kõetaks. Foogt aga hakkas ilmaasjata tüli norima ning Baumgarten lõi foogti lihtsalt kirvega maha järelikult on ta mõrvar ehk kurjategija. Meie teine argument väidab et: Ta põgenes oma kuriteo eest. Näide: Ta jooksis järve juurde, et keegi saaks ta ütle jõe viia ning siis edasi põgeneda. Näite seletus: Ta palus kalameest end üle viia aga ta ei nõustunud kuna järvel oli kõva torm. Lõpuks Willhem Tell viis ta üle jõe. Ta põgenes linnafoogti ratsameeste eest. Järelikult ta põgeneski oma kuriteo eest. Ning meie kolmas argument oleks et: Ta osales plaanis, kus taheti foogti kukutada. Näide: Ta aitas kaasa selles plaanis, mida teised kõik korraldasid foogti vastu. Näite selgitus: Ta andis teada, et kui on midagi vaja näiteks mingi kuritegu sooritad, siis tuleks ainult teada anda ja ta teeks seda ilma midagi kartmata. Kas mitte kurjategija oleks valmis kõigeks, isegi veelkord tapmiseks ja muuks halvaks? Kindlasti mitte
võtta mõõtu Paide-Türi rahvajooksul. Paides on ka Järvamaa muuseum, mis on asutatud juba 31.juulil 1905. Aastal Muinsusasjade Alalhoidmise Seltsi poolt. Seal on mitmeid unikaalseid kogusid ja esemeid: nt. 1869. a. asutatud Paide Apteegi sisustus, Filipiinidelt toodud teokarp-ristimisvaagen, linnapea ametirahad, seltsidele kuulunud esemed. Paide vaatamisväärsuseks peetakse ka kohtuhoonet, mis on 18. sajandi lõpu esinduslikum hoone. Seal asusid kreisikohtu saal ja kantselei, linnafoogti istungisaal ja kantselei, kassa, arhiiv, vangla, vahitoad, ooteruum ja kojamehe korter. 1980-ndatel aastatel valmis üks tähtsaimatest ja suursugustest ehitistest, selleks on Paide Kultuurikeskus. Paides saab ka hästi puhata, näiteks jalutades mööda Lembitu parki, mis planeeriti 1936.-37. a., kuid oma praeguse kuju sai park 1980-ndatel aastatel. Paides asub ka tehisjärv, millese pumbatakse vett Esna jõest. Paides määratakse alates 2005
täidesaatev ja kohtuorgan ehk raad. Rae liige ei tohtinud olla samal ajal mõnes teises ametis. Raad registreeris kinnisvaratehinguid, suhtles maahärradega, esindas linna rahvusvahelisel tasandil ning jälgis linna heakorda. Tallinna raad võis välja anda omapoolseid määrusi ja korraldusi, mis aga pidid põhinema Lübecki õigusel. Lübecki õiguse linnades oli ka foogt, kes oli maahärrade esindajaks ning kelle kompetentsi kuulusid kohtasjad. Alguses seadis linnafoogti ametisse kuningas või kuninglik asehaldur, mis näitab ka võimudelahususe funktsioneerimist. Kohtuotsuste apelleerimisel pöörduti lõpuks Lübecki linnaõiguse emamaa Lübecki poole, kes võttis asjas viimase otsuse. See näitab, et Tallinn, Lübecki linnaõiguse kandja, oli tihedalt seotud talle antud linnaõiguse emamaaga. Lübecki linnaõigus kehtis Tallinnas kuni 1865. aastani. 5. Abielu- ja perekonnaõigusenormid Lüübeki õiguses 5.1. Abielu kehtivuse tingimused
bürgermeistrid (pürjermeistrid), kes moodustasid rae juhatuse. Olulisel kohal linnas oli õpetatud jurist ehk sündik, kelle ülesandeks oli bürgermeistritele ja raehärradele õigusabi andmine. Ta pidi tundma kogu kehtivat seadusandlust ning jälgima, et rae tegevus oleks seadustega vastavuses. Maahärra huve linnas kaitses linnafoogt, kelle volituste ulatus sõltus tavaliselt linna suurusest ja linnaõiguse ulatusest. Mida kitsamad olid linna õiguslikud võimalused, seda suurem oli linnafoogti sõnaõigus. Rae ülesanded olid järgmised: 1. linna sissetulekute, heakorra ja kindlustamise Rahvaarv mõnedes keskaegsetes linnades: eest hoolitsemine; 2. abinõude rakendamine Pariis 100 000
annaabi.ee 
