Kuus tüüpilisemat joont arhitektuuris: 1. Tugevad vertikaalsed jooned, püüdlus kõrgustesse 2. Massiivsus 3. Sümmeetria 4. Ornament-siksak, murtud ja lainelised jooned, kalasabamuster 5. Lihvitud graniit ja marmor 6. Metallist detailid välisviimistluses Eesti, Tallinn-näited Kadrioru lossi Riiginõukogu saal-arhitekt Alar Kotli (sama, kes on projekteerinud ka Rakvere Gümnaasiumi ja Tallinna Ülikooli peahoone). Tallinna Linnakantselei. Seitsmekorruselisest kivimajast räägiti selle valmimise ajal kui esimesest Eesti pilvelõhkujast. See oli 30ndate alguse Tallinnas midagi seninägematut. Maja üllatas oma tehniliste uuendustega. Tegemist oli ühega esimestest raudbetoonist ehitistest, vaheseinu võis korrus-korruselt vabalt nihutada ja ehitusisolatsiooniks kasutati korki. Esimesel korrusel asuvast restoranist tõusid toiduliftid luksuskorterite köökidesse. Keldrigaraazis paigaldati autosid pöördalusega. Mood:
Peale Tartu linna on maakonnas 2 väiksemat linna (Elva ja Kallaste), 22 alevikku ja 304 küla. Tartu omavalitsusorganiteks on linnavolikogu kui esinduskogu ja linnavalitsus kui volikogu poolt moodustatud täitevorgan. Tartu linnavolikogu valimised toimusid 16. oktoobril 2005. Volikogu on 49liikmeline ja valitakse neljaks aastaks. Linnavalitsuses on kuus liiget, kes on vastutavad erinevate osakondade töö üle. Linnapea Urmas Kruuse ülesandeks on juhtida Avalike suhete ja linnakantselei osakonda. Karin Jaanson juhid rahandus ja ettevõtluse osakonda. Jüri Sasi juhib haridus ja kultuuriosakonda. Vladimir Sokman juhib tervishoiu ja sotsiaalabi osakonda. Margus Hanson juhib linnamajanduse ja linnavarade osakonda. Anto Ili juhib linnakorralduse ja maakorralduse ning arhitektuuri ja ehituse osakonda. Komisjonid on volikogu töö hõlbustamiseks loodud nõuandvad organid, kus toimub õigusaktide eelnõude ja muude volikogu menetluses olevate küsimuste sisuline arutamine.
Oktoobrirevolutsiooni Riiklikust Keskarhiivist (nüüdsest Riigiarhiivist) Tallinna arhiivi üle ka nn üleliidulise alluvusega ettevõtete, näiteks Balti Laevaremonditehase, H. Pöögelmanni nim Elektrotehnika Tehase ja Tehase"Punane RET" dokumendid. 1989. aastal taastas tollane Arhiivide Peavalitsus arhiivi ajaloolise nime- Tallinna Linnaarhiiv. 1994. aasta novembris sai Linnaarhiiv ka halduslikult taas kohaliku omavalitsuse arhiiviks- Tallinna linnakantselei allasutuseks. 1998. aastal jõustunud arhiiviseadust järgides reorganiseeriti arhiiv 1999. aastal Tallinna linnavolikogu määrusega linna ametiasutuseks. Kehtiva põhimääruse (1998) kohaselt Tallinna Linnaarhiiv "kogub, korraldab ja säilitab Tallinna varasemate- alates 13. sajandist tegutsenud- ning tegutsevate linnaasutuste alatise säilitusväärtusega arhivaale, samuti muid alatise säilitusväärtusega arhivaale, mis on olulised Tallinna linna ja tema ajaloo uurimise
4) Võrdse kohtlemise seaduse (§ 15) järgi on sõltumatu ja erapooletu asjatundjana tegutsev soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik KOV üksuste haldusorganid (alljärgnev loetelu ei ole lõplik). KOV üksuste haldusorganid vastavalt KOKS-le, ATS-le ja püsiasustusega väikesaarte seadusele on: Valla/linna volikogu kui esindusorgan Valla/linnavalitsus kui täitevorgan KOV ametiasutus valla- ja linnavolikogu kantselei valla- ja linnakantselei valla- ja linnavalitsus asutusena koos struktuuriüksustega osavalla- ja linnaosavalitsus asutusena valla- ja linnavalitsuse amet. KOV ametiasutuse hallatav asutus (näiteks Tallinna Tehnikagümnaasium, Tallinna Kiirabi) väikesaare üldkogu ------------------------------------------------------------- 1 Ametiasutus: Vastavalt ATS § 6 lg 1 on ametiasutus - riigi või KOV üksuse eelarvest finantseeritav asutus, kelle ülesanne on avaliku võimu teostamine Haldusorgan HMS-i järgi
õigus, võime ja kohustus on seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu, lähtudes linnaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades linna arengu iseärasusi....................................................................................................................................4 Tänu kiirele majandusarengule ja geograafiliselt heale asukohale oli juba 2000. aastaks loodud linnavalitsuses 99 töökohta ja viis teenistust (linnakantselei, linnaarenguteenistus, majandusteenistus, sotsiaalteenistus, finantsteenistus). Loodud töökohtade arv ja teenistused on tänaseks muutunud, asutuses on 89 töökohta. Kõigil viiel teenistusel on teenistuse juht, kelle ülesandeks on organisatsiooni arengueesmärkidest lähtudes arendada ja korraldada oma teenistuse töötajate tööd.............................................................................................................4 1.1 Konsolideerimisgrupi struktuur.............
õigust (peamiselt määrused) või siseriiklike õigusaktidega üle võetud EL-i õigust (direktiivid). Haldusorgan ja organikandja Haldusorganon seadusega, selle alusel antud määrusega või halduslepinguga avaliku halduse ülesandeid täitma volitatud asutus, kogu või isik. Haldusorganid jagatakse asutusteks, kogudeks ja isikuteks(HMS § 8 lg 1). Asutus- iseseisva õigusvõimeta asutused on nt ministeerium, amet või inspektsioon, linnakantselei jne. Koguon kollegiaalselt otsuseid langetavad inimeste kogumid, nt Vabariigi Valitsus, vallavolikogu, Kultuurkapitali Nõukogu, töövaidluskomisjon, Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjon. Isik haldusorganinaon füüsiline isik, nt minister, tervisekaitseinspektor, politseinik või juriidilisest isikust haldusekandja tervikuna, nt kohaliku omavalitsuse üksus või õigusvõimeline asutus
ATS-s käsitletakse ametiasutust teenistusõiguslikus tähenduses, st esiplaanil ei ole ametiasutuse paigutumine põhiseaduslikus riigiorganisatsioonis ega haldusorganisatsioonilises mõttes, vaid see, millise avaliku võimu kandja struktuuriüksuse on seaduseandja määranud astuma kodanikega ATS-st tulenevasse avalik-õiguslikku teenistus- jausaldussuhtesse. ATS loetleb järgmised KOV ametiasutused: 1) Valla-ja linnavolikogu kantselei 2) Valla-ja linnakantselei 3) Valla- ja linnavalitsus asutusena koos struktuuriüksustega 4) Osavalla-ja linnaosavalitsus asutusena 5) Valla- ja linnavalitsuse amet Valla või linna ametiasutuste struktuuri kinnitamine, samuti konkreetse ametiasutuse moodustamine, ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine ning ametiasutuse pödevuse põhimääruse kinnitamine kuulub volikogu pädevusse. Ametiasutus registreeritakse riigi ja KOV asutuste registris
võimu teostamisel täitma haldusfunktisooni. 3) Teenistusõiguslikus mõttes – esiplaanil see, millise avaliku võimu kandja struktuuriüksuse on seadusandja määranud astuma kodanikega avalik- õiguslikku teenistus ja usaldussuhtesse. KOV üksuse ametiasutusena on KOV üksuse eelarvest finantseeritav asutus, kelle lesandeks on avaliku vüimu teostamine. KOV ametiasutused: 1) Valla ja linnavolikogu kantselei 2) Valla ja linnakantselei 3) Valla ja linnavalitsus asutusena koos struktuuriüksustega Juhtimine rajaneb monokraatsel süsteemil. Valitsuse juhiks on vallavanem või linnapea. On olemas struktuuriüksused (ametid, teenistused, osakonnad jt), mis on organisatsiooniliset ja ruumiliselt eraldatud. 4) Osavalla ja linnaosavalitsus asutusena 5) Valla ja linnavalitsuse amet Ametiasutuse kõige väiksem organisatsiooniline ühik on amet. Amet on
riigiorganisatsioonis ega haldusorganisatsioonilises mõttes, vaid see, millise avaliku võimu kandja struktüksuse on seadusandja määranud astuma kodanikega ATS-st tulenevasse a-õ teenistus- ja usaldussuhtesse. ATS-i arust on ametiasutus eelarvest finantseeriv asutus, kelle ül-ks on avaliku võimu teostamine. Ametiasutuse põhif-niks on avaliku võimu teost. ATS-i ametiasutused: Valla- ja linnavolikogu kantselei Valla- ja linnakantselei Valla- ja linnavalitsus asutusena koos struktüksustega Osavalla- ja linnaosavalitsus asutusena Valla- ja linnavalitsuse amet Ametiasutuste strukt kinnit, ka konkr ametiasutuse moodust, ümberkorrald, tegevuse lõpet, ametiasutuse põhimääruse kinnit kuulub volikogu pädevusse. Võib delegeerida muudatuste tegemise. Valla või linna ametiasutuste moodust kord kuul sätestamisele valla või linna põhimääruses. See registr riigi ja KOV asutuste registris.
Ametiasutus: ametiasutus on riigi või KOV üksuse eelarvest finantseeritav asutus, kelle ülesanne on avaliku võimu teostamine riigi ametiasutused: valitsusasutused, Riigikogu kantselei, Vabariigi Presidendi kantselei, Riigikontroll, Õiguskantsleri kantselei, kohus, soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantselei KOV üksuse ametiasutused: valla- ja linnavolikogu kantselei, valla- ja linnakantselei, valla- ja linnavalitsus asutusena jne Avalike teenistujate liigid ja põhifunktsioonid Teenistujad jagunevad: 1) ametnikeks; Ametnik on isik, kes on riigi või KOV üksusega avalik-õiguslikus teenistus- ja usaldussuhtes; ametnik nimetatakse ametikohale, millel teostatakse avalikku võimu. 3 Avaliku võimu teostamine: ametiasutuse juhtimine, riikliku ja haldusjärelevalve teostamine, riigi
Näiteks: Tallinna linna põhimääruse (vt RTL nr 123/124, art 638,D) § 83 "Tallinna õigusaktide täitmise kontroll" sätestab: (1) Tallinna õigusaktide täitmise kontrolli teostavad linnavolikogu ja linnavalitsus seaduses, käesolevas põhimääruses, linnavolikogu töökorras ja linnavalitsuse reglemendis sätestatud korras; (2) Tallinna õigusaktide tähtajalise täitmise kontrolli korraldab linnavolikogu õigusaktide osas linnavolikogu kantselei, linnavalitsuse õigusaktide osas linnakantselei. 2.4. Poliitiline kontroll Poliitilist kontrolli avaliku administratsiooni tegevuse üle teostavad nn poliitilised institutsioonid. KOV puhul võib näiteks nimetada volikogu, erakondi, mitmesuguseid kodanikuühendusi, ajakirjandust ja kohalikke elanikke. Poliitilise kontrolli alaliikidena võib eristada: 1) volikogu kontrolli. Selle vahenditeks on: - interpellatsiooniõigus see on volikogu liikmete õigus pärida aru volikogu poolt ametisse valitud, nimetatud või
täitmiseks, mis on üksnes avaliku võimu teostamist toetav töö. Ametiasutused: 1. valitsusasutus Vabariigi Valitsuse seaduse tähenduses; 2. Riigikogu Kantselei; 3. Vabariigi Presidendi Kantselei; 4. Riigikontroll; 5. Õiguskantsleri Kantselei; 6. kohus; 7. Kaitseliit 8. soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantselei; 9. valla- ja linnavolikogu kantselei; 10. valla- ja linnakantselei; 11. valla- ja linnavalitsus asutusena koos struktuuriüksustega; 12. osavalla- ja linnaosavalitsus asutusena; 13. valla- ja linnavalitsuse amet. 4 Avalike teenistujate liigid Teenistujad jagunevad: 1) ametnikeks; Ametnik on isik, kes on avalik-õiguslikus teenistus- ja usaldussuhtes riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutusega
E.Holl, 1573-1646). Madalmaade 15. ja 16.sajandi ajaloo tähtsaimaks sündmuseks oli vabadusvõitlus Hispaania vastu, mille tulemusena Holland 17.sajandiks iseseisvuse saavutas. Iseseisvumist toetanud humanistlike ideede sissetung oli alanud juba varem ning see soodustas renessansskultuuri arengut Madalamaades. Kuigi arhitektuur esialgu jääb nii nagu Saksamaalgi veel tihedasti seotuks gootikaga, ilmuvad juba 16.sajandi alguses esimesed renessansi mõjusid. Brugge linnakantselei hoonet (1535-37) ilmestavad küll gootipärased kõrged katuseviilud, fassaadi seinapinna jaotamine horisontaalseteks väljadeks, karniis ja poolsambad aga viitavad renessansi sissetungile. 16.sajandi keskel tugevnesid Madalmaadel itaalia vararenessansist (eriti L. Alberti loomingust) saadud mõjutused, samal ajal ei piirdutud ainult uute vormide mehhaanilise ülevõtmisega, vaid püüti luua oma stiili. Suured teened selle väljakujunemisel on
annaabi.ee 
