Keskaegne inimene teadvustas linna kas Paabeli patusena või Taevase Jeruusalemma maise peegeldusena. Ühest küljest avaldasid ülendavat muljet võimsad linnamüürid ja taeva poole pürgivad kirikutornid, teisalt mõjusid rusuvalt linna koondunud vaesus ja kõiksugused pahed ja pinged. Linnadest alguse saanud rahamajandus väärtustas omakasu, kõike, mis tõi kiiresti tulu. Rahaga võis endale osta soodsa abielu, nime, hea positsiooni linnahierarhias ja lunastuse. Kolm valdkonda, mis feodaaltsivilisatsiooni lõplikult kloostrist linna üle kandsid, olid haridus, arhitektuur ja kirjakultuur. Haridus muutus omaette tegevusalaks, ilmaliku elu korraldamise huvides. Linnad vajasid inimesi, kes suudaks korraldada ühiselu, ravida haigeid, pidada arveid, koguda makse. See tõi kaasa linnas asunud katedraalikoolidest väljakasvanud ülikoolide kiire arengu. Linnad pakkusid rohkem tööd arhitektidele ja müürseppadele.
ühiskondliku positsiooni. Linnas oli palju poissmehi ja vabu naisi tekitas tõsiseid kõlblusprobleeme Linnas avaldasid ülendavat muljet võimsad linnamüürid ja taeva poole pürgivad kirikutornid Rusuvalt mõjusid linna koondunud vaesus ning kõiksugused pahed ja pinged Linnadest alguse saanud pangandus väärtustas omakasu Rahaga võis osta endale soodsa abielu nime hea positsiooni linnahierarhias lunastuse Kolm valdkonda, mis feodaaltsivilisatsiooni kultuurikeskme lõplikult kloostrist linna üle kandsid olid haridus arhitektuur kirjakultuur Haridus muutus omaette tegevusalaks Linnad pakkusid rohkem tööd ka arhitektidele ja müürseppadele Romaanistiili hakkas asendama gootika Ptk 21 Linnade majandus: käsitöö ja kaubandus Linnade põhilised elatusalad olid käsitöö ja kaubandus
annaabi.ee 
