laiemaks Raha Ø Hakkas levima raha kasutamine Ø Rahandussüsteem Ø Pankurid Kaupade liikumine Ø Kaubandusmered Vahemeri ja Läänemeri Ø Idast veeti sisse pipart, kaneeli, vürtsi jms Ø Kasu lõikasid itaalia linnad Hansa Liit Ø Tähtsaim keskus Lüübek Ø Hiigelajastu XIV sajand Ø Transpordivahenditeks olid koged Ø Olulisim kaubandustee oli Novgorod Eesti linnad Ø Linnaõigus Ø Raad Ø Linnakogukond Ø Linnakodanikud Ø Suurgild Hansalinn Tallinn Ø Austatudja tähtis kaubanduslinn Ø Müntimisõigus Ø Laokohaõigus Ø Sisseveosadam Ø Õitsenguaeg oli 15.sajand Aitäh tähelepanu eest!
vabadusi ja uusi võimalusi Keskaja Euroopa linnades elas koos palju erinevast rahvusest inimesi Linnaõigus Linnaõigusesse olid koondatud reeglid ja vabadused, mille järgi inimesed oma elu elama pidid See koostati lähtudes kaupmeeste ja käsitööliste huvidest Linnaõiguse sai linn oma maahärralt Lübecki õigus kehtis lisaks Lübeckile veel umbes sajas linnas Läänemere ümbruses Iga seadus kehtis siis, kui linnakogukond suutis seda kehtestada Pilt linnaõigusest Rae kohustused ja ülesanded Linnaelanike tegevust reguleerisid lisaks linnaõigusele veel rae koostatud määrused Tähtsaimad rae ettekirjutused koondati kodanikumäärustesse Raad esindas linna, juhtis välispoliitikat ning majandust Raad pidi hoidma kontrolli all väljaminekuid ning leidma vajadusel uusi sissetulekuid Rae ülesandeks oli ka õigusemõistmine ja kuritegude karistamine Linnakodanikuks saamine
tema liikumisvabadus ja elukoha valimise õigus olid piiratud. Ärajooksnud koloon tuuakse vägisi oma maatükile tagasi. Maaomanik oli vastutav kolooni poolt riigi kasuks minevate normide täitmise eest. Juriidilised isikud 1. Ager publicus Rooma riigimaad, mille haldus toimus avaliku õiguse (ius publicum) alusel. 2. Aerarium riigikassa, mille kõrvale tekkis fiscus (imperaatori kassa). 3. Municipium linnakogukond, mis oli tekkinud varem sõltumatu riigi ühendamisel Roomaga nii, et nad said teatavad kodakondsuse õigused ja jäid majanduslikult iseseisvaks. 4. Erakorporatsioonid nt. religioossed koondised ja professionaalsed liidud. 5. Asutused nt. kiriklikud asutused.
kodanike varalisi huve, eriti eestkostealuste, st. alaealiste ja naiste õigusi, reglementeeris kohtukorraldust ja kauplemistingimusi ning sätestas linna heakorda puudutavaid küsimusi. Peamisteks karistusteks kogu keskaja vältel olid rahatrahvid, harvem kehalised karistused või 4 pagendamine. 13.14. sajandil ei kohta allikates veel vahetegemist linnaelanike vahel rahvuse järgi ning linnakogukond oli tõenäoliselt küllaltki ühtne. Eraldi probleem on linnade suhtlemine maahärraga. Üldreeglina üritasid maahärrad ühelt poolt anda linnadele soodustusi, eriti kauplemissoodustusi (näiteks tollivabadus), et edendada nende arengut, teisalt aga püüdsid linnade siseasju kontrollida. Taani asehaldurite võim Tallinna all-linnas muutus 13. sajandi jooksul üha nõrgemaks ning järgmine maahärra, Saksa Ordu Liivimaa haru, hakkas linna asjadesse rohkem sekkuma alles 15
Ajalugu. Araabia ja muhamedlik kultuur. Dateeri e määra aeg ja iseloomusta. Islamimaade ajaarvamises algu 622 - Muhamed põgenes Mekast Mediinasse tagakiusu tõttu. Araabia riigi tekkimise algus 630.a. I valitseja Muhamed. Õige moslemi kohustused Usutunnistus, Palvus, Annetamine, Palverännak, Paast . Moslemitel on kohustus palvetada viis korda ööpäevas. Defineeri e seleta mõiste Beduiin - Beduiinid on nomaadse eluviisiga araabia hõimud e. Rändkarjajasvatajad. Nad samastavad end konkreetse hõimuga, mitte rahvaga, ja nimetavad end `arab. Allah Jumal islamis. Islam Maailmausund, mille rajas Muhamed 7.saj. Koraan islami pühakiri e püha raamat. Kaliif prohvet Muhamedi järglane ja asemik, araabia riigi valitseja. Moshee islami pühakoda. Minaret moshee kõrgeim torn. Kes ta on ja millega sai tuntuks. Muhamed Meka kaupmees Muhames, uskus, et ta on Jumala prohvet, kes kuulutab ainujumalat Allahit. Pani aluse Araabia riigi tek...
1712. aastaks jõuti nii kaugele, et pealinn võidi Moskvast üle tuua. Linna rajamisel võeti eeskuju Amsterdamist. Ka õukonnas algasid ümberkorraldused. Keelati maani ulatuvate hõlmade ja varrukatega kuued. Sama kehtis ka habemetega. Peterburis hakati korraldama assambleesid – seltskonnakogunemisi, kuhu kaasati ka naisi. Muudeti ka ajaarvamist, mindi üle kristlikule ajaarvamisele. Kiriku juhtimine allus riigi kontrollile. IMPEERIUM – keisri valitsetav suurriik POSSAAD – linnakogukond Venemaal NEKRUT – sõjaväeteenistusse võetud noorsõdur Venemaal. 2. Miks puhkes Prantsuse revolutsioon, millega lõppes ja tähtsus? Revolutsiooni tekkimise peamisi põhjuseid ja eeldusi võikski leida kolm: esiteks valgustusest tingitud despootia ja riigi juhtimisega halvasti hakkama saava absoluutse monarhia kriitika, mis sai veelgi enam innustust Ameerika iseseisvussõjast, kus teatavasti osalesid ka Prantsuse väed; teiseks sõjaline ebaedu ning sellega kaasnevad kaotused
Koloon – sõltuv maarahvastik Ius commercii – õigustehingute sõlmimise õigus Ius connubii – õigust sõlmida abielu Servi populi Romani – orjade kuulumine üksikutele eraisikutele Servi publici - riigi ori Servi res sunt – Rooma orja asi Peculium – orjale majandamiseks lubatud teatud osa isanda varandusest Manumissio – orjusest vabastamine Fiscus – riik, kui pärija Sodalitates – professionaalsed ja religioossed kolleegiumid Collegia - erakorporatsioonid Municipium - linnakogukond Latin – Latiumi elanik Agnatio - võimusugulus Cognatio - veresugulus Paterfamilias – perekonna isa Cum manu – abielu, kus naine on täielikult mehe võimu all Sine manu – abielu, kus mehe võim on piiratud või hoopis puudub Confarreatio – religioosne akt, mis toimub kümne tunnistaja juuresolekul ja preestrite kaasabil Coemptio – naise ostmine selle isalt või eestkostjalt mancipatio teel Usus – abiellumine faktilise kooselu tagajärjel ühe aasta jooksul
Orjad, kes olid saanud kasutamiseks maatükke Koloonid kinnistati maa külge ja neid nimetati ka maaorjadeks- servi terrae. Ta olid õigused: vara soetada, lepinguid sõlmida, pärandada,kuid liikumisvabadus ja elukoha valik olid piiratud. 37. Ius quiritium- Rooma kodanike õigus 38. Quirites-üksikisikud 39. Cives- üksikud kodanikud 40. Ager publicusel- riigimaad 41. Ius publicum- avalik õigus 42. Aerarium-riigikassa. Muutus hiljem rooma linna kassaks 43. Municipium- linnakogukond 44. Ficus- imperaatori kassa Rooma õigus on andnud juriidilise isiku kuju j atema mõlemad liigid: korporatsioonid ja asutused. PEREKONNAÕIGUS IV loeng. 5. peatükk 1. Patriarhaalne ühiskond- Perekonnapea võimu alla kuulusid naine, lapsed, muud alluvad ja orjad. 2. Paterfamilia- perekonna pea 3. Agnatsio- võimusugulus, hiljem asendub veresugulusega. 4. Cognatio- veresugulus, vara pärib see, kellel on sama veri 5. Perekonnaõiguslike küsimusi vaadeldatkse kahes rühmas: 5.1
Sotsiaalse kaitse funktsioon: · Vaesete ja kannatada saanute eest hoolitsemine · Ühiskondlike leivamagasinide ülalpidamine Kultuuriliskasvatuslik funktsioon: · Pidude läbiviimine · Puhkuste organiseerimine · Koolide ja raamatukogude ülalpidamine Usuline funktsioon: · Vaimulike valimine · Kirikute ülalpidamine · Noorte usuline kasvatamine // TALURAHVAKOGUKOND ??? LINNAKOGUKOND Oli tegemist talurahvakogukonnale sarnase institutsiooniga. Algselt erines ainult juriidiliselt. Linnakogukonnas kaob patriarhaalsus, omavaheliste suhete intiimsus. Hakkab tekkima teistsugune tööeetika, sest linnadel oli õigus tegeleda kaubandusega ning see nõudis teisi eetikanorme. Linnakogukond hakkab murenema ning 19. sajandi teiseks pooleks, suurte reformide ajastu lõpuks, on linnades võimule saanud ühiskondlik elukorraldus. AADLIKORPORATSIOONID
Linnade siseelust teame 13. sajandil peamiselt linnaõiguste põhjal; linnaõigus kaitses kodanike varalisi huve, eriti eestkostealuste, st. alaealiste ja naiste õigusi, reglementeeris kohtukorraldust ja kauplemistingimusi ning sätestas linna heakorda puudutavaid küsimusi. Peamisteks karistusteks kogu keskaja vältel olid rahatrahvid, harvem kehalised karistused või pagendamine. 13.14. sajandil ei kohta allikates veel vahetegemist linnaelanike vahel rahvuse järgi ning linnakogukond oli tõenäoliselt küllaltki ühtne. Kaupmehed lõid enesele uue õigusliku institutsiooni linna , millest sai ülikoolide kõrval uue liikumise jääv institutsioon. Linnade tekkimine 10-11. sajandil viis uue õigusmaailma tekkimiseni Linnaõigus eraldus koos linnade iseseisvumisega, linn võis osta vabaduskirja. Õigust hakkasid looma linnade raed. Rae otsused lõid otseseid positiivõiguslikke sätteid. Hakati varakult üles kirjutama.
Vaeste abistamine Eestis 19.saj. 1. Abi andmine koju - valla täiskogu otsusega anti nt. jahu ja küttepuid 2. Peredesse hoolekandele - vaeste oksjonid, külakorda käimine. Vaesteoksjonid 1x aastas, külakorda käimine - perest peresse ülalpidamisele. Kõigil valla talupoegadel oli kohustus anda vallavaestele mõneks ajaks peavarju ja elatist 3. 1870-1880 hakati rajama valdadesse vaestemaju 4. Kerjamine oma vallas/linnas oli see lubatud. Valla- ja linnakogukond andis abi ainult "ausatele" vaestele, mitte aga joodikutele või kõlblusetutele. Sotsiaalhoolekande areng Eestis · Joodikute ja moraalitutega hakkasid tegelema eraorganisatsioonid missioon, töökasvatus · Tallinna Evangeeliumiselts avas 1887 Magdaleenumi - asutuse, kus püüti prostituute korralikku ellu tagasi juhtida. Naispühak Maarja Magdaleena oli langenud kuid meelt parandama asunud naiste kaitsepühak. Töö ja palvetunnid
Kirik * Vaimulikud ametid olid tulusad ja tõid kaasa võimu, olles sellega ambitsioonikate inimeste käegakatsutavaks ja ilmseteks eesmärkideks. Kuna kleerikud olid ja kultusliku autoriteedi, moraali ja õpetatused kandjad, olid nende määratleda ka kogukonna või grupi huvid ning nad olid selle eestkõnelejad. Kui kirikuvürstid või hingekarjased olid rahvuselt ja keelelt võõrad, tähendas see huvide väljendusvõimaluste kahanemist ja rahvusliku identiteedi destabiliseerimist. Linnakogukond *keskaegse linnarahvastiku moodustasid immigrandid * Ida-Euroopas oli saksa keel peamiselt linnades ja vürstiõukondades kõneldud keeleks. Rassismi kasv hiliskeskajal * kultuurilise identiteedi asemel oli saanud rahvuse esimeseks kriteeriumiks bioloogiline päritolu ( a 14. saj saksa tsunftidesse saamine) X peatükk Rooma kirik ja ristirahvas Paavstluse roll * John Mundy ,,Gregoriuse päevist alates kuni 14. 15. sajandi segadusteni juhtis Euroopat
3. Legitiimne õigus (väljaspool Itaaliat). Linnlased moodustavad vennaskonna ehk kommuuni, millesse astumist kinnitatakse vandega ja mille eesotsas on raad. Saksamaal on vabalinnad ja riigilinnad. Vabalinnad on reaalselt iseseisvad ega sõltu maahärrast. Väiksemal riigilinnal on maahärraks kuningas või keiser ise. Ka siis kui linnal polnud omavalitsust, oli elanikel tähtsus ja nende poolehoiu võitmine valitsejale kasulik. Vahel saavutasid linnad omavalitsuse õiguse väevõimuga. Linnakogukond ehk kommuun on vabatahtlik ühendus, millega inimesed liituvad. Coniuratio linnadeliit. Maahärra säilitas võimu linna üle andes linnale rae jms aga modifitseerides mõnest teisest linnast saadud õigust nii, et linn oleks siiski tema võimu all. Paljud suured linna polnud kuningavalitsuslikud, neid valitses kuninga ametnik. Itaalia linnad emantsipeerusid kõige varem, seejuures toimus see mitte kohaliku maahärra vaid keisri enese suhtes
Orjad, kes olid saanud kasutamiseks maatükke Koloonid kinnistati maa külge ja neid nimetati ka maaorjadeks- servi terrae. Ta olid õigused: vara soetada, lepinguid sõlmida, pärandada,kuid liikumisvabadus ja elukoha valik olid piiratud. 37. Ius quiritium- Rooma kodanike õigus 38. Quirites-üksikisikud 39. Cives- üksikud kodanikud 40. Ager publicusel- riigimaad 41. Ius publicum- avalik õigus 42. Aerarium-riigikassa. Muutus hiljem rooma linna kassaks 43. Municipium- linnakogukond 44. Ficus- imperaatori kassa Rooma õigus on andnud juriidilise isiku kuju j atema mõlemad liigid: korporatsioonid ja asutused. PEREKONNAÕIGUS IV loeng. 5. peatükk 1. Patriarhaalne ühiskond- Perekonnapea võimu alla kuulusid naine, lapsed, muud alluvad ja orjad. 2. Paterfamilia- perekonna pea 3. Agnatsio- võimusugulus, hiljem asendub veresugulusega. 4. Cognatio- veresugulus, vara pärib see, kellel on sama veri 5. Perekonnaõiguslike küsimusi vaadeldatkse kahes rühmas: 5.1
konfessioonide kirikuametitesse, kusjuures J.Stalini võimuperioodil saavutatigi täielik kontroll vene õigeusu kiriku valitsemise osas. Pärast N.Liidu kokkuvarisemist selgus, et paljud õigeusu kiriku tippjuhid töötasid KGB heaks, veelgi enam - ametissemääramised toimusid KGB kooskõlastusel. ****** TEEMA 8. PÕHIMÕISTED: Kohalik omavalitsus: kogukondlik ning riiklik teooria, kohalik kogukond (küla- ning linnakogukond); kohaliku omavalitsuse universaalsed tunnused: territoriaalsus, autonoomsus, otsene demokraatia, esindusdemokraatia, legaalsus, oma eelarve, kohalikud maksud, koormised, subsidiaarsuspõhimõte, seadus ja/või leping riigi ja kohaliku omavalitsuse suhete alusena, detsentralisatsioon, järelevalve (seaduslikkuse üle; tegevuse otstarbekuse üle), traditsioonilised funktsioonid; tulud: kohalikud maksud, avalikud teenused ja kohalik
See on suur rahvaliikumine. Iga rahvaliikumine aga, olgu selle põhjuseks või sihiks mis tahes, raputab alati surve alt üles vabadusvaimu. Uuendused hakkavad endale teed rajama. Algab zakeriide *, prageriide *, liigade* tormine ajajärk. Autoriteet lööb kõikuma, ainuvalitsus lõheneb. Feodalism nõuab võimu jagamist vaimulikega, oodates rahva paratamatut esileilmumist, kes lõviosa alati endale saab: quia nominor leol. Aadel hakkab läbi murdma vaimulikust seisusest, linnakogukond aadlist. Euroopa nägu muutub. Ja ühes sellega ka arhitektuur. Nagu tsivilisatsioon, nii ka arhitektuur pöörab uue lehekülje ja uus ajavaim leiab paraja olevat sinna oma uut sisu peale kirjutada. Ristisõjad andsid arhitektuurile teravkaare nagu rahvastele vabadustungi, ühes Rooma lagunemisega sureb ka romaani arhitektuur. Hieroglüüf siirdub katedraalist vappidesse lossitornidel, et feodalismi au tõsta. Isegi
annaabi.ee 
