• tagasijõudes pakutakse talle lõbutüdrukut • hommikul lepib kokku kohtumise Sallyga Sisukokkuvõte • vaatavad koos etendust, uisutavad • pakub Sallyle ärajooksmist, Sally ei nõustu • läheb baari sõbraga kohtuma • sõber lahkub, Holden joob end purju • otsustab koju õega rääkima minna • vanemad tulevad koju, läheb Antolini juurde • lahkub sealt, magab metroos • kohtub õega, kes tahab temaga koos lahkuda • karusellisõit Arvamus • meeldis kirjaniku hea linnakirjeldus, tekitas väga elava pildi • üpris kergesti jälgitav • ei meedinud raamatu lahtine lõpp • ei tundunud otsest mõtet või lõppu olevat Tänan tähelepanu eest!
tunded. Charles Baudelaire 1821-1867 Pidi õppima Pariisis juurat, aga elas boheemlase elu, jõi, laaberdas ja kirjutas oma teoseid. Prantuse luuletaja. Kuulsaim luulekogu ,,Kurja lilled" seda peeti amoraalseks, palju sümboleid, kujundeid ja üllatavaid võrdlusi. Teost isel esteetilise ja naturalistliku ühendus (ilus ja inetu ühendatakse), inetuse ilu, kurjuse kohalolek, pessimistlik, seostab ülevat madalaga. ,,Väiksed poeemid proosas" luulelised jutud, kujut linna (Pariisi), hea linnakirjeldus, mis annab edasi autori hingeseisundit : igatsus, üksindus, iroonia, viha ja armastus. Sümb.teos. Paul Verlaine 1844-1896 Pr. luuletaja, oli ka kirj.kriitik. A.Ribaud armuke. Luulekogu ,,Galantsed peod" vabameelsed ja kergemeelsed peod on taustaks hingemaastikele, varjupaigaks ängi eest. Verline mõjutas sümbolismi, tema luule on sugestiivne (sisendusjõuline) varjundi- ja tundmusrikas. Kõige kuulsam luulekogu ,,Sõnadeta romansid"- rõhutab sõnade seost
Kõik kangelasteod pühendas rüütel tavaliselt oma armastatud neiule südamedaamile. Trubaduuride luule ( trubaduurid olid armastuslaulikud ) Alates 12. sajandist hakati kirjutama armastusluulet. Nende autoreid ja ühtlasi ettekandjaid hakati nimetama trubaduurideks. Ka trubaduurid oli pühendatud südamedaamile. Ülistati armastatu ilu ja vooruslikkust, kirjeldati poeedi tundeid ja üleelamisi daamiga kohtumisel või temast unistades. Linnakirjeldus Linnades loodud ja seal lauldavad värssjutustused olid enamasti suunatud feodaalide ja vaimulike vastu, neid kujutati rumalate ja ahnete ning naeruvääristati kõikvõimalikel viisil. Prantsusmaal oli eriti tuntu ,, rebaseromaan ,,. See koosnes paljude autorite loomingust, mis õige pea aga tervikuks liideti. Tegelasteks olid seal loomad, kes aga tegelikult kujutasid inimesi. Lõvi oli kuningas, karu suurfeodaal, hunt rüütel ja eesel preester
annaabi.ee 
