2. Kui see muusika on üles kirjutatud. Esimesed näited mitmehäälsest kirikulaulust on päris 10.sajandi muusikateoria traktaatidest. Saatehäälte kaasalaulmist gregooriuse koraalile nimetatakse organumiks. 11.sajandil toimus oluline muutus peameloodia ja kaunistav hääl vahetasid kohad, lisatud hääl oli nüüd ülemine ja tegi ennast järjest kuuldavamaks. Kõik peamised mitmehäälse muusika käsikirjad pärinevad linnakatedraalide juurest või linnakloostritest. Gooti ajastu muusikas. Pariisi Notre-Dame'i koolkond. · Oma suurima arengu saavutas organum Pariisis, kus kirikulaul oli tihedalt seotud Notre-Dame'i katedraali ehitamise esimese järguga ning üldse gooti ehitusstiili olulisima ajastuga. · Arvukad teosed ja eripärane stiil lubavad rääkida koguni Notre-Dame'i koolkonnast esimene lääne muusikaloos. · Tuntumad heliloojad Leoninus ja Perotinus. Leoninus
Eelkõige õukondlike rituaalide juurde kuulusid trompeti ja trombooni eelkäijad, aga neid on kasutatud ka kirikumuusikas. Enamik Euroopas kasutatavaist pillidest on idamaise päritoluga ning tulnud siia kas Bütsantsist või toodud araablaste poolt läbi Põhja-Aafrika ja Hispaania. Organum näib olevat otseselt seotud linnade kiire arenguga 11. ja eriti 12. sajandil. Väärib tähelepanu, et kõik peamised mitmehäälse muusika käsikirjad pärinevad linnakatedraalide juurest või linnakloostritest. Kloostreis väljaspool linnu nagu väiksemais kirikuiski domineeris veel sajandeid ühehäälne laul. Gooti ajastu muusikas. Pariisi Notre-Dame'i koolkond. Oma suurima õitsengu saavutas organum umbes aastail 1150-1250 Pariisis, kus kirikulaul oli tihedalt seotud Notre-Dame'i katedraali kooli ning ülikooliga, mis oli sel ajal Euroopa suurim ja kuulsaim. Samuti langeb see kõrgaeg kokku uue gooti stiilis
annaabi.ee 
