Vaatamisväärsused Kopli kalmistupark- Kopli kalmistu rajati 18.sajandi teises pooles, mil Tallinnas keelati kirikutesse matmine, Pärast mitmeid nõukogude ajal toimunud vandalismiakte suleti kalmistu 1950. aastal. Mõnikümmend aastat tagasi võeti ala pargina looduskaitse alla ning 2006. aastal see korrastati. Lisaks puhkealale ja mänguväljakutele rajati alale purskkaevuna mälestustähis, mille ülesanne on meenutada kunagisele kalmistule maetud linnakodanikke. Kopli kasepark- Kopli Kasepark on looduskaitse all olev kivikülviga metsapark, kus on valgustatud pargiteed ja treeningseadmed. Püha piiskopi Nikolause kirik- Koplis olev puukirik on üks esimesi pühale Nikolausele pühendatud kirikuid Tallinnas. Esimene hoone hävis tulekahju tagajärjel, aga osa selle varast jäi alles ja kiriku tänapäevane versioon sai valmis 1935. aastal. Hoone välimuses on näha ajaloolist vene puitarhitektuuri.
paremini edastatud sönadega. Läbi mitme sajandi on armastuslaulud rikastunud erinevate nüanssidega ning samas on ka armastusluule muutunud keskajaga võrreldes. Armastuslaule võid kirjutada kõigile ja kõigele-emale, isale, koerale, kassile, armsamale, vihavaenlasele, toolile, kivile jne. Kuid keskajal kirjutati enamasti vaimulikku luulet. Rüütlilaulikud esidasid väga erinevaid seisusi. Nende hulgas olid kuningad, kõrg- ja alamaadleid, kleerikuid ja linnakodanikke. Tekstides ja muusikas mingeid seisusevahesid ei ole. 13. sajandil hakkas rüütlilaul linnastuma. Tavaliselt esitavad laulu autorid ise enda laule. Nii ka keskajal ja tänapäeval. Keskajal oli poeet ühtlasi ka laulik, kes esitas tavaliselt oma laule ise. Ta võis ise ennast mingil pillil saata või tegid seda teenistuses olevad rändmuusikud. Samamoodi on ka tänapäeval. Autor esitab oma lugusid üldjuhul ise, kui ta on ka laulja/artist. Samamoodi võid ta saata
Sport ja poliitika kust jookseb piir? Me kõik elame maailmas, mida määrab ja kujundab poliitika. Igapäevaelus inimesed võib-olla ei mõtlegi, et see tegelikkuses neid ja nende tegemisi tugevasti mõjutab. Näiteks eluolu sõltub suuresti kohalikest omavalitsustest. Rohkem, kui tavalisi, lihtsaid linnakodanikke, puudutab poliitika tippsportlasi. Kuidas on nad omavahel seotud? Iga vähegi tublim atleet saab riigilt stipendiumi näol toetust. Samuti makstakse tiitlivõistlustelt medaliga koju naasnud spordimeestele või naistele üüratuid autasusid. Seda kõike juhib ja korraldab poliitika. Kui linn maksab olümpiavõitjale suure preemiasumma, on selle taga poliitilise üksusena linnavalitsus. Eestis on peagi tulemas riigikogu valimised, mis sarnaselt kõigile eelmistele kergitab
baltisaksa aadli poolehoid. Balti erikorra tunnused Tollipiiride säilimine Eesti-Vene kaubavahetuses. Valitseva usundina säilis luterlus. Kuni 1797. aastani puudus nekrutikohustus (sõjaväekohustus) Asjaajamiskeeleks oli saksa keel. Viidi läbi restitutsioon ehk Rootsi ajal riigistatud mõisate tagastamine. Koostati aadlimatrikklid ehk põlisaadlike nimekirjad. Linnadel säilisid omavalitsused, uusi linnakodanikke võttis vastu linnavalitsus. Balti erikorra positiivseks jooneks tuleb pidada seda, et see hoidis ära võimaliku kolonisatsiooni Venemaa sisekubermangudest ja aitas säilitada kohalikku eripära. Säilisid tihedamad sidemed Lääne- Euroopaga, mis tagas piirkonna kiirema arengu. Rahvuslik liikumine 1860-1918 ÄRKAMISAEG 1860-1880 Ärkamisaja eeldused: · Eestlastel üldine kirjaoskus · Vennastekoguduse liikumine · Pärisorjuse kaotamine · Talude päriseks ostmine algas
324 aadliperekonda. Maapäeva õiguseks oli maksude kinnitamine ja seadusandlik initsiatiiv, tähtsamate ametikohtade ja kohtutoolide täitmine ning kirikuasjade kaasahaldamine. Maapäevade vaheajal oli rüütelkondade täidesaatva võimu organiks maanõunike kolleegium. Baltisakslaste eestvõttel loodi mitmed riigiametid, mille ülesanded olid seotud ainult Balti kubermangudega. Linnades säilis omavalitsus, kuid väiksematel linnadel olid tunduvalt väiksemad õigused kui suurematel. Uusi linnakodanikke võttis vastu linnavalitsus. Balti erikord andis baltisaksa aadlikele piiramatud õigused kohaliku põlisrahva allasurumiseks. Balti erikorra positiivseks jooneks tuleb pidada seda, et see hoidis ära võimalike kolonisatsiooni Venemaa sisekubermangudest ja aitas säilitada kohalikku eripära. Säilisid tihedamad sidemed Lääne Euroopaga, mis tagas piirkonna kiirema arengu. Balti erikord kehtis põhijoontes kuni 19.saj. lõpu venestamisreformideni. Vaheajaks oli 1783-1796
levis Euroopas "ilusa elu" kultus, õukonnaluule ja -muusika. Suur osa Euroopas tuntud pillidest on araabia päritolu. RÜÜTLILAUL on segapäritoluga, tema juured ulatuvad klassikalisse ladina luulesse (Ovidius, Horatius), ta on mõjutatud keskladina vaimulikust luulest, vagantide (rändavad kleerikud või skolaarid) ladina- või segakeelsest luulest ning rahvalikust laulust. Rüütlilaulikud esindavad väga erinevaid seisusi, nende hulgas on kuningaid, kõrg- ja alamaadlit, kleerikuid ja linnakodanikke, tekstides ja muusikas me mingeid seisusevahesid ei näe. Rüütliluule pole praktikas kunagi eksisteerinud ilma muusikata, poeet oli ühtlasi ka laulik, kes tavaliselt oma laule ise esitas. Lauldi lähedaste inimeste kitsas ringis, selle seltskonna isikuid on sageli tekstides mainitud. Laulja võis end ise mingil pillil saata (fiidel, lauto, harf) või tegid seda feodaali teenistuses olevad rändmuusikud. Pillid mängisid laulumeloodia kaunistatud variante, aga samuti improviseeriti eel- ja
kust tseremonial marsil muusika saatel läbi linna mindakse. Kõigil sõjaväelastel käsen sinelites olla, karauli vormis, võimalikult pagunites eesti lindiga põigiti üle ehk eesti lindiga rindas." Teade toimuvast paraadist levisid kiiresti kogu linnas. Järgmisel keskpäeval tuli Endla ette suur rahvahulk, kus pataljoni üksuste kõrval seisid kohalikud organisatsioonid, koolide esindused ja hulgaliselt uudishimulikke linnakodanikke. Kogu linn oli lipuehtes. Teatri rõdult kõlasid kõned, orkestri saatel lauldi hümni ning samal ajal tõusis teater Endla lipuvardasse sinimustvalge lipp. Seejärel algas kaitseväe ja teiste organisatsioonide rongikäik läbi linna. Peatus tehti raekoja ees, kus jälle kuulati päevakohaseid kõnesid. Seejärel siirduti tagasi Endla juurde. Ürituse lõpul mängiti hümni ja "Porilaste marssi". Järgmise päeva, 25
Muretseda tuleb nende asjade pärast, mida saab muuta Viimasel ajal näen enda ümber üha enam närvilisi ja murelikke õpilasi ning linnakodanikke. Ringi vaadates ning jutte kuulates seisneb peamine probleem teadmatuses tuleviku suhtes, kehvas eluolus või pingelises koolipäevas. Üpris tihti kostub fraas: ,,Elu on nii raske!" minul tekib siinkohal küsimus: ,,Millega võrreldes?" Inimesed ei tohiks vaevata pead asjadega, millel puudub kindel ja tõestatud tagajärg. Maailmas ei eksisteeri kindlust, kõik on suhteline. Elu on meie endi kätes. Valikutega loome oma saatuse ise!
docstxt/.txt
ja sõjariistas, kust tseremonial marsil muusika saatel läbi linna mindakse. Kõigil sõjaväelastel käsen sinelites olla, karauli vormis, võimalikult pagunites eesti lindiga põigiti üle ehk eesti lindiga rindas." Teade toimuvast paraadist levisid kiiresti kogu linnas. Järgmisel keskpäeval tuli Endla ette suur rahvahulk, kus pataljoni üksuste kõrval seisid kohalikud organisatsioonid, koolide esindused ja hulgaliselt uudishimulikke linnakodanikke. Kogu linn oli lipuehtes. Teatri rõdult kõlasid kõned, orkestri saatel lauldi hümni ning samal ajal tõusis teater Endla lipuvardasse sinimustvalge lipp. Seejärel algas kaitseväe ja teiste organisatsioonide rongikäik läbi linna. Peatus tehti raekoja ees, kus jälle kuulati päevakohaseid kõnesid. Seejärel siirduti tagasi Endla juurde. Ürituse lõpul mängiti hümni ja "Porilaste marssi". Järgmise päeva, 25. veebruari varahommikul jõudsid Pärnusse Eesti
"Viljapeade koristajad" ¤ Gustave Courbet - vastandub ametlikule kunstile, maalib suure formaadilisi teoseid.Esimene kunstnik, korraldades kontranäitusi ( vastumeelsus suurte näituste korraldajate vastu). 1855. a. maailmanäitus, kus ta ei lepi talle antud pinnaga, teeb ise näituse "Realism". T: maastik, olustik, portree, natüürmort. " Kivilõhkujad" ¤ Honore Daumier- joonistaja, graafik. Tööd esitati ajakirjanduses. Karikatuurid poliitikutest. Maalides on leebem, maalib linnakodanikke, lihtsat elu, naeruvääristamist vähe. "Kolmanda klassi vagun", "Pesunaine". ¤ Edouard Manet T: Pariisi linnaelu. Skandaalsed maalid, kasutab kuulsate kunstnike maalide kompositsioone. Varjude ja värvide heledamaks muutumine. "Eine murul" , "Olympia". ¤ Ilja Repin realism + ajaloo maal. Tuntuim vene realist. "Burlakid Volgal" , "Ivan Julm ja ta poeg" ¤ Ivan Siskin "Hommik männimetsas". IMPRESSIONISM Realismi edasiarendus. Kujutatakse seda mida nähakse (loodus). 1874. a
Suurem osa informatsioonist aedade kohta pärineb elamute seinamaalidelt (freskodelt). Ühiskondlikud linnaaiad rajati ühiskondlike hoonete (teatrite jne) ümber olevatele väljakutele ja olid väga erineva suurusega. Rooma keisririigi ajal hakati ehitama järjest rohkem uhkeid villasid ja nende juurde aedu ja parke. Tekkis uus amet: topiarius, aednik, kes tegeles aedade kunstipärase kujundamisega. Rooma lähedal asutati lugematuid puukoole ja aiandeid, mis varustasid rikkaid linnakodanikke taimede ja lõikelilledega. Leidus isegi kasvuhooneid, mida ehitati õhukestest glimmer-plaatidest. Seal kasvatati talvel lilli ja isegi viinamarju. Linnas leidus ka katuseaedu, mida soojenduse abil aastaringselt õitsvatena hoiti. Plinius Noorem (23...79. a) oli üks Rooma oraatoritest. Tema panus aiakunsti ajalukku on temast järele jäänud nn "aiakirjad", mis annavad ülevaate Rooma kõrgklassi elust 1. sajandil ning sisaldavad paljusid näiteid Pliniuse enda aedadest.
aastal kirjutatud kirjas Eobanus Hessusele, kus ta kirjutas kirjanduslikke õpingute vajalikkusest, mis aitaksid kaasa reforamtisooni teoloogia edule. Esimeseks suuremaks sammuks võib lugeda 1524.aastal koostatud pöördumist ,,Kõigi linnade linnanõunikele Saksamaal, et nad rajaksid ja toetaksid kristlikke koole". See oli suunatud linnanõunikkele, et neid ärgitada rajama ja toetama koole, et noored saaksid kristliku hariduse. Aga ta ei pöördunud ainult nõunikke poole. Vaja oli ka saada linnakodanikke toetus. Neilegi üritas ta põhjendada koolide kasutegureid: koolidest tulevad välja haritud ja seadusi jägivad linnakodanikud, koolid aitavad edendada rahu ja panna alus heale valitsusele. Lutheri arvates vajavad lapsed samuti kasulikke kunste, milleks on tema soovitusel kol Piibli keelt (ladina, kreeka ja heebrea keel) koos saksa keelega, ajalugu, laulmine, instrumentaalne muusika ja matemaatika.
Mitte alati ei ole "punane" nimi tuletatud aga objekti värvist. Näiteks Moskva Punase väljaku (K ) nimi ei tähenda mitte väljaku värvi vaid seda, et tegemist on ilusa väljakuga. See tuleb sellest, et vene keeles on punasel ja ilusal sama algupära (kras krasnõi ja krassivõi). Punaste laternate tänav Amsterdamis. Punaseid laternaid kasutati varem sadamalinnades lõbustusasutuste eristamiseks, et meremehed soovitud asutused kergesti üles leiaksid ja otsimisega linnakodanikke ei segaks. Samas on punast värvi ja punaseid laternaid prostitutsiooniga seostatud juba väga pikka aega ja käibel on mitmeid võimalikke seletusi nende seoste põhjuste kohta. Punane keemias Purpuriin ehk 1,2,4-trihüdroksüantrakinoon on puuvilla värvimiseks kasutatav punane värvaine, mida leidub südalehise punavärviku (Rubia cordifolia) juurtes. Allotroopia on nähtus, mis seisneb selles, et sama keemiline element võib esineda mitme erineva lihtainena
mõõdud, kehtestas kauplemiseeskirjad ja kontrollis nende täitmist. Linn tõi isandale tulu, kuid linnade rikkuse kasv tõi kaasa linnaelanike võitluse isanda võimu alt vabanemiseks. 5. Keskaegne linnavalitsus ehk raad. Kirjelda keskaegset linnavalitsust. Kelle hulgast rae liikmed valiti? Kauaks nad ametisse valiti? Mis olid rae ülesanded? (õp lk 74 ja 76) Linna juhtis linnakodanikest koosnev omavalitsusorgan RAAD. Linnakodanikke kutsuti BÜRGERITEKS. Linnavalitsuse moodustamiseks oli mitu võimalust: · Raeliikmed valiti linna lugupeetumate meeste seast (naised ei saanud raeliikmeks kandideerida). Raadi võisid kuuluda nii kaupmehed kui ka käsitöölised. · Mõnes linnas olid rae liikmeteks ainult rikkad kaupmehed, käsitöölisi ei peetud rae (linnavalitsuse) vääriliseks. · Linna mõjukamate (rikkamate) perekondade kiht - PATRITSIAAD, kelle hulgast raehärrad valiti
sajandi esimesest poolest, praeguse hoone vanimad osad pärinevad 14. sajandist. Kirik on ajaloo jooksul olnud korduvalt varemetes, viimati 19442005. Jaani kiriku terrakotaskulptuurid on kuulsad selle poolest, et need pole mitte ühe või mõne vormi abil stantsitud, vaid kõik kujud algselt üle tuhande on ükshaaval savist valmistatud, nii et igaüks neist on isenäoline. Praeguseks on säilinud ligikaudu 200 skulptuuri. Ühe hüpoteesi järgi kujutavad need kunagisi Tartu linnakodanikke. Selle vastu räägib küll asjaolu, et eri rõivais kujudest mõned kannavad kroone, kuid modellidena võidi linnarahvast siiski kasutada. Jaanika Pogosjan LOK-13
Isand Leandro. Koos: Kill-koll, kohalolekukontroll. Pss pss, hh Pr: Kõik kohal. L: Võtab sõna minu teener Prigella. Pr: Tulin äsja väliskomandeeringust nõid Fatamorgana juurest. L: Lumesadu??????????? Pr: teed ei leidnud kusagilt ja toon halbu uudiseid. Truffaldino on saadetud siia kellegi salapärase võluri Celio poolt. L: Celio? 1 Pr: Kohalolekukontroll Koos: Pss, pss, hh L: Celio? Pr: Just nii. Celio. Truffaldino on saadetud siia selleks, et päästa printsi, kuningat ja kõiki linnakodanikke nakkuslikust haigusest, mis praegu levib ja mille levitajateks oleme meie ja mille nimeks on hüpohondria ehk raskemeelsus, kurvameelsus. Võib juhtuda, et homsetel pidustustel hakkab prints Tartalia Truffaldinot nähes naerma, saab terveks ja te olete troonist ilma. L&C: Aiaiaiaiaiaiaiaiai. C: Truffaldino peab surema! Pr: Truffaldino peab surema. L: Truffaldino peab surema? C: Kus su stopptuled on? L: Oman mõtet Pr: Nimelt? L: Truffaldino tuleb saata Ärtukuningriiki präänikule
Kross on pälvinud ka Soome Eeva Joenpelto auhinna (1988), Amnesty Internationali auhinna (1991), Ungari riikliku autasu (1992), Loviisa foorumi auhinna (1996) ja Herderi auhinna (1997). Krossi looming Krossi loomingust : Tema esikkogu " Söerikastajad" ilmus 1958.aastal. 16.sajand "Kolme katku vahel" - B.Russovi elust " kolme katku ajal " ( eesti riik kais erinevate võimude all : vene , rootsi ja poola võimu all). 18.sajand " Kahvere romaan" Kujutab linnakodanikke ja aadli vahelist võitlust Rakvere linna õiguste pärast. 19.sajandi algus " Taevakivi " - Vaatleb Eesti rahuste võimu ja arengut. ( K.J. Peterson, O.W.Masing , Jannsen). "Keisrihull" Päeviku vormis romaan, mille peategelane baltisakas mõisnik Timotheus Eberhard von Bock. 20 40ndad aastad " Wikmani poised ". Kõneldakse Krossi õppimist Westholmi gümnaasiumis. 40 50ndad " Mesmeri vang ". (teose järg). 50-ndad - " Väljakaevamised " . 90-ndad " Tahtamaa "
kasvatasid karja, tegid põllutöid, valmistasid põlluriistu, kaitsesid kogukonda vaenlaste eest. Toimus uus ajalooline tööjaotus: käsitöö eraldus põlluharimisest ja muutus omaette tegevusalaks. Koos tööjaotusega tekkis ka kihistumine. Kuna viljasaaki jäi üle, siis tekkis eraomand, kuid kõigil ei olnud eraomandit ja seega tekkis ka sotsiaalne ebavõrdsus ja kihistumine. Kõige vähem oli ühiskonnas ülikuid, kuid nendel oli kõige rohkem õigust. Palju oli vabu linnakodanikke ja ka orje. Rauaaeg algas siis, kui hetiidid leiutasid raua toorsulatuse. 5. Selgita, kuidas tekkisid tsivilisatsioonid (Catal Hüyük, sekundaarne, primaarne, eeldused, tunnused, viljakas poolkuu, kirja tekkimine, riiklus). Tsivilisatsioon on hästi korraldatud ja kõrge kultuuritasemega ühiskond. Tsivilisatsiooni tunnused: 1) tsivilisatsioonid on põlluharijate ja karjakasvatajate ühiskond; 2) varanduslik kihistumine ühiskonnas; 3) oli kujunenud riiklus (ülikud ja
Reformatsioon näis mõjuvat kõrgete teaduste tagasiminekuks ja talupoegade mässu järel näis saabuvat humanismi lõpp. Koolid, kloostrid ja muud asutused olid suuresti hävitatud. Ülikoolid olid raskustes. Luther tegi omalt poolt kõik võimaliku tahva hariduse taseme tõstmiseks. Ta saatis kõigile raehärradele üleskutsed kristlikkude koolide asutamiseks. Ta nõudis tarkuse saamise võimalust ka maarahvale. Aga ta ei pöördunud ainult nõunikke poole. Vaja oli ka saada linnakodanikke toetus. Neilegi üritas ta põhjendada koolide kasutegureid: koolidest tulevad välja haritud ja seadusi jägivad linnakodanikud, koolid aitavad edendada rahu ja panna alus heale valitsusele. Üks tema nõudmine oli ka kindlaks määrata, et iga poisslaps peab õppima päevas vähemalt kaks tundi ja tütarlaps vähemalt tunni. Õpetama pidi keeli, ajalugu, matemaatikat ja muusikat ning muid ilusaid kunste. Ta on ka oma varasemates dokumentides astunud välja ülikoolide
vojevoodkonnad; maakogud kinnitasid/valisid tsaare, osalesid valitsustöös; ,,maakogu seadustik" määras pärisorjuse, sunnismaisus. 12. Kuningavõim Rootsis 17. saj. 1599 vabanes Rootsi unioonist Poolaga. Valitsema hakkas hertsog Karl. Riigipäeval valiti kuningaks Karl IX. Tähtsat osa riigi valitsemises etendas Riiginõukogu, mille koosseisus oli juhtiv riigikantsler ehk kantsler. Aeg-ajalt kutsuti kokku Riigipäev, mis esindas nelja seisust-vaimulikkonda, aadlit, linnakodanikke, talupoegi. See jätkus ka pärast Karl XI surma, kuid kasvavat rolli etendas Riiginõukogu, keda juhtis kantsler. Hiljem asus valitsema Gustav II Adolf (1611-1632), kes suutis tõmmata koostööle aadlike kõrgkihi, tugevdades seejuures ka kuningavõimu. Kuningavõim tugevnes ka Karl XI ajal. Ta kehtestas 1680. Riigipäeva toetusel kuninga absolutismi. 17. sajandil tõusis Rootsi üheks Euroopa suurvõimudest, tänu edukale osalemisele Kolmekümne aastases sõjas Gustav
kulus terve nädal. Laulupeost oli kergem osa võtta neil lauljatel ja kuulajatel, kes elasid Tartu lähistel, samuti ka jõukamal Viljandimaal. Ent kaugematel ääremaadel polnud väljavaated kuigi hiilgavad. Talupojavooride kohalejõudmine tekitas suviselt vaikses Tartus rohkesti elevust. Ent laulurahval polnud palju aega linna imetleda, vaid asuti kohe tegutsema. Pärispea eelpäeval kogunesid lauljad ,,Vanemuise" seltsimajja, kust nad ööbimiskohta viidi. Leidus sõbralikke linnakodanikke, kes pakkusid talumeestele oma kortereid, mõnikord toidupoolistki. Vähesed said luksust nautida, enamus aga pidi leppima märksa vähemaga, küllap kannatama ka ebamugavusi. Kuna laulupeole olid kutsutud ainult meeskoord ja need olid ka agaramad kuulajad, siis domineeris Tartu üldpildis meessugu. Kooride peaproov Toimetulek tehniliste eeltöödega ei kindlustanud esmakordse Eesti massikontserdi õnnestumist.
esile tõsta ja tugevamalt rõhutada. 22. veebruaril teatas Pärnus paiknenud Eesti pataljoni ülem Tannenbaum oma päeva-käsus, et pataljon võtab koos omakaitse üksustega võimu Pärnu linnas ja maakonnas üle. 23. veebruaril andis pataljoni ülem välja uue päevakäsu.Teade toimuvast paraadist levisid kiiresti kogu linnas. Järgmisel keskpäeval tuli Endla ette suur rahvahulk, kus pataljoni üksuste kõrval seisid kohalikud organisatsioonid, koolide esindused ja hulgaliselt uudishimulikke linnakodanikke. Kogu linn oli lipuehtes. Teatri rõdult kõlasid kõned, orkestri saatel lauldi hümni ning samal ajal tõusis teater Endla lipuvardasse sinimustvalge lipp. Seejärel algas kaitseväe ja teiste organisatsioonide rongikäik läbi linna.Peatus tehti raekoja ees, kus jälle kuulati päevakohaseid kõnesid. Seejärel siirduti tagasi Endla juurde. Ürituse lõpul mängiti hümni ja "Porilaste marssi". Järgmise päeva, 25. veebruari varahommikul jõudsid Pärnusse Eesti okupeerinud Saksa
ja rehkendamist asutatakse Tartus 1554, Pärnus 1526, Paides 1528, Narvas 6 Esimene kool Eestis ei tähendanud mitte esimese eestikeelse kooli asutamist. Toomkoolide õppekeeleks oli ladina keel Kuni 16 sajandini, ehk teise mõõdupuuna võttes Liivi sõjani oli katoliikliku toomkooli kaks põhiülesannet: kindlustada järelkasv kohalikele katoliku usu vaimulikele ja teiste kirikuametite pidajaile ning anda linnakodanike lastele algharidus. Saksa linnakodanikke ja rüütelkonda huvitas haridus sel ajajärgul vähe, välja arvatud juhul, kui nende soov oli oma last mõne kõrgema vaimuliku kohale ette valmistada. Maa pärisrahva, ehk eestlaste ainsaks vaimuharijaks jäi endiselt kirik, kuigi vastastikune huvi jäi kasinaks. Vaimulikkonna poolt puudus sügavam huvi rahva hariduse ja kirikliku valgustamise vastu. Oluline oli vaid, et rahvas on väliselt ristiusku astunud ja täidaks katoliku usu kultuslikke nõudeid
Pulmadega oli niigi väga palju sekeldusi ja neid tuli veelgi juurde...Nimelt saabus Pavlovskisse Rogozin. Vürst kartis väga, et Rogozin teeb midagi äärmuslikku- näiteks tapab armukadedusest Nastasja. Ka Nastasja kartis seda. Vürst saatis kindluse mõttes pidevalt Nastasja majja saadikuid kontrollima, kas temaga on ikka kõik korras. Veel laulatuse hommikul oli kõik korras. Kui vürst kirikusse jõudis, nägi ta, et selle ette oli kogunenud suur hulk rahulolematuid linnakodanikke, kes tahtis lihtsalt kurikuulsat paari oma silmaga näha, kes laitis abielu, kes tuli niisama kaasa. Peale selle sujus kõik plaanipäraselt, kuni ilus, kuid närviline pruut oli väljunud tõllast. Ta märkas rahva seas Rogozini pilku. Teda haaras hullus ja ta jooksis Rogozini juurde anudes, et too ta sealt ära viiks. Nii jäidki pulmad katki. Vürst jäi pealtnäha rahulikuks, kuigi oli seesmiselt väga rahutu ja murelik.
1785 loodi aadli toetust kindlustamaks aadli organisatsioonid-aadlikogud.aadlieesõigus omada maad koos seal leiduva maavaraga,pärisoriseid talupoegi.aadlilt vabad maksudestKatII suri 1796a.(oli palj armukesi) Kuningavõim rootsis 17saj.absolutismi algus. 1599 vabanes rootsi unioonist poolaga.Hakkas valitsema Karl IX,Kun.võim päritavaks ka naisliinil.tähtis osa Rootsi kuningriigi valitsemisel Riiinõukogul:juhti kantsler.Kutsuti kokku ka Riigipäev,esindas vaimulikkonda,aadlit,linnakodanikke,talupoegi.Rootsis puudus pärisorjus! talupolid isiklikult vabad.Gustav II Adolf(hindas väga teadust,haridust) suutis koostööle tmmata kõrgkigi aadlike,tugevdas kuningavõimu.Olulist osa etendas selles ka Oxenstierna,juhtis ka kuninganna Kristiini pärast Gustavi langemist Lützeni lahingus.Kunigavõim tugev.järsult Karl XI ajal(troonile 4a-na)Kehtestas kuninga absolutismi.riiginõuk.tähtsus vähenes,otsustas ainuisikuliselt kõiki riigiasju,järg võimul Karl XII jätkas seda.
aeglustas uue tehnoloogia kasutuselevõttu; rajati esimesed manufaktuurid – keskuseks Narva; muutus välisilme, valitsevaks kunsti- ja ehitusmoeks oli barokk Linnad Vene ajal Tartu, Rakvere, Valga, Põltsamaa olid Põhjasõja lõppedes hävinenud Linnad säilitasid provintsliku ilme; kehtisid keskaegsed piirangud ja eesõigused, tsunftisundus, raed; tähtsaks sõjasadamaks ja garnisonilinnaks sai Tallinn; Paide, Viljandi ja Rakvere jäid eramõisateks, linnakodanikke sunniti mõisale teotööd tegema - Põhjasõjas hävinenud Tartu elas üle mitu laastavat tulekahju, Katariina II andis raha linna ülesehitamiseks klassikalises stiilis, tegelik areng 1802. a ülikooli taasavamisega - Narvas palju venelasi, tähtis kaubalinn, tänu kose veejõule manufaktuuritööstuse keskus - suurim manufaktuuritööstuse keskus 18. saj teisel poole – Põltsamaa - 18.saj rajati Eestisse hästitoimiv postijaamade ja -maanteede võrk - 18
Valge vaimulikkonna seisus oli päritav. Vaimuliku seisuskonna korporatsiooniks oli sinodid ja vaimulike konsistooriumid. Vaimulike seas oli selge kihistumine: preestrid, diakonid, salmilauljad. Kirikliku ameti pidamiseks olid ka vanuseliseks piiranugd. Preestriks saamiseks pidi olema vähemalt 30 aastaseks. Diakoniks võis saada 25 aastaselt, salmilauljaks 15 aastaseks. Vaimulike seisuse omapäraks oli see, et tegemist oli kõige rohkem haritud seisusega. Linnaseisus: Peeter I ajal hakati linnakodanikke jagama regulaarseteks ja mitteregulaarseteks kodanikeks. Regulaarsed kodanikud jagati omakorda vastavalt kapitali suuruselt kaupmeeste gildideks ja käsitööliste tsunftideks. Tsunftid organiseeriti lääne eeskujul ametite kaupa. Oluline oli jällegi see, et tegemist polnud päritava seisusega kõik sõltus kapitalist. Põhjalikud muutused linnaseisuse tasandil leiavad aset Katariina II valitsusajal, kui mitmete seadustega pannakse
tööd ega vaeva kohalike oludega tutvumiseks ja kohalike keelte õppimiseks. Eesmärk oli pöörata 1346 Taani müüs PõhjaEesti Liivi ordule piirkond taas katoliku usku, abivahendina kasutati ka noorsoo kujundamist hariduse kaudu. Seega 1238 Stensby leping kokkulepe eesmärgiga lõpetada 1225. aastal Põhja ja KeskEesti kuuluvuse loodi Tartusse kolleegium, trükikoda, gümnaasium ja tõlkide seminar. Linnakodanikke meelestas pärast puhkenud taanlaste ja Liivi ordu vaheline konflikt selline tegevus poolakate vastu, kuid talurahva seas oli neil edu. 1561 Rootsi sekkus Liivi sõtta 1582 Jam Zapolski vaherahu sõlmiti Poola ja Venemaa vahel, lõpetas nende vahelise
Veidi tahaksin peatuda kloostrite matmiskommetel, mis olid ühised kõikidel ordudel. Piisava ruumi korral maeti klausuuri sisse, siseõue või kiriku põranda alla; ruumipuuduse korral maeti väljapoole müüri äärde kloostrikalmistule. Tihtilugu maeti ilma kirstuta, matuste sügavus alla meetri. Reeglina hauapanuseid ei olnud. Nii nagu muu ruumijaotusegi korral, kehtis ka matustel reegel - vaimulikud ida poole, ilmalikud lääne poole. Palju aadlikke ja linnakodanikke laskis end parema hingeõnnistuse lootuses kloostrite juurde matta. /Tamm, lk 119-123/ Kloostrid toimisid ka haiglatena, kus osutati tolle aja kohta väga head arstiabi. Haigetoavend võis olla ka majandusmõisas, selline oli olemas nt Kärknale kuuluvas Albu majanduskeskuses. /Markus 2009, lk 10/ 2. Klooster või kloostrimõis? Gotlandi Roma kloostri tsistertslased said 1220ndatel aastatel suured maavaldused Ida-Harjumaal.
tähendas. Pulmadega oli niigi väga palju sekeldusi ja neid tuli veelgi juurde...Nimelt saabus Pavlovskisse Rogozin. Vürst kartis väga, et Rogozin teeb midagi äärmuslikku- näiteks tapab armukadedusest Nastasja. Ka Nastasja kartis seda. Vürst saatis kindluse mõttes pidevalt Nastasja majja saadikuid kontrollima, kas temaga on ikka kõik korras. Veel laulatuse hommikul oli kõik korras. Kui vürst kirikusse jõudis, nägi ta, et selle ette oli kogunenud suur hulk rahulolematuid linnakodanikke, kes tahtis lihtsalt kurikuulsat paari oma silmaga näha, kes laitis abielu, kes tuli niisama kaasa. Peale selle sujus kõik plaanipäraselt, kuni ilus, kuid närviline pruut oli väljunud tõllast. Ta märkas rahva seas Rogozini pilku. Teda haaras hullus ja ta jooksis Rogozini juurde anudes, et too ta sealt ära viiks. Nii jäidki pulmad katki. Vürst jäi pealtnäha rahulikuks, kuigi oli seesmiselt väga rahutu ja murelik.
13.Kuningavõim Rootsis ja valgustatud absolutism. Kuningavõim Rootsis 17.saj. Absolutismi algus 1599 vabanes Rootsi liidust Poolaga. Kukutati katoliiklik monarh Sigismund ja tema asemel hakkas valitsema Karl IX. Sama Riigipäeva otsusega muutus kuningavõim päritavaks ka naisliinis. Tähtsat osa kuningriigi valitsemises etendas Riiginõukogu, millle kooseisus oli juhtiv roll kantsleril. 14 Aeg-ajal kutsuti kokku Riigipäev, mis esindas vaimulikkonda, aadlit, linnakodanikke ja talupoegi. Teravad suhted Poolaga, head Venemaaga. 1611 Kalmari sõda Taaniga. Rootsis ei olnud pärisorjust. Riiginõukogu tähtsus suurenes aastatel, mil monarh oli alaealine. Palju sõltus ka sellest, kas Riigipäev toetas kuningat või ei. Karl IX püüdis tugineda alamaadlile ja linnakodanikele. Gustav II Adolf suutis tõmmata koostööle aadlike kõrgkihi (tugevdas kuningavõimu). Suurt rolli etendas kantsler Oxenstier, kes juhtis ka kuninganna Kristiina eeskostevalitsust
Sellega kaotati pärisorjus. Teoorjus jäi edasi. 1849 Liivimaal 1850 Eestimaal 1865 Saare ja muhumaal uus Talurahvaseadus, millega loodi eeldused raharendile üleminekuks. 21.Veneaegse Eesti avalik õigus 1845 oli vastu võetud kodifitseeritud nuhtlusseadustik. 1864 rahukohtu nuhtlusseadustik. 1903 uus nuhtlusseadustik. Eraõiguses oli plaanis luua 5 köiteline seaduste kogu Eesti aladel. 1846 I köide kohalike ametiasutuste korraldused. II köide aadlik, linnakodanikke, vaimulikku käsitlev seadusandlus. III köide tsiviil ja eraõiguse normistik. 22. Kohtukorraldus veneaegses Eestis. 1889.a kohtureform. Eestimaal oli kõrgemaks instantsiks Eestimaa Ülemmaakohus, mille kompetentsi kuulus tähtsamate tsiviil- ja kriminaalasjade arutamine. Järgnes Eestimaa Alammaakohus. Järgnesid meeskohtunikud, adrakohtunikud. Liivimaal oli kõrgemaks instantsiks Liivimaa õuekohus, hiljem tuli asemele Riia maakohus. Järgnesid korrakohtunikud
18 ühetaolist tähelepanu kõigi linna kogukonna liikmete huwidele. Wõttes seejuures weel möödunud aja häid kogemusi õpetuseks ning tehtud wigu hoiatuseks, wõib Wõru oma 150. juubeliaastal waadata julgesti ning lootusega tulewikku. Elagu Wõru terwe oma kodanikkude perega."52 Juubelipäeva eelõhtul, 18. augustil kell 18 toimus luteriusu ja õigeusu kalmistutel jumalateenistus, kus mälestati muusika saatel endisi linnakodanikke. 19. augustil kell 7.45 algas pidulik kirikukellade helistamine ja orkestri poolt koraali esitamine ev.-luteriusu kiriku tornist. Kell 9 toimus külaliste vastuvõtt ning kell 9.30 algas mõlemates kirikutes jumalateenistus, millelt paluti osa võtta ka kõrgematel vaimulikkudel. Apostlikku õigeusu kiriku jumalateenistuse laululeht53 on Võrumaa Muuseumis (Lisa 2). Kell 11.15 pidas linnavolikogu pidulikku koosolemist raekojas ühes külalistega. Kell 11.30 algas
abiks superintendant, kes tegutses piiskopi asemel Liivi-, Saare- ja Muhumaal. 12 19. Veneaegse Eesti tähtsamad õiguse allikad. ``Balti Eraseadus`` Nikolai I hakkas Venemaal läbi viima õiguse kodifitseerimist, see mõjutas ka Eestit. Plaaniti viieköitelist seadustekogu: I köide 1846 kohalike ametiasutuste korraldused. II köide 1846 aadlikke, vaimulikke ja linnakodanikke käsitlev seadusandlus. III köide 1865 Balti Eraseadus (BES) koondati muud tsiviil- ja eraõiguslikud normid. Koostas õigusajaloolane Bunge 1856-1864, jõustus 1865 1866 Baltikumi valla omavalitsusseadus. See suurendas talurahva omavalitsuslikke õigusi. 1870 Venemaal vastu võetud Vene Linnaseadus. Hakkas kehtima 1877- 1878. Linnades hakati valima kolmeks aastaks haldusorganeid. 20.Veneaegse Eesti talurahvaõigus: 1721 a
magamistuba Veneetsia peegliga, aed jms. Ooperis möödapääsmatud mütoloogilised jumalad saabusid mõnigi kord õhumasinal, siit väljend deus ex machina jumal masinast, s.t ootamatu abi. Nii lava kui ka saal olid etenduse ajal heledalt valgustatud niivõrd kui küünlavalgus lubas. Libretisti ühiskondlik positsioon oli enamasti kõrgem kui helilooja oma, libretistide seas oli näiteks advokaate, auväärseid linnakodanikke ehk patriitse jt. See võimaldas neil ka libretot trükkida (enne etenduse algust sai ooperikülastaja osta endale libreto) ning levitada, mida aga ei saa öelda helilooja partituuri kohta. See levis peamiselt kopistide tehtud koopiate kaudu, iga trupp, mis ooperi kavva võttis, kohendas seda ka vastavalt oma võimalustele ooperisse ei suhtutud kui lõpetatud kunstiteosesse, vaid kui materjali, mida võis vajadusel ümber vormida.
sajandi alguses on 1695.-1697 aasta nälja mõju veel tunda. - Rootsi võimud on Põhjasõja puhkedes peale pannud suured sõjakoormised ja -maksud, mida võeti sunduslikult. - Rootsi armee paigutamine inimeste kodudesse oli kurnav. - massilised kindlustustööd. Talupojad pidid appi tulema ning nende oma tööd jäid seisma. - tuli osaleda ka küüdikohustuses rekvireeriti vankreid ja hobuseid. - aadlilt nõuti samuti täiendavaid kohustusi: aadlilipkonna moodustamist. Talurahvast ja linnakodanikke võeti maamiilitsasse. Tuli ka sunniviisiline värbamine (mehed joodeti tihti purju ja võeti meestelt allkiri, et tulevad sõjaväkke) - sõja tõttu väliskaubandus peatus, vilja ei saanud välja vedada, vilja hind langes kõvasti, teisalt ei saanud sisse tuua soola ja selle tulemusena hakkas soola hind tõusma. - 1708-1709 on taas ikalduseaastad. 1709 kannatab selle all terve Eesti, ning see toob kaasa nälja (kuigi mitte nii hullu kui 1696-97). - i-le paneb punkti 1710. aasta katk
Wycklif kuulutas paavsti suisa Antikristuse institutsiooniks. 1381. a puhkes suur talupoegade ülestõus, kus tähtsat rolli mängisid lollardid rahvajutlustajad, kes oli ammutanud inspiratsiooni Wycklifi jutlustustest. Seetõttu kaotas ta ka kuninga soosingu ja mõisteti hukka. Jan Hus (surnud 1415) Praha ülikooli professor, tundis Wycklifi töid. Tsehhis 15. saj alguses keeruline pol olukord Prahasse toodi keirisiigi pealinn. See tõi sinna palju saksa aadlikke ja linnakodanikke, tsehhidele ei meeldinud kasvasid vastuolud sakslaste ja tsehhide vahel. Husist sai tsehhi natsiooni eesvõitleja ülikoolid oli üles ehitatud rahvusluse alusel. 1410 keelas piiskop tal jutlustamise, aga kuningas toetas teda vaenu tõttu piiskopiga.Vastasseis viis sakslaste lahkumiseni Prahast ja Leipzigi ülikooli rajamiseni. Hus on saanud sümboliks seetõttu, et ta hukati: apelleeris kirikukogule ja ta hukati. Tema järgijaid nim
üksikud eraarstipraksised ehk eraravilad, kus kasutati samuti raviks muda ja merevee vanne (Cur-... 1904: 89). Iga eraldiseisvat ravikohta nimetati sel ajal kuurordiks. I Maailmasõda katkestas Eesti merekuurortide tekkimise ligi 10 aastaks. Alles 1930. aastatel jõudis Pärnu turistide koguarv taas sõjaeelsele tasemele. Uued turud, külasta- jatega Põhjamaadest, alles arenesid. Linnavõimu esindajad hakkasid jälle investeerima kuurordi infrastruktuuri ja keskkonda ning kaasama linnakodanikke turismiarendamisse. Samas lansseeriti veel turunduskampaaniaid, mis muutsid kuurordid tuntuks kogu Eestis. (Kask et al 2010: 169170) Nõukogude Liidu tekkimine I Maailmasõja käigus elimineeris suure Vene turu ja siseturism ei suutnud jätkata 1914. aastal loodud infra- struktuuri baasil (Worthington 2003: 373). Suurem osa peale I maailmasõja järgse kuurordi tegevusest toimus supelsildadel. Neid oli kaks: eraldi meestele ja naistele. Supelsildadelt ujuma minemine oli tasuline ja seda
Pulmadega oli niigi väga palju sekeldusi ja neid tuli veelgi juurde...Nimelt saabus Pavlovskisse Rogozin. Vürst kartis väga, et Rogozin teeb midagi äärmuslikku- näiteks tapab armukadedusest Nastasja. Ka Nastasja kartis seda. Vürst saatis kindluse mõttes pidevalt Nastasja majja saadikuid kontrollima, kas temaga on ikka kõik korras. Veel laulatuse hommikul oli kõik korras. Kui vürst kirikusse jõudis, nägi ta, et selle ette oli kogunenud suur hulk rahulolematuid linnakodanikke, kes tahtis lihtsalt kurikuulsat paari oma silmaga näha, kes laitis abielu, kes tuli niisama kaasa. Peale selle sujus kõik plaanipäraselt, kuni ilus, kuid närviline pruut oli väljunud tõllast. Ta märkas rahva seas Rogozini pilku. Teda haaras hullus ja ta jooksis Rogozini juurde anudes, et too ta sealt ära viiks. Nii jäidki pulmad katki. Vürst jäi pealtnäha rahulikuks, kuigi oli seesmiselt väga rahutu ja murelik.
Pulmadega oli niigi väga palju sekeldusi ja neid tuli veelgi juurde...Nimelt saabus Pavlovskisse Rogozin. Vürst kartis väga, et Rogozin teeb midagi äärmuslikku- näiteks tapab armukadedusest Nastasja. Ka Nastasja kartis seda. Vürst saatis kindluse mõttes pidevalt Nastasja majja saadikuid kontrollima, kas temaga on ikka kõik korras. Veel laulatuse hommikul oli kõik korras. Kui vürst kirikusse jõudis, nägi ta, et selle ette oli kogunenud suur hulk rahulolematuid linnakodanikke, kes tahtis lihtsalt kurikuulsat paari oma silmaga näha, kes laitis abielu, kes tuli niisama kaasa. Peale selle sujus kõik plaanipäraselt, kuni ilus, kuid närviline pruut oli väljunud tõllast. Ta märkas rahva seas Rogozini pilku. Teda haaras hullus ja ta jooksis Rogozini juurde anudes, et too ta sealt ära viiks. Nii jäidki pulmad katki. Vürst jäi pealtnäha rahulikuks, kuigi oli seesmiselt väga rahutu ja murelik.
Pulmadega oli niigi väga palju sekeldusi ja neid tuli veelgi juurde...Nimelt saabus Pavlovskisse Rogozin. Vürst kartis väga, et Rogozin teeb midagi äärmuslikku- näiteks tapab armukadedusest Nastasja. Ka Nastasja kartis seda. Vürst saatis kindluse mõttes pidevalt Nastasja majja saadikuid kontrollima, kas temaga on ikka kõik korras. Veel laulatuse hommikul oli kõik korras. Kui vürst kirikusse jõudis, nägi ta, et selle ette oli kogunenud suur hulk rahulolematuid linnakodanikke, kes tahtis lihtsalt kurikuulsat paari oma silmaga näha, kes laitis abielu, kes tuli niisama kaasa. Peale selle sujus kõik plaanipäraselt, kuni ilus, kuid närviline pruut oli väljunud tõllast. Ta märkas rahva seas Rogozini pilku. Teda haaras hullus ja ta jooksis Rogozini juurde anudes, et too ta sealt ära viiks. Nii jäidki pulmad katki. Vürst jäi pealtnäha rahulikuks, kuigi oli seesmiselt väga rahutu ja murelik.
sajandi alguses on 1695.-1697 aasta nälja mõju veel tunda. - Rootsi võimud on Põhjasõja puhkedes peale pannud suured sõjakoormised ja -maksud, mida võeti sunduslikult. - Rootsi armee paigutamine inimeste kodudesse oli kurnav. - massilised kindlustustööd. Talupojad pidid appi tulema ning nende oma tööd jäid seisma. - tuli osaleda ka küüdikohustuses rekvireeriti vankreid ja hobuseid. - aadlilt nõuti samuti täiendavaid kohustusi: aadlilipkonna moodustamist. Talurahvast ja linnakodanikke võeti maamiilitsasse. Tuli ka sunniviisiline värbamine (mehed joodeti tihti purju ja võeti meestelt allkiri, et tulevad sõjaväkke) - sõja tõttu väliskaubandus peatus, vilja ei saanud välja vedada, vilja hind langes kõvasti, teisalt ei saanud sisse tuua soola ja selle tulemusena hakkas soola hind tõusma. - 1708-1709 on taas ikalduseaastad. 1709 kannatab selle all terve Eesti, ning see toob kaasa nälja (kuigi mitte nii hullu kui 1696-97). - i-le paneb punkti 1710. aasta katk
Pulmadega oli niigi väga palju sekeldusi ja neid tuli veelgi juurde...Nimelt saabus Pavlovskisse Rogozin. Vürst kartis väga, et Rogozin teeb midagi äärmuslikku- näiteks tapab armukadedusest Nastasja. Ka Nastasja kartis seda. Vürst saatis kindluse mõttes pidevalt Nastasja majja saadikuid kontrollima, kas temaga on ikka kõik korras. Veel laulatuse hommikul oli kõik korras. Kui vürst kirikusse jõudis, nägi ta, et selle ette oli kogunenud suur hulk rahulolematuid linnakodanikke, kes tahtis lihtsalt kurikuulsat paari oma silmaga näha, kes laitis abielu, kes tuli niisama kaasa. Peale selle sujus kõik plaanipäraselt, kuni ilus, kuid närviline pruut oli väljunud tõllast. Ta märkas rahva seas Rogozini pilku. Teda haaras hullus ja ta jooksis Rogozini juurde anudes, et too ta sealt ära viiks. Nii jäidki pulmad katki. Vürst jäi pealtnäha rahulikuks, kuigi oli seesmiselt väga rahutu ja murelik.
Luculluse villa juures Baiae's olid suured kalatiigid nii mageda kui mereveega. Lucullus, nn rändav maaomanik, oli üldse üks esimesi roomlasi, kes hakkas rajama suuri iluaedu Roomas ja mujal, võttes eeskuju sellest, mida nägi oma rännakutel hellenistlikus Aleksandrias. Teised jõukad roomlased tema järel. Tekkis uus amet: topiarius, aednik, kes tegeles aedade kunstipärase kujundamisega. Rooma lähedal asutati lugematuid puukoole ja aiandeid, mis varustasid rikkaid linnakodanikke Koostanud: 26Kadi Karro Viimati täiendatud 09.02.13 Maastikuarhitektuuri ajalugu 1 2010. a taimede ja lõikelilledega. Leidus isegi kasvuhooneid, mida ehitati õhukestest glimmer-plaatidest. Seal kasvatati talvel lilli ja isegi viinamarju. Linnas leidus ka katuseaedu, mida soojenduse abil aastaringselt õitsvatena hoiti (Hellström 1997). PLINIUS NOOREMA VILLAD. Plinius Noorem (23...79
näol. Kokku lisandus 914 hektarit. See tõi kaasa aktiivse elamuehituse, lisandus enam kui 500 elamut, tänavatevõrk viiekordistus. Aktiivsem elamuehitus (ja ühtlasi ka puitarhitektuuri paremik) koondus Uueveskile ja Paalalinna. Kasvasid ka ambitsioonid suvituslinnaks – järve äärde rajati paadisadam, ujumisbassein ja rannakohvik. Maaliline järve suunas langev maastik ahvatles paljusid jõukal järjel linnakodanikke rajama Trepimäe kanti suurejoonelisi villasid. Selle kõrval leidus linnas ka arvukalt piirkondi lihtsamate üürielamutega. Viljandi miljööväärtuslikud piirkonnad, peamised suurimad puitasumid ja uurimisobjektide asukohad vt. Joonis 1.1. 1 Vaksali 2 Kantreküla 3 Tallinna mnt. Ridala
annaabi.ee 
