Tema järgi sai nime Jaanuari kuu geenius maokujuline vaim, kes kaitses abielu ja edendas soojätkamist laarid esivanemate hinged, kellel oli majas oma nurk, kus seisid nende kujud ja kus neile ohverdati nuumen est 'hing' või 'vägi'. Viide iidsele animistlikule (loodust hingestavale) usundile, milles usuti, et igal asjal, taimel, putukal, loomal jne on oma hing. Igal kivil või puul (jne) oli oma nuumen Ligikaudu 30 a pKr hakkas levima kristlus. Alguses levis kristlus eelkõige linnakehvistu hulgas, kuna neile meeldisid kristluse ideed võrdsusest ning paradiisist peale surma. Kõrgklassi seas levisid sellel ajal Lähis- Idast pärinevad müstilised kultused Magna Mater ('suur ema'), milles austati Kybelet ja Adonist (sama mis Istar ja Tammuz või Isis ja Osiris), samuti sõjameeste jumala Mitra (vana Babüloonia peajumal Mithra) kultus. Alates Augustusest hakati jumalaks kuulutama ka surnud keisreid.
geenius – maokujuline vaim, kes kaitses abielu ja edendas soojätkamist laarid – esivanemate hinged, kellel oli majas oma nurk, kus seisid nende kujud ja kus neile ohverdati nuumen – est ’hing’ või ’vägi’. Viide iidsele animistlikule (loodust hingestavale) usundile, milles usuti, et igal asjal, taimel, putukal, loomal jne on oma hing. Igal kivil või puul (jne) oli oma nuumen Ligikaudu 30 a pKr hakkas levima kristlus. Alguses levis kristlus eelkõige linnakehvistu hulgas, kuna neile meeldisid kristluse ideed võrdsusest ning paradiisist peale surma. Kõrgklassi seas levisid sellel ajal Lähis- Idast pärinevad müstilised kultused Magna Mater (’suur ema’), milles austati Kybelet ja Adonist (sama mis Ištar ja Tammuz või Isis ja Osiris), samuti sõjameeste jumala Mitra (vana Babüloonia peajumal Mithra) kultus. Alates Augustusest hakati jumalaks kuulutama ka surnud keisreid.
k. septem artes liberales TRIVIUM: Grammatika (ladina keeles lugemine, kirjutamine) QUADRIVIUM: Aritmeetika. Geomeetria. Retoorika (ilukõne õppimine). Dialektika (vaidluskunst). Arhitektuuri ja maateaduse alused. Astronoomia (ajaarvamine). Muusika. Seisuslik kasvatus keskajal: töötasid/võitlesid/palvetasid Rüütlikasvatus. 7-14 paazid. 14-21 relvakandjad. Ratsutamine, ujumine, oda, mõõga, kilbi käsitlemine, vehklemine, jahipidamine, kloostri- ja toomkoolides alates VI saj. Talurahva/linnakehvistu kasvatus. - Peamiselt kodune, esimesed koolid keskaja lõpul - Lihtrahva õpetus: ametiõpe gildides. Vaimulike kasvatus Õpilased: orbunud, vaesunud rüütlilapsed, talupoegade, linnakodanike lapsed Õpetajad: mungad, preestrid Õpetus: -ladina keelne -trivium + muusika ja aritmeetika Peamine meetod: mehaaniline pähetuupimine vitsa ja kartseri sunnil. Vaimuliku kasvatuse väljund tekkis päritolult kirju, meelsuselt ühtne vaimulik seisus. Karistamine. Kokkuvõte keskajast