tüüpi kirjandus. See kirjandus iseloomustas keskklassi maailmavaadet. Kirjanduses sai valdavaks satiirilis-diadaktiline vaim. See tähendab: 1. Pilgati kirikumeeste patte, rikaste ahnust ja kõiki teisi sääraseid pahesid. 2. Moraliseeriti ja püüti juhtida lugejaid õigele teele 3. Jagati õpetusi, levitati elutarkust. Tihti väljenduti allegooriliselt ehk mõistukõneliselt. Prantsusmaal muutusid linnakodanlaste ja lihtrahva seas populaarseks fabliood need on lühikesed anekdootlikud värssjutustused lõbusatest eluseikadest. Nimekaim autor on Rutebeuf (13. sajand). Saksamaal levisid fablioodega sarnased vangid. Itaalias nimetati selliseid lugusid uudisjuttudeks ehk novelladeks. 13. sajandi Prantsuse kirjanduse kaks suurteost on "Roosiromaan" (see on allegoorilise nägemuse vormis värssteos, kus noormees armub Roosi ja tahab seda noppida) ja "Rebaseromaan"
joonistuskool. Joonistuskooli kõrval kujunes mitmete baltisaksa kunstnike õpingute kohaks Saksamaa kunstiakadeemiad või Peterburi, sageli oli tegemist aga lihtsalt iseõppijatega. Paremate teenimisvõimaluste tõttu valisid baltisaksa kunstnikud Peterburi tihtipeale kas ajutiseks või püsivaks elu- ja töökohaks. Kuni sajandi lõpuni olid peamiselt baltisaksa kunstnikud need, kes vahendasid siinsesse kunstiruumi Euroopas vaheldunud kunstistiile. Kohalike baltisaksa aadlike ja linnakodanlaste õdusale ja turvalisele elulaadile vastas eriti hästi kodu ja perekonda hindav biidermeierstiil, ent nende tööde stilistiline diapasoon ulatus klassitsismist impressionismihõngulise vabaõhumaalini. Estofiilide liikumise kandel jõudis baltisaksa kunsti eesti talupoja kuju, väga populaarsed olid erinevates graafilistes tehnikates teostatud linna- ja maastikuvaated. 19. sajandi teise poole baltisaksa kunstis põimus akadeemilise kunsti elutruuduse nõue.
joonistuskool. Joonistuskooli kõrval kujunes mitmete baltisaksa kunstnike õpingute kohaks Saksamaa kunstiakadeemiad või Peterburi, sageli oli tegemist aga lihtsalt iseõppijatega. Paremate teenimisvõimaluste tõttu valisid baltisaksa kunstnikud Peterburi tihtipeale kas ajutiseks või püsivaks elu- ja töökohaks. Kuni sajandi lõpuni olid peamiselt baltisaksa kunstnikud need, kes vahendasid siinsesse kunstiruumi Euroopas vaheldunud kunstistiile. Kohalike baltisaksa aadlike ja linnakodanlaste õdusale ja turvalisele elulaadile vastas eriti hästi kodu ja perekonda hindav biidermeierstiil, ent nende tööde stilistiline diapasoon ulatus klassitsismist impressionismihõngulise vabaõhumaalini. Estofiilide liikumise kandel jõudis baltisaksa kunsti eesti talupoja kuju, väga populaarsed olid erinevates graafilistes tehnikates teostatud linna- ja maastikuvaated. 19. sajandi teise poole baltisaksa kunstis põimus akadeemilise kunsti elutruuduse nõue.
annaabi.ee 
