eestlastele lubati armu anda, kui nad soost välja tulevad. 15 eestlast andsid alla ning neile anti armu. Järelejäänud 1600 eestlast hukati soos.Ka Sõjamäe lahing toimus soos. Eestlased olid teada saanud allumistingimuste tagasilükkamisest ordumeistri poolt. Sõjamäe rabas peetud lahingus hukkus 3000 eestlast. Legendi järgi olevat Tallinnast tulnud mitmed surnuid vaatama. Üks paljas ja verine eestlane olevat üles hüpanud lahinguväljal ning püüdnud linnakodanikku ära tappa. Rüütel, kes seal samas oli, seganud aga vahele ning tapnud viimse eestlase lahinguplatsil maha. Rootslased ja venelased Tallinna piiranud eestlaste lüüasaamise järel tekkis kokkulepe Taani ülemate ja ordu vahel. Taanlased andsid endid ordu kaitse alla. Ja mitte ainult eestlaste vastu, sest vahepeal sai ordumeistrile teatavaks, et eestlased ootavad rootsi abivägesid. Kroonik Renner teatab, et
memoriaal-muuseum. Ajaloolises linnapargis Tamula kaldal seisab Lauluisale pühendatud imposantne mälestussammas (autor A.Adamson). Võru on olnud kuulus koolilinn. 1830-40ndatel aastatel olid tuntud H.Krümmeri erakool-pansionaat ja Genge kõrgem tütarlastekool. XIX sajandi teisel poole töötas siin 7 kooli 31 õpetaja ja 317 õpilasega. 1884.a. elas Võrus 2697 linnakodanikku. 1917.a. alustas tööd Naiskäsitöökool, 1925.a. Võru Tööstuskool. Aastail 1921- 1930 tegutses siin Võru Õpetajate Seminar, kus pedagoogiks oli Johannes Käis. 1867.a. asutati Võru Vabatahtlik Tuletõrje Selts, 1881.a. Laulu- ja Mängu Selts "Kannel". 1927. - 1948. aastani töötas Võrus kutseline teater. Võrulane on ikka pidanud lugu ühistegevusest, harrastanud laulu, tantsu, pillimängu. 1926.a. oli Võrus 9 raamatukogu, ilmus 2 ajalehte, mitmesuguseid seltse ja ühinguid oli 36
Linna juhtideks olid kaupmehed, kes moodustasid linnavalitsuse. Keskaja linnad olid väga räpased ning kitsad. Linnakodanikud olid korporatiivsed ning kuulusid põhiliselt kas kaupmeeste või käsitööliste ühingusse. Nad olid üksteise suhtes mõistvad ning aitasid abivajajat. Tänapäeva ajaga võrreldes oli keskajal seis väga halb: toimusid sõjad ning linna kaitsmiseks oli vaja müüri, mis piiras linnakodanikku ning ka ruumist jäi väheseks; polnud sellist asja nagu elektrit ega veesüsteemi ja palju muud, milleta praegu on üsna raske elada. Kasutatud kirjandus: http://www.slideshare.net/uhisgum/keskaegne-linn http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/2klass/2joostes/elutuba/2-2-17pa.htm http://www.slideshare.net/sinikazzz/keskaja-ksitlised-eestis-404736 http://www.estonica.org/et/Kultuur/Arhitektuur/Keskaegne_linn/ http://www.hot.ee/ajaloost/text/keskaeg/moisted.htm http://element.e- uni
maksudest. Tulekahjuhirm pani ehitama linnatänavatele avalikke kaeve.Sajandilõpu näljahäda oli rootslaste rahvaloenduse andmetel Tartu elanikkonna arvu viinud 200 inimeseni, linnas oli 141 kivi – ja 78 puumaja (Pullerits, 2005). Põhjasõda tõi Tartule vaid hävingut, 1708 aasta juulis hävitati Peeter I korraldusel linn, lihtsalt põletati linn maha, lasti õhku linnamüür, peale liitmist Venemaaga loendati 1710 aastal 4 terveksjäänud maja ja 21 linnakodanikku ja needki äärelinnas (Salupere, 2004, Pullerits, 2005). 18.sajand Varemetesse jääb Tartu pikkadeks aastateks, veel sajandi keskpaigas kirjutatakse, et varemeid on kõikjal linnas- Õuekohtu hoone Laial tänava, Ülikooli hoone Jaani kiriku vastas, Maarja kirik, Jaani kirik (taastati 1740 aastaks). All- linna varemete taustal kõrgus varemetes Toomemägi, millel seisid Toomkiriku, linnuse ja kunagiste linnahärrade majade jäänukid.
27.Linnakirjandus (fabliood, Rebaseromaan) Linnakirjanduses domineerisid vastupidiselt teatrile ilmalikud motiivid. Värsivormilised lühilood fabilood pilasid erinevalt inimtüüpe ja eri ühiskonnakihtide ning elukutsete esindajaid. Linnakirjanduse kuulsaim teos anonüümne prantsuse eepose ,,Rebaseromaan" loomadena esindatud kõik tähtsamad ühiskonnakihid : lõvi Boble kujutas kuningat, kohmakas karu Brun ja juhm hunt Ysengrin suurfeodaal, kaval rebane Renart rüütlit või linnakodanikku, eesel ja oinas vimulikke, kukk kuningaväe trummilööjat ja väiksemad loomad ning linnud, nagu jänesed ja kanad, lihtrahvast. Nagu linnaelanike seas tavaline, ei saavutanud tegelased edu mitte jõu, vaid kavalusega, milles paistis loomulikult enim silma rebane Renart. Kui aegajalt kavaldasid väiksemad loomad temagi üle.
nad soost välja tulevad. 15 eestlast andsid alla ning neile anti armu. Järelejäänud 1600 eestlast hukati soos. Ka Sõjamäe lahing toimus soos. Eestlased olid teada saanud allumistingimuste tagasilükkamisest ordumeistri poolt. Sõjamäe rabas peetud lahingus hukkus 3000 eestlast. Legendi järgi olevat Tallinnast tulnud mitmed surnuid vaatama. Üks paljas ja verine eestlane olevat üles hüpanud lahinguväljal ning püüdnud linnakodanikku ära tappa. Rüütel, kes seal samas oli, seganud aga vahele ning tapnud viimse eestlase lahinguplatsil maha. Rootslased ja venelased Tallinna piiranud eestlaste lüüasaamise järel tekkis kokkulepe Taani ülemate ja ordu vahel. Taanlased andsid endid ordu kaitse alla. Ja mitte ainult eestlaste vastu, sest vahepeal sai ordumeistrile teatavaks, et eestlased ootavad rootsi abivägesid. Kroonik Renner teatab, et eestlased
memoriaal-muuseum. Ajaloolises linnapargis Tamula kaldal seisab Lauluisale pühendatud imposantne mälestussammas (autor A.Adamson). Võru on olnud kuulus koolilinn. 1830-40ndatel aastatel olid tuntud H.Krümmeri erakool-pansionaat ja Genge kõrgem tütarlastekool. XIX sajandi teisel poole töötas siin 7 kooli 31 õpetaja ja 317 õpilasega. 1884.a. elas Võrus 2697 linnakodanikku. 1917.a. alustas tööd Naiskäsitöökool, 1925.a. Võru Tööstuskool. Aastail 1921-1930 tegutses siin Võru Õpetajate Seminar, kus pedagoogiks oli Johannes Käis. 1867.a. asutati Võru Vabatahtlik Tuletõrje Selts, 1881.a. Laulu- ja Mängu Selts "Kannel". 1927. - 1948. aastani töötas Võrus kutseline teater. Võrulane on ikka pidanud lugu ühistegevusest, harrastanud laulu, tantsu, pillimängu. 1926.a. oli Võrus 9 raamatukogu, ilmus 2 ajalehte, mitmesuguseid seltse ja ühinguid oli 36
soo ümber ning eestlastele lubati armu anda, kui nad soost välja tulevad. 15 eestlast andsid alla ning neile anti armu. Järelejäänud 1600 eestlast hukati soos. Ka Sõjamäe lahing toimus soos. Eestlased olid teada saanud allumistingimuste tagasilükkamisest ordumeistri poolt. Sõjamäe rabas peetud lahingus hukkus 3000 eestlast. Legendi järgi olevat Tallinnast tulnud mitmed surnuid vaatama. Üks paljas ja verine eestlane olevat üles hüpanud lahinguväljal ning püüdnud linnakodanikku ära tappa. Rüütel, kes seal samas oli, seganud aga vahele ning tapnud viimse eestlase lahinguplatsil maha. Võitlused ordu vastu Tallinna piiranud eestlaste lüüasaamise järel tekkis kokkulepe Taani ülemate ja ordu vahel. Taanlased andsid endid ordu kaitse alla. Ja mitte ainult eestlaste vastu, sest vahepeal sai ordumeistrile teatavaks, et eestlased ootavad rootsi abivägesid. Kroonik Renner teatab, et eestlased juba võitluste algjärgul läkitanud saadikud
ja ahnete ning naeruvääristati kõikvõimalikel viisil. Prantsusmaal oli eriti tuntu ,, rebaseromaan ,,. See koosnes paljude autorite loomingust, mis õige pea aga tervikuks liideti. Tegelasteks olid seal loomad, kes aga tegelikult kujutasid inimesi. Lõvi oli kuningas, karu suurfeodaal, hunt rüütel ja eesel preester. Peategelane rebane aga meenutas kõige enam jõukat linnakodanikku. Tänu oma kavalusele sai rebane alati jagu rumalast karust ja kurjast hundist. Samas võis ta hätta jääda, kui asus kimbutama väiksemaid loomi. Kuulsaim poeet oli Dante Alighieri (1265. 1321. ) teose ,, Jumalik komöödia ,, autor. Keskajal korraldati nii kiriklikke kui ka ilmalikke näitemänge. Kiriklikud etendused arenesid välja jumalateenistuses. Et jumalateenistust rahvale arusaadavamaks teha, lülitati sellesse piibliteemalised sõnalised või muusikalised vahepalad
Kõigepealt on 4 vaja teada saada, kuidas soovivad Pärnu linnakodanikud kuurordiarendusse kaasatud olla ehk millisel määral ja millises vormis. Magistritöö uuringute alusena kasutatakse varasemaid kvantitatiivsetel meetoditel tehtud uuringuid, mille tulemusi täiendatakse kvalitatiivsetel meetoditel kogutavate andmete analüüsil. Selleks küsitletakse süvaintervjuude käigus kümmet Eesti pereturisti, lühiintervjuudel kuut Pärnu linnakodanikku ning poolstruktureeritud intervjuul Pärnu kuurordiajaloo eksperti. Saadud andmete süntees annab sisendi magistritöö käigus disainitavale kuurordikontseptsioonile ning esitab Pärnu turismi arendajatele ja eestvedajatele visiooni selle kohta, mida tahavad Pärnus näha Eesti pereturistid ning kuidas on selle nõudluse rahuldamisse valmis panustama Pärnu linnakodanikud. Töö autor eeldab, et Eesti pereturist soovib saada personaalset ja isikupärast spaateenust
eluaastast, valimisõigus ei laienenud naistele, sõjaväeteenistujatele, juhutöölistele (sh mõisamoonakad, talusulased, äriteenijad, käsitöökodade töötajad jne). Kokku sai Eestis valimisõiguse ainult 10% rahvastikust. Teisalt ei olnud valimised ka ühetaolised, kogu valijaskond jagati 4 seisusesse 1) suurmaaomanikud 2) linnaelanikud 3) väikamaaomanikud 4) tööstustöölised. Valimised olid ka mitmeastmelised. Talupoegadel 4 astet. 23.09.2008 21 (suurmaaomanikku)-14(linnakodanikku) -10 (talupoega)-2 (tööstustöölist) I riigiduumasse (27.04 08.07.1906) pääses 4 eestlast: Jaan Tõnisson, Oskar Rütli, August Lubi, Karl Hellat 5 Eestist valitud saadik oli venelane Pavel Paptsinski. Seega jäid baltisakslased poliitikast kõrvale. 27.04 moodustusid kohe erakondlikud fraktsioonid. 1) Kadettide partei 2) Trudovikud vene haritlased, vene talurahva esindajad, kelle eesmärgiks oli
dogma, müüdi, jumaluse; kolmest nooremast õest aga, foiniikia, kreeka ja gooti arhitektuurist, hoolimata nende vormide 173 mitmekesisusest, leiame samuti ühe ja sama mõtte: vabaduse, rahva, inimese. Esimese kolme juures tunneb alati preestrit ja ainult preestrit, olgu ta nimi brahmiin, maag või paavst. Rahva ehitustes on aga lugu teine. Neis on rohkem rikkust ja vähem pühadust. Foiniikia arhitektuuris tunneb kaupmeest, kreeka omas vabariiklast, gootikas linnakodanikku. Teokraatliku arhitektuuri peatunnusteks on: tardumus, hirm progressi ees, traditsiooniliste joonte säilimine, esialgsete tüüpide kanoniseerimine, inimese ja looduse vormide alistamine sümboolika arusaamatuile kapriisidele. Need on tumedad raamatud, mida ainult pühendatud oskavad lugeda. Muide, igal vormil, isegi vormitusel, on siin mõte, mis ta puutumatuks teeb. Ärgu nõutagu hindu, egiptuse, romaani ehituskunstilt, et nad muudaksid oma joonistust või parandaksid oma raidkujusid
oleks olnud poomisel. See matus pani seisma ühe asja -- Indiaani Joe armuandmispalve saatmise kubernerile. Palvekirjale oli juba hulk allkirju kogutud; oli peetud palju -pisaraterohkeid ning ilukõnelisi miitinguid ja mingisugune lollide naiste komitee oli otsustanud minna .sügavas leinas, nutu ja halinaga kuberneri juurde ja paluda teda halastaja eesel olla ning oma kohuse jalge alla tallata. Arvati, et Indiaani Joe on tapnud viis linnakodanikku, aga mis sellest? Kui ta oleks ka saatan ise olnud, ikkagi oleks leidunud küllalt nõrgakesi, kes oleksid valmis olnud armuandmispalvele oma nime alla kritseldama ja sellele ühe pisara tilgutama oma pidevalt rikkis' ja lekkivast veevärgist. Hommikul pärast matust viis Tom Hucki kõrvalisse kohta tähtsaks jutuajamiseks. Huck oli vahepeal ueilslaselt ja lesk Douglaselt juba kõik Tomi seikluse üle teada saanud, kuid Tom arvas,
annaabi.ee 
