nõudma eesti keele oskust, mille tõttu jäi eestlaste teadmine ristiusust väikeseks. Keskaegne kool oli lahutamatule seotus kirikuga. Koolide peaülesandeks oli vaimulike ettevalmistamine. Katoliku kiriku rüpes tegutsesid toomkoolid ja kloostrikoolid. Ülikooli haridust oli võimalik saada Saksamaal. Kaubandusliku tõusus ajal vajasid lapsed ka ilmaliku sisuga koolitust, et omandada algteadmisi edasiseks majanduslikuks karjääriks. Linna- e ladinakoolid tegutsesid küll linnakirikute juures, kuid allusid aga raele. Neis õpetati kiriklike ainete kõrval lugemist, kirjutamist ja arvutamist. 1525. aastal trükiti esimest korda eesti keeles. Uus usuline vool nõudis usu õpetamist rahvale tema emakeeles ja käsiraamatud kirjutati eesti keelde. Eesti keskaegsed muutused põhinesid enamasti linnade kujunemisel, käsitöö ja kaubanduse arenemisel ning talupoegade elu muutustel. Linnadest said keskused, mis juhtisid maaelu ja riiki
* Koolide peaülesandeks oli vaimulike ettevalmistamine. * Katoliku kiriku rüpes tegutsesid toomkoolid ja kloostrikoolid (teateid on koolidest Tallinnas ja Kärknas). * Edasi õpiti põhiliselt Saksamaa ülikoolides, on teada isegi üksikuid eestlastest üliõpilasi. * Sooviti rajada kõrgemat ladinakool kus saaksid kohalikud talulapsed preestrikutseks valmistuda, kuid see plaan jäi reformatsiooni tõttu katki. * Linna- ehk ladinakoolid tegutsesid linnakirikute juures, aga allusid raele, kiriklike ainete kõrval õpetati mõnevõrra ka lugemist, kirjutamist ja arvutamist. Luterlik hariduselu ja eestikeelne trükisõna: * 1525 trükiti Jumalateenistuse käsiraamat Lüübekis, peaaegu kogu tiraaz hävitati, seda peetakse esimeseks eestikeelseks trükiseks * 1535 Wanradt-Koelli katekismus, sisaldas alam-saksa ja eestikeelset teksti, säilinud 11 lk.
Ilmalikke *Õppetöö *Täpsemalt teadmisi - toimus kõigi teatakse ainult algteadmisi *Õpiti majandusest. toomkapiitlite *Taheti Tallinna peamiselt juures - Tartus, asutada, et ka dominiiklaste Saksamaa *Linnakirikute Vana-Pärnus ja ja Kärkna ülikoolides - talulapsd juures, kuid Tallinnas. saaksid tsistertslaste Rostockis, allusid raele. *Jagati õpetust Erfurdis ja preestrikutseks koolist. tulevastele valmistuda. *Koolide *Lugemine, Leipzigis.
· Koolide peaülesandeks oli vaimulike ettevalmistamine. · Katoliku kiriku rüpes tegutsesid toomkoolid ja kloostrikoolid (teateid on koolidest Tallinnas ja Kärknas). · Edasi õpiti põhiliselt Saksamaa ülikoolides, on teada isegi üksikuid eestlastest üliõpilasi. · Sooviti rajada kõrgemat ladinakool kus saaksid kohalikud talulapsed preestrikutseks valmistuda, kuid see plaan jäi reformatsiooni tõttu katki. · Linna- ehk ladinakoolid tegutsesid linnakirikute juures, aga allusid raele, kiriklike ainete kõrval õpetati mõnevõrra ka lugemist, kirjutamist ja arvutamist. Luterlik hariduselu ja eestikeelne trükisõna: · 1525 trükiti Jumalateenistuse käsiraamat Lüübekis, peaaegu kogu tiraaz hävitati, seda peetakse esimeseks eestikeelseks trükiseks · 1535 Wanradt-Koelli katekismus, sisaldas alam-saksa ja eestikeelset teksti, säilinud 11 lk.
· Katoliku kiriku rüpes tegutsesid toomkoolid ja kloostrikoolid (teateid on koolidest Tallinnas ja Kärknas). · Edasi õpiti põhiliselt Saksamaa ülikoolides, on teada isegi üksikuid eestlastest üliõpilasi. · Sooviti rajada kõrgemat ladinakool kus saaksid kohalikud talulapsed preestrikutseks valmistuda, kuid see plaan jäi reformatsiooni tõttu katki. · Linna ehk ladinakoolid tegutsesid linnakirikute juures, aga allusid raele, kiriklike ainete kõrval õpetati mõnevõrra ka lugemist, kirjutamist ja arvutamist. Luterlik hariduselu ja eestikeelne trükisõna: · 1525 trükiti Jumalateenistuse käsiraamat Lüübekis, peaaegu kogu tiraaz hävitati, seda peetakse esimeseks eestikeelseks trükiseks · 1535 WanradtKoelli katekismus, sisaldas alamsaksa ja eestikeelset teksti, säilinud 11 lk.
telliskivigootikat (valmis kolmelöövilise basiilikana 14. saj alguses. Basiilika Pikliku põhiplaaniga samba- või piilariridadega löövideks jaotuv hoone, mille kesklööv on külglöövidest tunduvalt laiem ja niipalju kõrgem, et saab valgust külglöövide katustest kõrgemal asuvaist aknaist, mis moodustavad akenderea. Ainuke kirik Eestis, mis kohe ehitati basiilikana on Urvaste kirik. Majanduslik tõusuperiood 14 ja 15 sajandil tõi kaasa linnakirikute ümberehitamise basiilikateks (näiteks Tallinnas Oleviste, Tartus Toomkirik). Padise klooster - Kui Dünamünde tsistertslaste klooster 1305 ordu omandina linnuseks muudeti, kolisid mungad Eestisse ja püstitasid 1317 aastal kloostri Padisele, kus Dünamündel juba enne oli olnud maavaldusi. Klooster hävitati Jüriöö ülestõusu ajal, kuid ehitati uuesti 1370ndail. Karja kirik Vanimad maakirikud pärinevad 13 sajandist, suurem osa on siiski püstitatud 14 ja 15 sajandil
läbiviimine Tallinn Tartu Saare-Lääne Toomkapiitel iseseisev üksus oma vara ja kassaga, nö kirikunõukogu Toomkoolid - eesmärgiks oli jõukate linnakodanike poegadele hariduse andmise kaudu kirikule ja linnajuhtidele järelkasvu ette valmistada. Tartus, Haapsalus ja Tallinnas. Kloostrikoolid Tallinna dominiiklaste klooster, Kärknas Tsistertslaste klooster Linnakoolid linnakirikute juures, allusid raele. Olevist ekiriku juures 1432.aastal. Õpiti lugemist, kirjutamist, arvutamist ja ladina keelt Ülikoolid Saksamaal Rostock, Leipzig, Bologna, Pariis, Praha. Johann Pulck (silmapaistev eestlane) Kõrgem ladinakool kohalikele talulastele, Vana-Pärnus, ebaõnnestus reformatsiooni tõttu. Skolastik toomkooli toomhärrast juhataja Sinod vaimulike kogunemine, piirkonna kõik vaimulikud
annaabi.ee 
