Muusik oli samaaegselt nii helilooja, laulja, tantsija, pillimängija kui ka luuletaja. Muusika oli seotud laulu ja tantsurütmidega ja neid kanti edasi lauldes, tantsides ja pilli mängides. Muusika oli ühehäälne ja rajanes peamiselt viiel helil. 2). Mitmehäälne noodist laulmine sai alguse 11 12 saj. Lääne-Euroopa kirikuis. Algselt oli ta iseloomulik eelkõige linnakultuuris kuid hiljem sai see tuntuks pealmiselt linnakatedraalides. ORGANUM mitmehäälne kirikulaulu tüüp millel on siis saatehäälte kaasalaulmine gregooriuse koraalile. Kuni 12. sajandini olid organumid kahehäälsed laulud, mille ülemiseks hääleks oli gregooriuse koraal. Organume oli kolme tüüpi: Paralleelorganum, kus hääled liiguvad paralleelselt Vaba organum, kus hääled liiguvad vabalt (häältes erinev rütm, vastupidine liikumine jms) Kaunistatud organum MOTETT kirikumuusika anr kus iga hääl laulis erinevat luuleteksti.
Ristisõdade ajal oli õukonnaelu sageli lossidaami õlgadel, sealhulgas tegelesid nad ka rüütlikultuuriga. Kui mehed olid sõjas, siis pidid naised hakkama saama. Mitmehäälne muusika 15. Mitmehäälse muusika kujunemine. Mitmehäälne noodist laulmine sai Lääne-Euroopa kirikus alguse 11.-12. sajandil. Sel ajal algas linnade kiire areng. Mitmehäälne laulmine oli algul iseloomulik linnakultuurile, hiljem sai see tuntuks linnakatedraalides. 16. Organum. Mitmehäälsuse vorm organum: gregooriuse laulu ühehäälsele meloodiale lisati algul üks, hiljem mitu saatehäält. 12. sajandil muutus saatehääl ülemiseks hääleks. 17. Notre-Dame'i koolkond. Esimesed heliloojad. 12. sajandi algul tegutses palju sõltumatuid vaimulikke koole. 1163.a. alustati Pariisi Notre Dame`i Katedraali ehitamist ning tuntuimaks vaimulikuks kooliks sai Notre Dame`i katedraali kool, kuhu
vahetusel toimus Lääne- Euroopa muusikakultuuris kaks väga olulist murrangut: 1. suulise muusikakultuuri kõrval hakati üha enam kasutama noodikirja 2. ühehäälse laulmise kõrvale ilmus mitmehäälne Mitmehääne noodist laulmine sai Lääne- Euroopa kirikus alguse 11.- 12. sajandil. Sel ajal algas Lääne- Euroopas linnade kiire areng. Mitmehäälne laulmine oligi algul iseloomulik eelkõige linnakultuurile ja hiliskeskajal sai see tuntuks peamiselt vaid linnakatedraalides. Pikka aega oli kirjalikes allikais ainsaks mitmehäälsuse vormiks organum: gregoriuse koraali ühehäälsele meloodiale lisati algul üks, hiljem ka mitu saatehäält. 12. sajandil muutus saatehääl aegamisi põhihäälest olulisemaks ning kasvas ülemiseks hääleks, mi soli põhimeloodiast tihti palju liikuvamgi. Gregoriuse koraali rütm oli ebaregulaarne ega allunud taktimõõdule, organumi kaunistushääl võis olla aga tihti lihtsa, regulaarse, sageli tantsulise rütmiga.
annaabi.ee 
