanikuga väikelinnu. Keskaegne Tallinn oma mõne tuhande elanikuga oli seega üsna tüüpiline. linnasaras - linnakogukonna ühine maavaldus ehk linna ümbritsevad kindlad maad, mis olid mõeldud ühiskasutuseks. Kuna linnas abielluti suhteliselt hilja, inimesed elasid inimesed tihedalt koos, ebasanitaarsed tingimused soodustasid sagedast taudide levikut. Seetõttu oli loomulik iive tavaliselt negatiivne. Selle kõige tõttu sõltus linn maalt tulevaist uusasukaist. Osa neist sai õpipoisiks ja selliameti tõttu mõne tsunfti liikmseks ning edasi kodanikuseisusesse. Teised aga jäid elu lõpuni vaesuses virelema.
Sinna kuulusid enamasti rikkad kaupmehed e patriitsid. *Gildid ja tsunftid korporatiivsed erialaühendused, mis kontrollisid tootmist, kehastasid reeglid kvaliteetidele, määrasid kindlaks hindu, keelasid toota neil, kes tsunfti ei kuulunud.Sageli olid neil oma kabelid ja kaitsepühakud. Tsunftisiseseid asju otsustasid tsunftimeistrid,kellel oli isiklik töökoda ja kelle teenistuses olid täisliikmeks püüdlevad sellid ja õpipoisid. Paljudes linnades mood nende liikmed linnakogukonna. 22.Senjööri ja linna omavahelised suhted. Linnade iseseisvumise püüdlused. *Senjööri ja linna vahekord määrati kindlaks kokkulepetega, mis sätestasid linnaelanike õigused ja kohustused senjööri vastu. Enamasti said linlased õiguse kaubelda ja käsitööd teha. Nad vabanesid senjööri kohtuvõimu alt ning allusid linna kohtumõistmisele. Senjöörile jäi õigus nõuda linnalt kauplemise eest tolli ja muid makse. Sellisel juhul kinnitas senjöör sageli linnale linnaõiguse, s
põhines kohalikul tavaõigusel, senjööri poolt antud privileegidel ja rae välja antud määrustel. Linnade elu juhtis raad (sks k Rat - nõukogu). Selle liikmed- raehärrad olid tavaliselt jõukad kaupmehed. Raad korraldas linnade majandust ja kaitseküsimusi, hoolitses heakorra ja vaestehoolekande eest, tegeles kohtumõistmise ja välissuhtlusega. Linnakodanik (sks k bürger) oli isiklikult vaba ja täieõiguslik linnaelanik. Linnakogukonna liikmeks saadi linnas sündides või rae otsuse põhjal peale kodanikuvande andmist ja kodanikeraamatusse kirjutamist. Kuna linnad olid huvitatud inimeste pidevast juurdevoolust, siis sätestasid paljud linnaõigused selle, et aasta otsa linnas elanud sunnismaine talupoeg saab isiklikult vabaks (,,linnaõhk teeb vabaks"). Linnakodaniku õigused sõltusid tema tööalast (jõukad kaupmehed olid privilegeeritumad) ja
tavaõigusel, senjööri poolt antud privileegidel ja rae välja antud määrustel. Linnade elu juhtis raad (sks k Rat - nõukogu). Selle liikmed- raehärrad olid tavaliselt jõukad kaupmehed. Raad korraldas linnade majandust ja kaitseküsimusi, hoolitses heakorra ja vaestehoolekande eest, tegeles kohtumõistmise ja välissuhtlusega. Linnakodanik (sks k bürger) oli isiklikult vaba ja täieõiguslik linnaelanik. Linnakogukonna liikmeks saadi linnas sündides või rae otsuse põhjal peale kodanikuvande andmist ja kodanikeraamatusse kirjutamist. Kuna linnad olid huvitatud inimeste pidevast juurdevoolust, siis sätestasid paljud linnaõigused selle, et aasta otsa linnas elanud sunnismaine talupoeg saab isiklikult vabaks (,,linnaõhk teeb vabaks"). Linnakodaniku õigused sõltusid tema tööalast (jõukad kaupmehed olid
madalmaad. 1030 Mainitakse vene kroonikates Tartut. 1154 Reisi maailmakaardile märgistati Koluvan-Tallinn, Idrisi maailmakaardil. Varalinnalised asulad hakkasid eestis kujunema arvatavasti 8-9saj, kui araablased vallutasid vahemeremaad ja lääne - euroopa kaupmehed hakkasid otsima ühendust idamaadega-orient üle läänemere ja siin tekkisid esimesed turukohad ja laoplatsid. Linnadest saab rääkida alates sellest ajast, kui linnadel olid linnaõigused, mis reguleerisid 1. Maahärra ja linnakogukonna vahelised suhted(privileeg, mis lubas linnaelanikel selles linnas elada ja kehtestas kindlad ühised reeglid linnas) Eestiala linnades kehtisid Taaniajast peale Lübeki õigus, ordu ja piiskoppide linnas Hamburgi/Riia õigus. Mõlemad olid merelinnade õigused. 1248 Tallinnas hakkas kehtima Lübeki õigus. 13saj (1227?) Hakkas Tartus kehtima Hamburgi/Riia õigus ja sajandi keskel Uus-Pärnus kohaliku piiskoppi eraõigus hiljem Hamburgi/Riia õigus. 1279 Haapsalu sai Hamburgi/Riia õiguse
huvide eest seismine. *linnade õiguslik korraldus ja valitsemine keskajal Keskaegse linna õiguslikuks aluseks oli maaisanda antud linnaõigus, mis tagas linnakogukonnale autonoomia. Linnaõiguse tuumaks oli linnakodanike isikliku vabaduse, eraomandi ja pärismisõiguse kaitse. Nt tallinnas ja rakveres elati lübeki õiguse järgi; tartu, viljandi, haapsalu ja uus-pärnu elasid aga riia õiguse järgi. Linnakogukonna liikmeks ehk kodanikuks võis saada iga vaba inimene kui ta elas püsivalt linnas ja maksis ära kodanikumaksu. Kodanikul oli ka kohustusi- vahiteenistus linna müüril ja tornides, linna sõjaline kaitse, maksude maksmine. Linnakodanikud olid vabastatud tollimaksudest ja nas võisid vabalt kasutada linna metsi, heina- ja karjamaid. Linna valitses raad mille suurus sõltus linna suurusest
Umbes 10% mainitutest on eestlased. Jäälahing 1242- Peipsi jääl toimunud lahing, milles orduväed ümber piirati ja pärast eestlastest abiväe põgenemist venelaste poolt vürst Aleksander Nevski juhtimisel lõplikult puruks löödi. Sellele vaatamata jäi Eesti- ja Liivimaa läänelaste võimu alla. 14. Linnad keskajal (60-61, 75-76, 78-79) : 9 linna - Tallinn(1248), Tartu(1262.a), Vana- Pärnu linn, Haapsalu, Uus-Pärnu, Paide, Viljandi, Narva, Rakvere. Linnaõigus(linnakogukonna pärinev õigusnormide kogum) - Tallinnas, Rakveres ja Narvas kehtestati Lüübeki linnaõigus. Tartus, Viljandis, Paides ja Uus-Pärnus kehtestati Riia õigused. Vanas-Pärnus oli piiskopiõigus(selle kehtestas Saare-Lääne piiskop).Kuressaare linnaõigus 1563. a. Raad - Linnavalitsus. Ülesanded: linna sissetulekute, heakorra ja kindlustamise eest hoolitsemine. Rakendati abinõusid kaubanduse ja käsitöö
Skraades määrati kindlaks mitu selli ja õpipoissi tohib meistril olla, millal neid värvatakse, kui suur on nende tasu. Keelatud oli teise meistri selli enda töökotta üle meelitada. Skraadega reglueeriti ka tööaega, toormaterjali jaotust meistrite vahel ja toodangu sortimenti ja piirhindu. Skraad sisaldasid käitumisnorme: kuuletumine oldermannile, oldermanni valimise korda, kohustust osaleda tsunfti kogunemistel. Linnaõigus- On kesjajast pärinev õigusnormide kogum linnakogukonna jaoks. Eesti keskaegsete linnade linnaõigused pärinesid Saksamaa linnade õigustest. Tallinnas kehtestas Taani kuningas Erik IV 1248. aastal Lübecki õiguse, mis kehtis ka Rakveres ja Narvas hiljem. Riia sai 1270. aastal Hamburgi linnaõiguse, millest kasvas välja Riia linnaõigus, mis levis Tartusse, Haapsallu, Paidesse, Uus-Pärnusse ja Viljandisse. Lüübeki ja Riia õiguse vahe on selles, et saadud Riia linnaõiguse linnade kõige
Linnad keskajal Lk.60-61, 75-76, 78-79 (9 keskaegset Eesti linna, linnaõigus, Tallinn 1248, Kuressaare 1563, piiskopiõigus, raad ja selle ülesanded, sündik, bürgermeister, linnafoogt, gild, tsunft, skraa, tsunftijänes, kaubaartiklid: teravili ja sool, agul, seek, Johann von Üxküll, Tallinna raekoda 1404, Raeapteek 1422) *9 linna- Tallinn(1248), Tartu(1262.a), Vana-Pärnu linn, Haapsalu, Uus-Pärnu, Paide, Viljandi, Narva, Rakvere *linnaõigus(Linnaõigus on linnakogukonna keskajast pärinev õigusnormide kogum)- Tallinnas, Rakvere ja Narvas kehtestati Lüübeki linnaõigus. Tartus, Viljandis, Paides ja Uus- Pärnus kehtestati Riia õigused. Vanas-Pärnus oli piiskopiõigus(selle kehtestas Saare-Lääne piiskop). *Kuressaare sai linnaõiguse 1563. aastal *raad- Magistraat ehk linnavalitsus. Ülesannete hulka kuulus linna sissetulekute, heakorra ja kindlustamise eest hoolitsemine. Pidi rakendama abinõusid kaubanduse ja käsitöö
Euroopa nägu muutub. Ja ühes sellega ka arhitektuur. Nagu tsivilisatsioon, nii ka arhitektuur pöörab uue lehekülje ja uus ajavaim leiab paraja olevat sinna oma uut sisu peale kirjutada. Ristisõjad andsid arhitektuurile teravkaare nagu rahvastele vabadustungi, ühes Rooma lagunemisega sureb ka romaani arhitektuur. Hieroglüüf siirdub katedraalist vappidesse lossitornidel, et feodalismi au tõsta. Isegi toomkirik, see kunagi nii dogmatruu ehitus, on nüüd kodanikuseisuse, linnakogukonna, vabama õhu valduses, libisedes preestrite käest kunstniku võimkonda. Kunstnik hakkab teda oma maitse järgi ümber ehitama. Jumalaga müsteerium, müüt, seadus! Elagu fantaasia ja tuju! Kui preestri päralt jääks ainult ta kirik ja altar, rohkemat ta ei nõuagi. Seinad on juba kunstniku päralt. Arhitektuuri-raamat pole enam vaimulikkude, usu ega Rooma asi, ta kuulub fantaasiale, luulele, rahvale. Sellest tolle arhitektuuri erakordselt kiire muutlikkus ja arenemine, mis
annaabi.ee 
