Euroopa hakkas avastatud piirkondi süstemaatiliselt koloniseerima Varandusliku kihistumise süvenemine Nii Euroopas kui Ameerikas levisid mõlema mandri haigused, süüfilis Ida-Euroopas toimus teoorjuse kinnistumine Lääne-Euroopas vähenes järsult Vahemeremaade kaubalinnade tähtsus Koloniseerides hävitati Ameerika indiaani kõrgkultuurid ja veeti sadu tuhandeid Aafrika põliselanikke orjusesse Hinnatõus tabas kõige valusamini linnaelanikkonda, mistõttu 17. sajandil muutus liha linna alamrahva toidulaual luksuseks Nakkushaigused kiirendasid Ameerika põliselanike indiaanlaste väljasuremist Teoorjuse kinnistumine Ida-Euroopas takistas majanduse arengut Vahemere kaubalinnade tähtsuse vähenemine põhjustas selle piirkonna teisejärguliseks muutumist PORTUGALLASTE ESIMESED RETKED Alles siis, kui Portugalis ja Hispaanias leiutati karakk ja seejärel karavell, hakkasid
eurooplaste kätte vähendas omakorda väärismetallide väljavedu. Nii kujunes olukord, kus kulla ja hõbeda väärtus kiiresti kahanes, tuues kaasa hindade revolutsiooni: ainuüksi 16. sajandil kallinesid hinnad keskmiselt viis-kuus korda. Üheks põhjuseks oli kulla-hõbeda massiline sisse vedu Euroopasse ja ka Euroopas endas hõbeda tootmise suurendamine. Kaasnes hüperinflatsioon. Enim tõusid just toiduainete hinnad, mis süvendas varanduslikku kihistumist. Valusamini tabas hindade tõus linnaelanikkonda, esmajoones palgatöölisi. Vähenesid ka maarendist elatuvate aadlike sissetulekud. Talupoegadele tuli hindade revolutsioon kasuks nii toiduainete hindade tõusu kui ka rendi maksmise hõlpsamaks muutumise tõttu.
rääkida. 19 sajandi teisel poolel kui eestlaste % kasvas, siis hakkasid eristuma selgelt ka erinevad linneestlaste kihid. 19 saj lõpul hakkasid eestlased juba kanda kinnitama ka ülemkihtides(kodanlus) vaikselt. Linnade keskkihi(väikekodanlased) seas hakkasid eestlased 19 sajandi lõpul juba domineerima. Venelaste arv eesti ala tööstuslinnades hakkas tõusma sajandivahetuse paiku ja oli seotud tööstustööliste arvu kasvamisega. Alates 19 sajandi keskpaigast ilmusid eesti linnaelanikkonda juudid, (enne seda oli juutide liikumine vene impeeriumis suhteliselt piiratud). Enne I MS elas eesti linnades umbe s5000 juuti. K'ige rohkemjuute oli Tartus (seotud Tartu ülikooliga). 26. Eelärkamisaeg. Estofiilid. Faehlmann ja Õpetatud Eesti Selts. Kreutzwald ja ,,Kalevipoeg". Rahvusliku ärkamise tingimused Ajaliselt katab eelärkamisaeg 19 sajandi esimest poolt. Viitab ühiskondlikule arengule, mis oli ettevalmistumine eestlaste rahvuslikule liikumisele
Peamiselt toodi kulda ja hõbedat Hispaania Ameerika valdustest. Idakaubanduse koondumine eurooplaste kätte vähendas omakorda väärismetallide väljavedu. Nii kujunes olukord, kus kulla ja hõbeda väärtus kiiresti kahanes, tuues kaasa hindade revolutsiooni: ainuüksi 16. sajandil kallinesid hinnad keskmiselt viis-kuus korda. Enim tõusid just toiduainete hinnad, mis süvendas varanduslikku kihistumist. Valusamini tabas hindade tõus linnaelanikkonda, esmajoones palgatöölisi. Vähenesid ka maarendist elatuvate aadlike sissetulekud. Talupoegadele tuli hindade revolutsioon kasuks nii toiduainete hindade tõusu kui ka rendi maksmise hõlpsamaks muutumise tõttu. 8090% aktiivsest rahvastikust oli tegev põllumajanduses. Teravilja toodang kasvas Euroopas varauusajal enam kui kahekordseks. Lääne-Euroopas toimus põllumajanduse areng intensiivsel teel
annaabi.ee 
