PRANTSUSMAAL JANMAR TORN 7.KLASS MÕNISTE KOOL ABSOLUTISMI KUJUNEMINE • Absolutism – riigivorm, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule. • Kuningal on õigus anda välja seadusi, otsustada sõja ja rahu üle, Nimetada ametisse ministreid ja ametnikke. • Maksude kehtestamises pidi kuulama generaalstaatide nõudeid. KARDINAL RICHELIEU • Prantsusmaa esimene minister. • Asendas kõrgaadlist. Ametnikud lojaalsemate Väikeaadlike ja linnakodanikega. LOUIS XIV VALITSEMISAEG • Sai troonile 5-aastaselt 1643. Aastal. • Tema eest valitses regent – kardinal Mazarin. • Asus valitsema 23-aastaselt 1661 aastal. • Võttis riigivalitsemise enda kätte. ÕUKOND • Kuningaloss versailles. • Õukonnas olemine aadlike suur privileeg kes õukonda ei kuulunud polnud keegi. • Kuningal võimalus aadlikel silm peal hoida. • Aadlikel võimalus olla kuninga lähedal ja karjääri teha.
Üks väikestest tüdrukutest on väga elegantselt riietatud talle on usaldatud rühma embleemi kandmine. Rembrandt tahtis teha selle grupiportree mõnevõrra erinevalt traditsioonilisest elutute nägude kooslusest. Selles töös on Rembrandt valguse targalt fokuseerinud kõige tähtsamatele tegelastele ning sel moel ruumi elustanud. Igaüks oma midagi erinevat tegemas ja vaatajale on selge, et tegemist pole regulaararmeega, vaid linnakodanikega, kes on endile vabatahtliku kohustuse võtnud. Rembrandt on jäädvustanud hetke, mil Banning Cocq pöördub Ruytenburgi poole ja avab suu korralduse andmiseks. See töö tõi kaasa sedavõrd suure tunnustuse, et 1678. aastal kirjeldas kirjanik Samuel van Hogstraten maali järgenavte sõnadega: ,,See töö... on nii võimsalt teostatud, et kõik teised pildid Kloveniersdoelenis näivad selle kõrval mängukaartidena".
pärisorjuslikku seisundit · Talupojad üksnes kuninga alamad Talupoegade kohustused · Teotöö(rakmetegu, jalategu, abitegu) · Oslemine mõisavooris · Osa talu põllum. ja käsitöötoodangust anti mõisale · Ähvardades ihunuhtlusega keelati küttimine · Pidi osalema karude, huntide ajujahtidel Aadlike iseloomustus · Kõrk ja uhke seisuslikkus · Kreisifoogtid aadlikest sillakohtunike asemel · Renitisid mõisaid siinsetele sakslastele · Sagedased tülid linnakodanikega Kirjutati rangelt ette mida tohib kanda üks või teine seisus · Aadlikke haavumine, kui alandati maarentniku seisukorda Põllumajandus · Teravilja kasvatus, sissetulek · Rukis · Tööloomad härjad, lehmi peeti vähe · Põllud jagati ribadesse(talude vahel) · Kivide rohkus, algas talumaadel · Külvpinna laiendamine · Väetamine: · Saagikuse suurenemine · Kolmeväljasüsteem (mõisas ja talus) Linnaelu
Talupoegadele teatati, et nüüd on nad üksnes kuninga alamad. Reduktsiooniga kaasnes põhjalik maade hindamine ja kaardistamine. Seati sisse vakuraamatud, kuhu kanti kõik talupoegade kohustused mõisa vastu. Politseilisi ülesandeid asusid täitma kreisifoogtid. Talupoegadele anti võimalus kaevata mõisarentnike peale , kui need rikkusid kehtestatud seadusi. Mõisnikud Mõisnikkond jäi valdavalt sakslasteks. Aadelkonda iseloomustas kõrk ja uhke seisuslikkus. Sagedased olid tülid linnakodanikega, kui need suvatsesid uhkemat riietust kanda või kallima tõllaga sõita. Püüti ette kirjutada, milliseid rõivaid tohib üks või teine seisus kanda, milliseid sööke ja jooke külalistele pakkuda. Põllumajandus Mõisate arv Eestis ulatus 17. sajandi lõpuks üle 1000. Rõhku pandi teravilja kasvatamisele. Eesti oli põhjapoolseim maa, mis suutis vilja välja vedada. Kõige enam kasvatati rukist. Tööloomadena kasutati valdavalt härgi. Lehmi peeti vähe.
Talupoegadele teatati, et nüüd on nad üksnes kuninga alamad. Reduktsiooniga kaasnes põhjalik maade hindamine ja kaardistamine. Seati sisse vakuraamatud, kuhu kanti kõik talupoegade kohustused mõisa vastu. Politseilisi ülesandeid asusid täitma kreisifoogtid. Talupoegadele anti võimalus kaevata mõisarentnike peale , kui need rikkusid kehtestatud seadusi. Mõisnikud Mõisnikkond jäi valdavalt sakslasteks. Aadelkonda iseloomustas kõrk ja uhke seisuslikkus. Sagedased olid tülid linnakodanikega, kui need suvatsesid uhkemat riietust kanda või kallima tõllaga sõita. Püüti ette kirjutada, milliseid rõivaid tohib üks või teine seisus kanda, milliseid sööke ja jooke külalistele pakkuda. Põllumajandus Mõisate arv Eestis ulatus 17. sajandi lõpuks üle 1000. Rõhku pandi teravilja kasvatamisele. Eesti oli põhjapoolseim maa, mis suutis vilja välja vedada. Kõige enam kasvatati rukist. Tööloomadena kasutati valdavalt härgi. Lehmi peeti vähe.
Bakalaureuse õpilased kasutasid oma teadmisi olles koolmeistrid. Palju tulusam amet oli aga kaubahärrade sekretär, kuna kaubahärrad olid tavaliselt kirjaoskamatud. Üliõpilastel ei olnud keskaegses ülikoolis väga head mainet. 13. -15. sajandil õpilasid laulsid, röökisid, kaklesid, pummeldasid öistel tänavatel. Tihti olid õpilased hasartmängu sõltlased. Hasartmängu alla kuulusid tol ajal ka kabe ja male. Nad käitusid ebaviisakalt linnakodanikega, gildide liikmetega ja linnavalitsusega. Tihti oli linnas röövimisi ja vara lõhkumisi, mille panid toime üliõpilased. 13. - 15. sajandil arvati et üliõpilast ei tõmmanud enam mitte haridus vaid üliõpilaselu. Õppimine keskaegses ülikoolis Õpilane, mis iganes astmel ta ei olnud ei saanud ‘’teaduslikku’’ haridust, vaid said pigem traditsioonilisi teadmisi kogenenud ja tunnustatud asutustelt. Materjalid õpilastel ja õpetajatel
provintsidesse, Diplomaatia protokoll ja etikett: Õukonna etikett Henry III, 1585- fikseeritud pöördumised kuninga poole. Louis XIV (1638- 1715) ajal muutus õukonna etikett väga keeruliseks. Õukonna tseremoniaalsus. Bütsantsi diplomaatia tseremoniaalsus- väga silmakirjalik. Diplomaatiline tseremoonia- reeglistik, et naabritega tuleb hästi läbi saada. Esindajad käisid naaberriikides ja püüdsid salaja välja uurida, mis toimub. Diplomaatide riiki saabumisel eraldati nad teistest (linnakodanikega suhtlemine keelati). Kui jõuti keisri juurde oldi kummargil maas, imperaator tõsteti üles seadeldistega. Saadikud terve aeg pikali maas, hiljem lahkuvad selg ees. Tegelik asjaajamine oli bürokraatide käes. Keskaegne diplomaatia (diplomaatia areng)- 15-17 sajand. Esimeste püsisaatkondade tekkimine (Veneetsia, Rooma, Firenze kuulsamad). Saadikud läksid diplomaatideks oma raha eest, pidid tegema tohutuid analüüse (salakoodides ja -kirjades), mis
Nii on see sündmus Tallinna rae skraaköites dateeritud. Nähtavasti on just see allikas olnud aluseks hilisematele dateeringutele. Suurgildi tolleaegses vendaderaamatus on sama sündmust dateeritud 23. septembriga. Skraaköitest selgub, et Oleviste, Pühavaimu ja dominiiklaste kirikust oli palju väärtasju röövitud ja nõuti röövsaagi kiiret tagastamist. (Kala 2007: 18.) Pildirüüstes osalesid kõrvuti Liivimaa sakslastest linnakodanikega ka eestlased. Tungiti Püha Olavi ja Püha Vaimu kirikusse, karjudes: ,,See oli Jumala tahe! Au Jumalale igavesti!" Kolme tunniga purustati kõik pühapildid, altarid, altarimaalid ja pühakujud. Ka altaririistad, kullast kellukesed, karikad, pateenid, altarikatted, missarüüd ja küünlad. (Arbusow 1921: 357.) Tartus algas rüüstetegevus 1525. aasta jaanuaril, mõned kuud pärast kasuksepp Hofmanni saabumist Tartusse. 7. jaanuaril 1525. aastal on dateeritud rüüste algus.
Foto 3. Kutse Võru linna 150. juubelile. Fotograaf Sander Lebreht, 2014, pildistatud Võrumaa Muuseumi ekspositsioonist; isiklik arhiiv. 1919. aastast saadik Võru linnapea kohustusi täitnud Frits Suit pidas 150aastase linna sünnipäeva tähistamist oluliseks kuna nagu isamaa on ka linn või asula igale kodanikule südamelähedane. Kodukohaga on seotud kõiksugused mälestused ja seepärast on oluline olla juubelipäeval üksmeelne teiste linnakodanikega ja tähistada koos Võru linna 150. juubelit. ,,Nagu isamaa kogu oma ulatuses on armas ja kallis iga normaalsele kodanikule, samuti muutub armsaks ja kalliks inimesele kodumaa pinnal ka see ligem koht linn wõi asula kus ta on sündinud wõi üles kaswanud wõi pikemat aega elanud. See on ka loomulik, sest siin on tal kogunenud suurem hulk mälestusi oma nii murelikkudelt kui ka õnnelikkudelt läbielamustelt; selle paigaga on tuhandete suuremate ja miljonite wäiksemate niitidega seotud
vanaema); 7) Agnit 40-aastane, ema, kaks poega, keskastme juht, pere sissetulek keskmine; 8) Raul 32-aastane, isa, kaks poega, tippjuht, pere sissetulek kõrge (abielus Eve- liniga); 9) Allan 30-aastane, isa, tütar ja poeg, keskastme juht, pere sissetulek kõrge; 10) Piret, 47 47-aastane, üksikema, poeg, keskastme juht, pere sissetulek keskmine. 87 Lisa 4. Lühiintervjuud Pärnu linnakodanikega, 27.02.2011 Käesolevas lisas esitatakse 27.02.2011 Pärnu linnakodanikega tehtud lühiintervjuude põhiküsimused: 1) Kohalike elanike nägemus turismist Pärnus praegu. 2) Kohalike elanike ettekujutus kuurordi taaselustamise võimalustest Pärnus. 3) Kohalike elanike visioon ajaloolise kuurordi ühendamise kohta tänapäevaste spaa- võimalustega. Vastajate (iga intervjuu umbes 0,5h) profiilid: 1) Tõnu 35-aastane, mees, keskastme juht, elukoht Pärnu rannarajoon;
Alguses seminaris alustati 7 õpilasega, õpilaste arv kasvab, kuni ületab 20. Osadel nimedel taga `Esto', aga mida see tähendab? kas Eestimaalased, eestlased, päritolu? Kalendrireformi läbiviimine. Riias puhkesid rahutused, mujal rahumeelselt. Riia oli täiesti luterlik linn ning astus kõikide katoliku kiriku ette panekute vastu. 29.detsembrist 1584 saab ühe hetkega 8.jaanuar 1585. Tartus on raad üsnagi kaval, ametlikus asjaajamises minnakse üle uuele kalendrile, aga suhtluses linnakodanikega jääb vana kalender. Jesuiidid tõstavad kisa, sest üldine elanikkond jäi vana kalendri juurde, aadlikud ei rakendanud, raad, aga see tähendas, et kirikupüha ajal oli kirik tühi, sest rahva jaoks ei olnud kirikupüha, oli teine päev. Katekismused avaldati Vilniuses, kolm varianti. Eestikeelne 998 eksemplari, lätikeelne 1002, venekeelseid 1492. Ainult leitud lätikeelne Uppsala ülikooli raamatukogust.
arvestamine andis tõuke pluralismi tekkeks. Esinduskogud. Ühiskondlik pluralism andis tõuke seisuste, parlamentide ja muude institutsioonide tekkeks, esindamaks aristokraatia, vaimulike, kaupmeeste jt gruppide huve. Neist kujunesid välja tänapäevased institutsioonid. Esimene parlament pärineb 9. sajandist Islandist. Teistel tsivilisatsioonidel võrreldavat esinduskogude pärandit pole. Kohalike omavalitsuste areng sai alguse samal ajal Itaalias, kus esimene seisus pidi jagama võimu linnakodanikega. Individualism. Kõik eelloetletu aitas kaasa individualismiidee ja individuaalsete õiguste ning vabaduste traditsiooni tekkele. Individuaalset valikut hakati Läänes lõplikult tunnustama 17. sajandil, kuid alguse sai see juba renessansiajal. Mujal on ülekaalus kollektivism. TÄHTSAMAD RAHVUSVAHELISED KOOSTÖÖORGANISATSIOONID, DEMOKRAATIAT KINDLUSTAVAD KONVENTSIOONID. Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO) on loodud 24. oktoobril 1945. Eesti ühines ÜRO-ga 17. septembril 1991
arvestamine andis tõuke pluralismi tekkeks. Esinduskogud. Ühiskondlik pluralism andis tõuke seisuste, parlamentide ja muude institutsioonide tekkeks, esindamaks aristokraatia, vaimulike, kaupmeeste jt gruppide huve. Neist kujunesid välja tänapäevased institutsioonid. Esimene parlament pärineb 9. sajandist Islandist. Teistel tsivilisatsioonidel võrreldavat esinduskogude pärandit pole. Kohalike omavalitsuste areng sai alguse samal ajal Itaalias, kus esimene seisus pidi jagama võimu linnakodanikega. Individualism. Kõik eelloetletu aitas kaasa individualismiidee ja individuaalsete õiguste ning vabaduste traditsiooni tekkele. Individuaalset valikut hakati Läänes lõplikult tunnustama 17. sajandil, kuid alguse sai see juba renessansiajal. Mujal on ülekaalus kollektivism. TÄHTSAMAD RAHVUSVAHELISED KOOSTÖÖORGANISATSIOONID, DEMOKRAATIAT KINDLUSTAVAD KONVENTSIOONID Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO) on loodud 24. oktoobril 1945. Eesti ühines ÜRO-ga 17. septembril 1991.
Üksnes avaliku administratsiooni kui toimingu sooritaja abil pole võimalik seda teha, sest avalik administratsioon osaleb ka eraõiguslikes suhetes. Eristamisel tuleb lähtuda eelkõige õigusnormist, mis reguleerib neid toiminguid, mille alusel neid sooritatakse. Kui selline norm kuulub avaliku õiguse hulka, siis on tegemist avalik-õigusliku reaaltoiminguga. Kui aga vastav norm üldse puudub, siis tuleb lähtuda reaaltoimingu sihist. Näiteks linnapea sõidab ametiautoga linnakodanikega kohtuma. Sellist reaaltoimingut ükski õigusnorm konkreetselt ei reguleeri, küll on selle toimingu sihiks täita avalik-õiguslikke ülesandeid, mis tulenevad kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest. Järelikult on siin tegemist avalik-õigusliku reaaltoiminguga. Kuid linnapea sõidul ametiautoga võib olla ka eraõiguslik iseloom. Näiteks juhul, kui linnapea sõidab ametiautoga linna nimel sõlmima eraõiguslikku lepingut. Reaaltoimingud võib tinglikult jagada kolme liiki
Üksnes avaliku administratsiooni kui toimingu sooritaja abil pole võimalik seda teha, sest avalik administratsioon osaleb ka eraõiguslikes suhetes. Eristamisel tuleb lähtuda eelkõige õigusnormist, mis reguleerib neid toiminguid, mille alusel neid sooritatakse. Kui selline norm kuulub avaliku õiguse hulka, siis on tegemist avalik-õigusliku reaaltoiminguga. Kui aga vastav norm üldse puudub, siis tuleb lähtuda reaaltoimingu sihist. Näiteks linnapea sõidab ametiautoga linnakodanikega kohtuma. Sellist reaaltoimingut ükski õigusnorm konkreetselt ei reguleeri, küll on selle toimingu sihiks täita avalik-õiguslikke ülesandeid, mis tulenevad kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest. Järelikult on siin tegemist avalik-õigusliku reaaltoiminguga. Kuid linnapea sõidul ametiautoga võib olla ka eraõiguslik iseloom. Näiteks juhul, kui linnapea sõidab ametiautoga linna nimel sõlmima eraõiguslikku lepingut. Reaaltoimingud võib tinglikult jagada kolme liiki
annaabi.ee 
