Linnade suurenemisele aitas kaasa ka nende asukoht, paljud linnad paiknesid kas suurtel kaubateedel või olid ajalooliselt ja traditsiooniliselt suured N: Rooma, Marseille, Konstantinoopol 2. Korporatiivsed ühendused mõjutasid linna valitsemist tootmise ja kvaliteedi kontrollimisega, seades ka toodete hindu ning tavaliselt keelasid toota nendel kes ei kuulunud mõnda linna ühingusse. Ühingud raskendasid ka uutele linnaelanikele kodakondsuse andmist. 3. Linnad sõltusid senjooridest ehk maaomanikest, kes linna valdusi omasid. Väiksed linnad olid enamasti senjoori kindla võimu ja kaitse all. Suuremad linnad tahtsid paljud linnad enda valitseja alt pääseda ja sellepärast tunnistasid need linnad meeleldi oma kuningat nende senjoorina. Linnad olid huvitatud eeskoste alt vabanemisest kui senjoorid nõudsid liiga palju ja kõrgeid makse või rõhusid neid piirangutega. 4
Elu linnas.Linnakultuur Elukeskkond • Keskaja linn oli oli elukeskkonnana hoopis midagi muud kui küla. • Linn suutis luua nii esteetilisi,kultuurilisi kui ka vaimseid väärtusi,mis olid teatud määral omased kõigile linnaelanikele. • Linnaelanikud pidasid koduloomi,neil olid põllumaad eeslinnas ning aiad linna sees. • Linn oli kaitstud müüriga(vaesemad väikelinnad olid kaitstud muldvalli ja puittaraga) • Linnad tekkisid liiklusteede sõlmpunktide lähedale(soodne asukoht) • Kaubandus-kaupmeestel oli kasulik kaubelda oma tahtmist mööda,mitte feodaalide võimu all Linnarahvastik • Turuplats-oli linna süda , seal toimusid erinevad üritused ja kauplemine, seal asus
See tähendas, et iga inimese saatus on jumala poolt ettemääratus ja kirik ei saa inimese saatust suunata. Sellega vabastas Calvin inimesed katoliku kiriku sõltuvusest. Seni oldi veendunud, et õntsaks saab vaid kiriku abiga näiteks: indulgentside ostmisega. Calvin nõudis inimestelt töökust ja lihtsaid eluviise. Ta propageeris kokkuhoidlikust ja lihtsat riietust. Calvini õpetus leidis kiiresti poolehoidjaid eriti vaesemate kihtise seas. Elurõõmsatele linnaelanikele ei meeldinud Calvini vaated, kuna ta ei lubanud lõbutseda. Näiteks oli pühapäevadel keelatud sünnipäevade tähistamine, teatri külastused ja muud. Pühapäeviti kohustas Valvin inimesi lugema piiblit. Kõige selle juures oli Calvin väga vaenulik teisiti mõtlejate suhtes. Oma vaenlasi laskis Calvin kinni võtta ja hukata. Calvinism saavutas populaarsuse eriti prantsusmaal ja inglismaal. Prantsusmaal nimetati Calviniste hugenotideks.
oma osa seltsielu ja pakkusid linnakogukonda häda korral toetust. kuulumise hüvedes ametialaste ühenduste, gildide ja tsunftide kaudu. Suurgild-kaupmehed Väikegild- Mustpeade käsitöölised vennaskond- Gildidel olid oma vallalised traditsioonid, millega kaupmehed ja tugevdati liikmete kaupmeheselled. ühtekuuluvustunnet ja näidati teistele linnaelanikele oma ühiskondliku staatust. Käsitöö Linnakäsitöölised Igal tsunftil oli oma koondusid põhikiri ehk skraa. ametialade järgi See määras ära, mis tsunftidesse. tingimustel saadakse Tsunftide raames meistriks ja tsunfti korraldati väljaõpet liikmeks ning millised kaitsti turgu jpm. on vastaval erialal töötamise ja
VII a. kl. II veerand.kontrolltöö 2. 1. Iseloomusta tsunfti- miks tekkisid, miks olid vajalikud käsitöölistele, linnaelanikele. Ühe eriala käsitöö meistrite ühendus, sellepärast et majandus ja linnad arenesid, oli vaja rohkem kaupu, nad said tööd (töö ja teenistus). sai kaupu osta (kaup oli odavam). 2. Paremad ja madalamad ametid, miks jagati? paremad ametid: kullast sepad, kaupmehed, madalamad ametid: timukad, prostituudid, surnu matjad jne. jagati vastavalt seisusele ja rikkusele 3.Kuidas õpiti käsitööametit, nõuded meistriks saamisel.
Taanlased müüsid oma alad Saksa ordule. 9.Kes oli see Vana-Liivimaa maahärra, kelle käes oli nii tugev vaimulik kui ka ilmalik võim? Dietrich Damerow Tartu piiskop 10.Mitmelöövised on valdav osa kirikutest Eesti alal ja too 1 näide sellise kiriku kohta? 3-löövilised, Püha Katariina klooster (Tallinn) 11.Mille poolest on osade Eesti linnade jaoks tähtis Lübecki linn? Osades Eesti linnades oli Lübecki õigus, mis tagas linnaelanikele kindla õigusliku staatuse ja eristas linna ümbritsevatest maapiirkondadest. 12.Kes olid adratalupojad ja miks neid nii nimetati? Nad olid talupojad, kes pidid harima ühte adramaad ning tegema ka teotööd.Neid nimetati nii, sest nende talupõldude suurust hinnati adramaades.
elama asuda linnadesse. ÜRO rahvastikuprognoos aastani 2050 pakub aastal 2050 linnastumise määraks Eestis 80%, mis on küll 10% vähem kui Põhjamaades, aga siiski päris suur number. Selle tõttu peaks olema elukvaliteedi põhiküsimuseks kvaliteetse linnakeskkonna loomine. (Tarand, 2011) Kvaliteetset linnakeskkonda ei saa luua ainult spetsialistid, selleks on vaja ka elanike abi. Spetsialistid unustavad mõnikord ära, et nad planeerivad elukeskkonda kõigile linnaelanikele. Samas ei saa ka kõik linnaelanikud aru, et asju ei saa planeerida nii, nagu nemad tahavad. Tuleb leida kompromisse, et linn edasi areneks. Linna arengule aitab kaasa uute asukate sissekolimine (Tarand, 2011). Suuremates linnades nagu Tallinn ja Tartu on inimeste sisseränne suurem. Seda juba seetõttu, et maapiirkondadest tulevad inimesed kooli ja tööle. Kui tuleb juurde inimesi, tuleb juurde mõelda ka tegevusi, millega inimeste aega sisustada. Tuleb mõelda, kuhu need inimesed
meelitada, et palgamaksmisest pääseda, ent ehitaja suust ei lipsanud sõnagi. Kui kirik peaaegu valmis, hakkasid elanikud kartma - kust nii palju kulda võtta, kui mees nõudnud? Ei leitud muud abinõu, kui saadeti salakuulaja ehitaja naise juurde. Ei toonud seegi katse esiotsa lahendust. Viimaks kuulis salakuulaja, kuidas naine last magama äiutas: "Maga, maga, lapsukene, homme Olev tuleb koju, kümme tündrit kulda kaasas." Salakuulaja tõttas sedamaid linnaelanikele rõõmusõnumit kuulutama: ehitaja nimi on Olev! Meister ise seisis parasjagu tornitipus ja seadis risti paika. Mehed hüüdsid alt: "Olev, Olev, pane hoolsalt! Rist on viltu!" Ehitaja kohkus oma nime kuuldes justkui välgust tabatud. Kohkus nii koledasti, et laskis käed torni küljest lahti ja kukkus maapinnale surnult maha. Konn ja madu kargasid tema suust välja ning kõik kolm muutusid sealsamas kiviks, mis praeguseni kiriku kõrval nähtaval seisvat
Nii Tartu kui Tallinna puhul võib oletada, et algne linna asula kujunes välja 13. sajandi keskpaigas ümber kinduluste.Tallinnas ümber ordulinnuse ja piiskopi residentsi, Tartus aga ümber piiskopilinnus. Mõlemad linnad said linnaõiguse arvatavasti juba 13.sajandi keskpaigaks.Tallinn kasutas Lübecki õigust, Tartu aga Riia õigust.Linnaõigus eristas linna teritooriumi maapiirkondadest ning tagas linnaelanikele staatuse. Samuti muutus tänu linnaõigusele paremaks ja kergemaks linnade vaheline läbikäimine ja sidus neid omavahel.Nii näiteks oli Tallinnale tihe läbikäimine Lübeckiga kogu keskaja vältel. Tallinna ja Tartu jõukuse eelduseks oli võimalus arendada kaubandust. Kuna neil oli hea geograafiline asend siis oli seda ka kergem arendada. Tartul jäi Novgorodi ulatuvale maa- ja veeteele, Tallinna asend võimaldas liituda veeteega mööda Põhja-Eestit Neeva jõele suunduva kaubateega
Need annavadki meie elule tähenduse, olgu need siis suuremad või väiksemad. Mõned inimesed on seadnud oma elu eesmärgiks koguda enne maise eksisteerimise lõppu võimalikult suur varandus. Ainult ahnus ja mammonaorjus kedagi siiski tõelise õnneni viia ei saa. Mihhail Bulgakovi romaanis "Meister ja Margarita" tuleb saatan ise kasuahnetele moskvalastele õppetundi andma. Ennast maag Wolandina esitlev pagan annab linnaelanikele nii raha kui ka muud ihaldusväärset, kuid veidi hiljem haihtuvad kõik saadud esemed. Sellega püüab Woland inimestele kõige materiaalse ja pealiskaudse suhtelisust ning tühisust näidata. Soovis materiaalselt kindlustatud olla ei ole iseenesest midagi tavatut ega halvakspandavat, kuid see ei tohiks kindlasti olla eesmärk omaette. Saksa filosoof Albert Schweitzer on öelnud, et edu ei ole õnne võti, vaid õnn on edu võti ning kui sulle meeldib see, mida sa teed, siis oled sa ka edukas
Keskaegse võimsa toomkiriku varemetesse rajati ülikooli raamatukogu. Toomel asunud kliinikutest tegutseb esialgses funktsioonis praegu vaid naistekliinik. Parki istutati esimesed puud 1805.aastal Tartu Ülikooli arhitekti J. W. Krause juhtimisel Gustav Adolfi bastionile ning kahele ülemise platoo alleele, millest nüüdseks on säilunud Tähetorni juurest K. E. von Baeri hauasamba juurde viiva allee üksikud puud. 1874. aastal haljastati A. von Oettingeni juhatusel linnaelanikele endine liivakarjäär - Kassitoome. Arvatavasti sellest ajast on pärit pargi vanimad lehised ja seedermännid. Pärast Kassitoome valmimist jõudis järg Toomkiriku varemetest põhjapool oleva nn. Morgensterni aiani. Vastavalt valitsevale romantilisele stiilile rajati parki kividest küngas grotiga ning tiik ja sillake. Laia tänava algusesse kuhjati vaateküngas, mis tänaseks on erosioonist tugevasti kahjustatud.
ülikooli peahoone ja tähetorn. Keskaegse võimsa toomkiriku varemetesse rajati ülikooli raamatukogu. Toomel asunud kliinikutest tegutses kõige kauem, hiljuti suletud naistekliinik. Parki istutati esimesed puud 1805.aastal Tartu Ülikooli arhitekti juhtimisel Gustav Adolfi bastionile ning kahele ülemise platoo alleele, millest nüüdseks on säilinud Tähetorni juurest K. E. von Baeri hauasamba juurde viiva allee üksikud puud. 1874. aastal haljastati linnaelanikele endine liivakarjäär - Kassitoome. Arvatavasti sellest ajast on pärit pargi vanimad lehised ja seedermännid. Pärast Kassitoome valmimist jõudis järg Toomkiriku varemetest põhjapool oleva nn. Morgensterni aiani. Vastavalt valitsevale romantilisele stiilile rajati parki kividest küngas - praegune Musumägi ning tiik ja sillake, mida tänaseks enam ei ole. Laia tänava algusesse kuhjati vaateküngas, mis tänaseks on erosioonist tugevasti kahjustatud.
Keskaegse võimsa toomkiriku varemetesse rajati ülikooli raamatukogu. Toomel asunud kliinikutest tegutseb esialgses funktsioonis praegu vaid naistekliinik. Parki istutati esimesed puud 1805.aastal Tartu Ülikooli arhitekti J. W. Krause juhtimisel Gustav Adolfi bastionile ning kahele ülemise platoo alleele, millest nüüdseks on säilunud Tähetorni juurest K. E. von Baeri hauasamba juurde viiva allee üksikud puud. 1874. aastal haljastati A. von Oettingeni juhatusel linnaelanikele endine liivakarjäär - Kassitoome. Arvatavasti sellest ajast on pärit pargi vanimad lehised ja seedermännid. Pärast Kassitoome valmimist jõudis järg Toomkiriku varemetest põhjapool oleva nn. Morgensterni aiani. Vastavalt valitsevale romantilisele stiilile rajati parki kividest küngas grotiga ning tiik ja sillake. Laia tänava algusesse kuhjati vaateküngas, mis tänaseks on erosioonist tugevasti kahjustatud.
Erinevalt arhailisest õigusest ja maaõigusest oli linnaõigus kui juba algselt kirjalik õigus tunduvalt süsteemsem, sageli just kanoonilise ja rooma õiguse mõjul. 2. Keskaegse linnaõiguse areng 2.1. Linnaõiguse teke keskaegses Euroopas Seda perioodi iseloomustas linnade teke. Linnades tekkisid teistsugused suhted kui maal, seega oli vaja ka teistsugust õigust. Linnaõigus eristas linna territooriumi juriidiliselt ümbritsevatest maapiirkondadest ning tagas linnaelanikele kindla õigusliku staatuse. Samuti sidus linnaõigus linna teiste sama õigust kasutavate linnadega ning hõlbustas nende omavahelist läbikäimist. Linnade siseelust teame 13. sajandil peamiselt linnaõiguste põhjal; linnaõigus kaitses kodanike varalisi huve, eriti eestkostealuste, st. alaealiste ja naiste õigusi, reglementeeris kohtukorraldust ja kauplemistingimusi ning sätestas linna heakorda puudutavaid küsimusi. Peamisteks karistusteks kogu keskaja vältel olid rahatrahvid,
(totalitaarseid) rezhiime? demokraatia traditsioonid noortes riikides oli nõrk (Poola) majanduskriisi tõttu said diktaatorid võimule (Saksamaa) Ebastabiilne poliitiline olukord (Venemaa) revolutsioonid revolutsioonide otsa 4. Iseloomusta sõjakommunismi poliitikat (kus?, millal?, milles seisnes?) Nõukogude Venemaal kodusõja ajal 191820.a. Seisnes toiduainete andmise kohustuses, üldise töö kohustuses. Jagat tasuta linnaelanikele trantsport, korter, söök, teater, pesu. 5. Iseloomusta NEPI (kus?, millal?, milles seisnes?) http://www.abiks.pri.ee 192127. Osaliselt mindi üle turumajandusele, kaotati toiduainete andmise kohustus. Eraettevõtlus oli riigi käes. Soodustused kaotati, kaupa oli võimalk müüa ja osta turul. Majandus taastus. 6. Iseloomusta Hitleri sisepoliitikat.
Selle panid toime Ameerika ja Briti pommitajad. Dresdeni pommitamise tagajärjel suri ligikaudu 25000 tsiviilisikut ja sõjapõgenikku. 3. Uuri piiblilugudest Soodoma ja Komorra hävitamislugu. Miks Jehoova need hävitas? Miks ta päästis Loti ja ta pere? Mis juhtus Loti naisega? Millise seose võib leida K. Vonneguti teosega? Jehoova hävitas Soodoma ja Gomorra, sest need olid tõelised patupesad. Jehoova päästis Loti, sest Lott oli nõus oma külaliste päästmiseks tütred linnaelanikele andma. Ta pidas külalislahkust tähtsamaks kui oma tütarde au. Loti naine eiras inglite käsku mitte tagasi vaadata, kui ta koos perega hävitatavast linnast põgenes, ning selle tulemusena muutus ta soolasambaks. Soodoma ja Gomorra peale sadas tuld ja need hävisid täielikult nagu Dresden 1945. aastal. 4. Miks Mary Dresdeni-raamatu kirjutamist heaks ei kiitnud? Miks ta pealkirjaga ,,Laste ristisõda" rahule jäi?
Linnad kasvasid kiiresti ning kui müüriga piiratud ala kippus kitsaks jääma. Siis ehitati uus ja pikem ringmüür. Linnamüürist tõusid tornid ja ringmüüril jalutasid relvastatud valvurid. Linna pääses läbi hästi valvatud väravate kaudu. Väravaid kindlustayi,kaitseehitised koosnesid kahest tornist. Väravaid valvas ööpäevane väravavalve. Pimeduse saabudes sulgesid nad väravad ja tõstsid rippsilla üles. Linnus asus müüride vahel ning pakkus häda korral linnaelanikele kaitset. Linna südameks oli turuplats,kuhu viisid kõik tähtsamad tänavad. Tänavad oli kitsad, läbikäikude ja siseõuede võrgustikud. Linna ülesehitus meenutas kontsentrilisi ringe-linna südame ümber oli all-linn,seda ümbritsesid eeslinnad,mis sulasid kokku linnalähedaste küladega. Müürid jagasid asustuse kaheks-selleks,mida kaitsti ja selleks, mis piiramise ajal ohvriks langes. Linna põgenesid talupojad. Kes olid end peitnud linnas 1 aasta ja 1 päev,
saamist. Hügieenitingimused olid halvad ja nakkushaigused tapsid suuri masse. Peamised keskaegset linna ja linlasi ähvardavad hädad olidki tulekahjud, sõjad ja katk. Linna juhtis linnanõukogu ehk raad. Raad käis koos raekojas. Raekoja allkorrusel asusid kaupluste ruumid ja linna apteek, keldris aga peenema seltskonna joomakoht. Paljudes linnades peeti raekojaesisel väljakul paar korda nädalas turgu. Raekoja plats oli linnaelanikele peamine kogunemiskoht. Linnas elavad käsitöölised koondusid tsunftidesse. Tsunfti kuulumine oli kohustuslik, see andis õiguse olla käsitööline. Reklaam ja konkurents tsunfti liikmete vahel oli keelatud. Tsunfti kuuluvate käsitööliste elu oli pisiasjadeni ette kirjutatud, aga tsunfti liikmetele sisendati uhkust valitud elukutse suhtes. Keskaegne linn oli ümbritsetud müüriga. Linnamüürist tõusid tornid. Kaitseehitiste püstitamine oli
Kuna Venemaa väljus maailmasõjast,tekkis välisriikide interventsioon - ühe või mitme riigi sekkumine teise riigi siseasjadesse. 37. Miks õnnestus Venemaal enamlastel võimule jääda, kui mujal see ebaõnnestus? Kasutasid vägivalda. Olid rahvale valetanud diktatuuri kohta. 38. Hinnake sõjakommunismi poliitikat. Kas võidu nimel on kõik lubatud? Põhjendage oma seisukohta. Seisnes toiduainete andmise kohustuses, üldise töö kohustuses. Jagat tasuta linnaelanikele trantsporti, kortereid, sööki, pesemisvõimalusi. Minu arust pole kõik lubatud võidu nimel. Ei tohi võimu nimel teisi riike maha suruda.
Ta rakendas oma põhimõtteid järjekindlamalt kui ükski teine maastikuarhitekt tema ajastul. Hoolikalt ehitati jalutuskäike ja radasid, mis voolasid läbi maasiku kui õrn klaas, lihtsad kõverad, mis ei tõmmanud palju tähelepanu. (Viide 12. http://www.fredericklawolmsted.com/philos.html ) Olmsted tahtis pakkuda kohta, mis on maaelu sarnane, maaliline maastik, kus pole ebatervilikke tingimusi ja ülerahvastatud linnakeskkonda. Ta püüdis maastiku tuua linnaelanikele nii lähedale, kui võimalik, et kõik saaksid sellest kasu saada. (Viide 13. http://www.fredericklawolmsted.com/philos.html ) Kasutatud kirjandus http://en.wikipedia.org/wiki/Central_Park http://en.wikipedia.org/wiki/Frederick_Law_Olmsted http://www.fredericklawolmsted.com/philos.html http://en.wikipedia.org/wiki/Frederick_Law_Olmsted,_Jr. http://www.saylor.org/site/wp-content/uploads/2011/08/HIST361-7.4.5-Frederick-Law- Olmsted.pdf http://www.olmsted
mõni teraviljast hapendatud jook, ennekõike õlu, või viinamarjavein. Veejoomist võeti kui märki puudusest. Levinumaid teraviljast hapendatud jooke oli keskaja Tallinnas dunnenber. Kahjuks pole täpselt teada, mis joogiga oli tegu. Mõdu valmistamine toimus Tallinnas range kontrolli all: ,,See saksa mees, kes teeb mõdu müügiks, ei või pruulida õlut müügiks" (Põltsam, 2002, lk 47). Keskaja Tallinas valitses vaieldamatult õlu, mis maitses ühtviisi hästi nii talupoegadele, linnaelanikele kui ka feodaalisandatele. Keskaja kroonikud, näiteks Jean Froissart, nimetasid õlut tema populaarsuse pärast vedelaks leivaks. Kõige kõrgemalt hinnati peeni lõunamaiseid veine. Seda joodi üksnes pidulikel puhkudel ning õllega võrreldes tunduvalt väiksemates kogustes. Kõige levinudmad veinisordid olid Tallinnas reinvein, romenii ja malvasiir. Keskaja alguse poole oli viin rohkem luksuskaup rikastele. Hiljem hakkas viina tarbimine
kehtestati Vene valitsemiskorraldus Tallinna kubermangu lisandus uue, viienda maakornna ehk kreisina Paldiski Riia kubermangu nüüd üheksast kreisist olid uued Valmiera , Viljandi, Valga ja Võru Rüütelkondade eesõigused üldiselt säilisid , kuid Balti kubermangude aaldikorraldust lähendati Vene omale Maanõunike kollegium kaotati , validi aadlimarssalid Kõik kreisikeskused said linnaõidused 1785 kehtestati Vene linnaseadus, mis andis kodanikuõiguse kõigile vabadele linnaelanikele kes siis valisid linnanõukogu Raad säilis kohtuasutusena Poolitseivõim oli politseimeistril Kaubanduse ja käsitööga tohtisid tegeleda kõik Keised Paul I kaotas 1796 aastal asehalduskorra Algas pärisorjusest vabanemise aeg Enamik baltisaksa mõisaomanikke ei mõistnud agraarreformide vajalikkust ega vajadust muuta oma tootmine majanduslikult tõhusamaks Määrav oli tsaarivalitsuse arusaamine ja püüe reformeerida talurahva olikorda, sissejuhatavalt ja katseliselt Balti provintsides
territoriaalne ulatus (linnasaras), kaitserajatiste ehitamise õigus, patronaadiõigus kirikute üle ja mitmeid teisi. Ehkki Eestis oli nime poolest kolme liiki õigust: Lübecki, Riia ja Saare-Lääne stiftiõigus, anti tegelikult igale linnale unikaalne õigus, mis suurtele linnadele (Tallinn ja Tartu) kehtestas tunduvalt suuremad privileegid kui väikestele. Linnaõigus eristas linna territooriumi juriidiliselt ümbritsevatest maapiirkondadest ning tagas linnaelanikele kindla õigusliku staatuse. Samuti sidus linnaõigus linna teiste sama õigust kasutavate linnadega ning hõlbustas nende omavahelist läbikäimist. Nii näiteks oli Tallinnal kogu keskaja vältel tihe side Lübeckiga, kuna Lübecki raad oli kõrgeimaks kohtuinstantsiks kõigile Lübecki õigust kasutavatele linnadele. Näiteks Narva ja Rakvere viimaseks apellatsiooniinstantsiks oli Tallinn. Samuti võitlesid Riia, Tallinn ja Tartu endale
kohta hilisema Tallinna all-linna kohal ammu enne seda, kui taanlased võitsid 1219. aastal eestlastega Tallinna all peetud lahingu. Ei arheoloogia andmetest ega kirjalikest allikatest aga pole sellele seni kinnitust leitud. Mõlemad linnad said linnaõiguse arvatavasti juba 13. sajandi keskpaigaks, Tallinn kasutas Lübecki, Tartu aga Riia õigust. Linnaõigus eristas linna territooriumi juriidiliselt ümbritsevatest maapiirkondadest ning tagas linnaelanikele kindla õigusliku staatuse. Samuti sidus linnaõigus linna teiste sama õigust kasutavate linnadega ning hõlbustas nende omavahelist läbikäimist. Nii näiteks oli Tallinnal kogu keskaja vältel tihe side Lübeckiga eeskätt seoses juriidiliste küsimuste lahendamisega, kuna Lübecki raad oli kõrgeimaks kohtuinstantsiks kõigile Lübecki õigust kasutavatele linnadele. Eesti linnade kaupmehed ja peenemate alade käsitöölised pärinesid peamiselt Alam-Saksa aladelt
Ida- Hiinas on linnastumine suurem kui Lääne- ja Kesk- Hiinas ning Põhjas suurem kui Lõunas. Shangguang et al (2012) toob esile, et alates aastast 1978, kirjeldatakse Hiina aina kiireneva linnastumise peamised põhjuseid läbi kolme erineva aspekti jõu: 1. Elanikkonna pidev liikumine (või sisserändajatest talupojad), kes pakuvad ekspordile spetsialiseerunud tehastele odavat tööjõudu ning odavaid teenuseid linnaelanikele; 2. Suured investeeringud ja pidev linna infrastruktuuri laiendamine; 3. Pidev arenduse alade loomine selleks, et meelitada ligi välisinvesteerijaid. Sellest lähtudes väidab Shangguang et al (2012), et Hiina linnastumise kiirenemine toimub nii kohalike kui ka välisjõudude mõjude läbi. Siseriiklikult aitab peamise jõuna linnastumisele kaasa Hiina Kommunistlik Keskvalitsus, kelle riiklikuks strateegiaks on olnud juba aastast 2000 linnastumise edendamine
1672 hakkab valitsema, seni valitseti tema eest reduktsioon hakkab pihta 1681 aastal seda selgitab rahanälg milles rootsi on riik suur ja vaja kaitsta, aga raha pole ja see läänidena välja jagatud haarab võimu üpris suures ulatuses enda kätte kuningas tõrjub riigi ja maapäeva kõrvale, eirab neid ja ei tee nende rollist välja, hakkab ise otsuseid tegema aadlikele ta tegevus ei meeldi talupoegadele ja linnaelanikele kuninga tegeuvs südamelähedasem aadlikele ei meeldi valduste tagasi võtmine Eeldus: maksutulude vähenemine kaasmõju: aadli positsiooni tugevnemine kroonile tagastatakse valdused maad võetakse tagasi, ei võeta ainult rootsi antud alasid vaid ka poola ajal ära antud alasid kroonivaldused pärast eestimaal 54% aadlike privileegi tugevamini kaitstud ja tunnustatud, ei küsitud nõusolekut kuna lõunaeestis hakati vastu
Kordamine-I maailmasõda. 1. Millised olid I maailmasõja põhjused? 2. Mis sündmus oli I maailmasõja ajendiks? 3. Millised olid Euroopa riikide sõjaplaanid ja mis olid nende tugevusteks? Kas need realiseerusid ? Põhjendage vastust. 4. Mis vahe oli positsiooni- ja manööversõjal+ Miks nad sellistena väljakujunevad ja mis rinnetel? 5. Mis idee kukkus läbi Marne I lahingus? 6. Miks läks Saksamaa võitma sõda välksõjana? Kas sellel soovil oli ka reaalset alust? 7. Miks sõja ajend toimus juunis , aga sõda algas 1 kuu hiljem juulis 1914.aastal? 8. Mis toimus:28.06.1914, 28.07.1914, veebr - märts 1917, okt -nov 1917, 11.11.1918, 1918-1920 9. Miks Itaalia hakkas sõjas võitlema Antandi poolel aga Bulgaaria ja Türgi Keskriikide poolel? Põhjendage vastust! 10. Kuidas muutus taktika I maailmasõja ajal? Tooge näiteid, millised tehnilised uuendused seda võimaldasid? 11. Mis muutused tõi...
Kordamine-I maailmasõda. 1. Millised olid I maailmasõja põhjused? 2. Mis sündmus oli I maailmasõja ajendiks? 3. Millised olid Euroopa riikide sõjaplaanid ja mis olid nende tugevusteks? Kas need realiseerusid ? Põhjendage vastust. 4. Mis vahe oli positsiooni- ja manööversõjal+ Miks nad sellistena väljakujunevad ja mis rinnetel? 5. Mis idee kukkus läbi Marne I lahingus? 6. Miks läks Saksamaa võitma sõda välksõjana? Kas sellel soovil oli ka reaalset alust? 7. Miks sõja ajend toimus juunis , aga sõda algas 1 kuu hiljem juulis 1914.aastal? 8. Mis toimus:28.06.1914, 28.07.1914, veebr - märts 1917, okt -nov 1917, 11.11.1918, 1918-1920 9. Miks Itaalia hakkas sõjas võitlema Antandi poolel aga Bulgaaria ja Türgi Keskriikide poolel? Põhjendage vastust! 10. Kuidas muutus taktika I maailmasõja ajal? Tooge näiteid, millised tehnilised uuendused seda võimaldasid? 11. Mis muutused tõi...
(Tallinnas ordulinnuse ja piiskopi residentsi ning Tartus piiskopilinnuse) ümber välja 13. sajandi keskpaigaks, kuid täpsemad allikad nende varaste asulate iseloomustamiseks puuduvad. Mõlemad linnad said linnaõiguse arvatavasti juba 13. sajandi keskpaigaks, Tallinn kasutas Lübecki, Tartu aga Riia õigust. Linnaõigus eristas linna territooriumi juriidiliselt ümbritsevatest maapiirkondadest ning tagas linnaelanikele kindla õigusliku staatuse. Tallinna ja Tartu jõukuse eelduseks oli võimalus arendada kaubandust, mis sõltus otseselt nende linnade geograafilisest asendist -- Tartu jäi läänest Pihkvasse ning sealt Novgorodi ulatuvale maa- ja veeteele, Tallinna asend võimaldas kontrollida laevasõitu piki Eesti põhjarannikut Neeva jõele suunduval kaubateel. Kauplemine Venemaaga, eeskätt Novgorodiga, oli tõusnud saksa kaupmeeste huviorbiiti juba saksa idakolonisatsiooni algusega
Liivimaa linnades oli tähtsaim kaupmehi ühendav Suurgild, mille liikmetest valiti enamasti ka raehärra. Vallalisi kaupmehi ja kaupmeheselle ühendas Mustpeade Vennaskond, mustpeade hulka võeti ka ajutiselt Liivimaal viibivaid võõramaa kaupmehi ja laevnikke. Kui mustpea abiellus, sai temast enamasti Suurgildi liige. Käsitööliste gildi nimetati Väikegildiks. Gildidel olid oma traditsioonid, millega tugevdati liikmete ühtekuuluvustunnet ja näidati teistele linnaelanikele oma ühiskondlikku staatust. 8. Koos ristiusuga tulid Liivimaale tsistertslased, kellelt ordureegel küll nõudis paikset kloostrielu ja üksinduses mediteerimist, osalesid nad aktiivselt Liivimaa misjoneerimisel. Tsistertslaste vahendusel jõudis maahrahvani tõenäoliselt nii mõnigi põlluharimisviis, käsitööoskus või aiakultuur. Arvatavasti ehitasid tsistertslased ka esimesed vesiveskid. Kuna vasallid tegid kloostritele rikkalikke annetusi,
erinevalt, kus Ida- Hiinas on linnastumine suurem kui Lääne- ja Kesk- Hiinas ning Põhjas suurem kui Lõunas. Shangguang et al (2012) toob välja, et alates aastast 1978, kirjeldatakse Hiina aina kiireneva linnastumise peamised põhjuseid läbi kolme erineva lükkamapaneva jõu: 1. Pidevalt liikuv elanikkond (või sisserändajatest talupojad), kes pakuvad ekspordile orienteeritud tehastele odavat tööjõudu ning odavaid teenuseid linnaelanikele; 2. Suured investeeringud ja pidev linna infrastruktuuri laiendamine; 3. Pidev arenduse alade loomine, et meelitada ligi välisinvesteerijaid. Sellest tulenevalt konstateerib Shangguang et al (2012), et Hiina linnastumise kiirenemine toimub nii kohalike kui ka välisjõudude mõjude läbi. Ühest küljest, siseriiklikult, aitab peamise jõuna linnastumisele kaasa Hiina Keskvalitsust, kelle riiklikuks strateegiaks on olnud juba aastast 2000 linnastumise edendamine
hapendatud jook, ennekõike õlu, või viinamarjavein. Veejoomist võeti kui märki puudusest. Levinumaid teraviljast hapendatud jooke oli keskaja Tallinnas dunnenber. Kahjuks pole täpselt teada, mis joogiga oli tegu. Mõdu valmistamine toimus Tallinnas range kontrolli all: ,,See saksa mees, kes teeb mõdu müügiks, ei või pruulida õlut müügiks".4 Keskaja Tallinnas valitses vaieldamatult õlu, mis maitses ühtviisi hästi nii talupoegadele, linnaelanikele kui ka feodaalisandatele. Keskaja kroonikud, näiteks Jean Froissart, nimetasid õlut tema populaarsuse pärast vedelaks leivaks. Kõige kõrgemalt hinnati peeni lõunamaiseid veine. Seda joodi üksnes pidulikel puhkudel ning õllega võrreldes tunduvalt väiksemates kogustes. Kõige levinumad veinisordid olid Tallinnas reinvein5, romenii6 ja malvasiir7. Keskaja alguse poole oli viin rohkem luksuskaup rikastele. Hiljem hakkas viina tarbimine
palgamaksmisest pääseda, ent ehitaja suust ei lipsanud sõnagi. Kui kirik peaaegu valmis, hakkasid elanikud kartma - kust nii palju kulda võtta, kui mees nõudnud? Ei leitud muud abinõu, kui saadeti salakuulaja ehitaja naise juurde. Ei toonud seegi katse esiotsa lahendust. Viimaks kuulis salakuulaja, kuidas naine last magama äiutas: "Maga, maga, lapsukene, homme Olev tuleb koju, kümme tündrit kulda kaasas." Salakuulaja tõttas sedamaid linnaelanikele rõõmusõnumit kuulutama: ehitaja nimi on Olev! Meister ise seisis parasjagu tornitipus ja seadis risti paika. Mehed hüüdsid alt: "Olev, Olev, pane hoolsalt! Rist on viltu!" Ehitaja kohkus oma nime kuuldes justkui välgust tabatud. Kohkus nii koledasti, et laskis käed torni küljest lahti ja kukkus maapinnale surnult maha. Konn ja madu kargasid tema suust välja ning kõik kolm muutusid sealsamas kiviks, mis praeguseni kiriku kõrval nähtaval seisvat.
me arvata oskame. Nõukogude Liidus oli keelatud valitsuse halvustamine, tänapäeval on keelatud sponsorite vastased seisukohavõtud. Noored ajakirjanikud räägivad alailma, kuidas nad mõnes ajalehes töötades on tegelenud uuriva ajakirjandustööga, ja leidnud ennast peagi lukustatud uste tagant. Kalle Lasn on oma raamatus "Kultuuritõkestus" öelnud: " Kusagil linna lähikonnas asub mõni terasetööstus või paberivabrik. Ettevõte annab tööd paljudele linnaelanikele ning annetab hulga raha heategevuseks. Juhtumisi on see ettevõte aga justkui keskkonnakaitsjate õudusunenägu juba aastaid on ta saastanud jõge raskemetalliga ning põhjavett mürgitanud. Ajakirjanik üritab fakte välja nuhkida. Järgmine päev kutsub peatoimetaja ajakirjaniku oma kabinetti ja käsib tal juhtumi uurimine katki jätta. " See ettevõte on meie linnakogukonna auväärne eestkostja" ütleb ta ajakirjanikule
Eesti mehed teenisid Vene kroonus pikki aastaid ning lisaks sellele oli eestlastest sõdureid ka Lätis ja Soomes. Kui eestlased said loa enda polgu formeerimiseks, hakkasid eestlastest sõdurid tagasi tulema Eestisse. Polnud aga arvestatud sellega, et nende arv võib olla kordades suurem, kui eeldati. Meeste arv ulatus koguni nii suureks, et tagavarapataljonis oli rohkem mehi, kui põhipataljonis. Eriti suureks muutus Tartus inimeste arv siis, kui lisaks pataljonimeestele ja linnaelanikele hakkasid sinna põgenema ka Läti sõjapõgenikud. Vaid natukene aega peale Riia vallutamist jõuavad Saksa väed Eesti saartele ning sealt algab Saksa okupatsioon. Kui Saksa väed jõuavad Haapsallu, siis on selge, et autonoomia tuleb koheselt välja kuulutada. 23. Veebruari õhtul kuulutatigi Pärnus, Endla teatri välisrõdul välja iseseisvus. Tallinnas oli iseseisvuse välja kuulutamisega natukene keerulisem, kuna Saksa väed olid Tallinnale juba väga lähedal
Seegid Haigete isoleerimiseks asutati hospidale ehk seeke. Seekide hoolealused olid vaesed inimesed linnast ja maalt, enamuses eestlased. Haigetega koos elasid kerjused, vigased, pimedad, kodutud ja vanadusnõdrad. Tallinna seeke külastas innaarst. Gildid Gildid olid kutseorganisatsioonid, mis kaitsesid oma liikmete huve, korraldasid seltsielu ja pakkusid toetust.Gildidel olid oma traditsioonid, millega tugevdati ühtekuuluvustunnet ja näidati teistele linnaelanikele oma staatust. Liivimaa linnades oli tähtsaim linna kaugkaupmehi ühendav Suurgild. Raehärrasid valiti üksnes selle gildi liikmete seast. Vallalisi kaupmehi ja kaupmeheselle ühendas Mustpeade Vennaskond. Nende hulka võeti ajutiselt ka võõramaa kaupmehi ja laevnikke. Käsitööliste gildid olid Liivimaal nö katusorganisatsioonid, mis koondasid eri käsitööharude tsunfte. Tavaliselt nimetati käsitööliste gildi Väike gildiks. Tallinnas oli Püha Kanuti Gild
Päikesekell koosneb horisontaalsest vahel ka vertikaalsest numbrilauast ja sellele päikesevarju heitvast poolusele suunatud vardast või kiilust. Juba väga ammu taibati, et aega võib mõõta vee abil. Babülonis olid veekellad tarvitusel juba 2500 aastat tagasi. Vesi valati kõrgesse kitsasse anumasse, mille põhja lähedal oli avaus.Erilised inimesed, kes kella valvasid, täitsid selle päikesetõusul veega. Kui kõik vesi oli välja jooksnud, teatasid nad linnaelanikele sellest valju kisaga ja täitsid anuma uuesti. Nii toimisid nad kuus korda päevas. Veekellad olid väga ebamugavad, kuid selle eest näitasid nad aega ka halva ilmaga ja isegi öösel. Alles hiljuti võis ka Hiinas näha vanaaegseid veekelli. Üksteise kohale kivitrepi astmeile oli asetatud neli suurt vaskkkatelt. Vesi tilkus ühest nõust teise. Iga kahe tunni ehk
Kunagised kaitsetornid ja müürid pole mitte ainult kaunis raamistus Tallinna vanalinnale, vaid ka selle üks tähtsamaid osi. Suhteliselt hästi kaitstud Toompea - kõrval vajas tol ammusel ajal kaitset ka all-linn. Kui linn ei oleks suutnud end kaitsta vaenlase röövretkede eest, siis on väheusutav, et suured kaubalaevad oleksid randunud Tallinna sadamas, siin oleks ehitatud uhkeid elamuid ja kirikuid, või oleks kaubeldud kallite kangaste ja vürtsidega. Müür ei pakkunud linnaelanikele kaitset mitte ainult sõjaajal, vaid ka ümbruskonna aadlike vastu, kellega ikka vahel tülitseti. Ka talupojad tavatsesid linna põgeneda. Öeldi, et linna õhk teeb vabaks: kui ärajooksnud talupoeg ühe aasta ja ühe päeva linnas oli elanud, kuulutati ta vabaks ja mõisahärral ei olnud tema peale enam mingit õigust. [5] 14. sajandil ehitati poolringi või hobuseraua kujulisi torne. Pikk Hermann, mis valmis 1400. aastal, oli 15
VASALL alamfeodaal, isanda ehk senjööri sõjamehest sõltlane. Vasall kohustus lääni kasutamise eest senjöörile teeneid osutama: võtma osa sõjakäikudest, võtma osa senjööri kohtust, andma vajadusel laenu jms SENJÖÖR suurfeodaal kellest olid sõltuvuses feodaalses hierarhias madalamal seisvad feodaalid ehk vasallid. Senjööril, kui maaomanikul oli oma valdustes nii poliitiline-, kohtu- kui haldusvõim. TSUNFT linnakäsitööliste kutseühing. Käsitöö linnaelanikele oluline tegevusala. Igal käsitööharul oli oma kutseühing ehk tsunft. Ainult tsunfti kuulumine andis õiguse töötada käsitöölisena. PÄRISORI - Talupojad, kes on allutatud maaisanda võimu alla. Nad olid sunnismaised ning neid müüdi maast ja perest lahus. SUNNISMAISUS - üks pärisorjuse põhitunnuseid millega talupojad kinnistati maa külge ja neil puudus liikumisvabadus elukoha valikuks. Sunnismaine talupoeg ei tohtinud feodaali loata elukohta vahetada.
rikastasid põllumajanduse saagikust, kuid ka sellele, et need ülejäägid olid kujunenud vähem tootlike naabrite saagitsemise objektiks. 3) keskaegsed linnad 13. sajand tõi kaasa ka Eesti asustusse uue tähtsa nähtuse linnalise asula. Linn oli keskajal suure kompaktse hoonestusega ala, millel olid omad juriidilised õigused (linnaõigus) ning haldusorganid. Linnaõigus eristas linna territooriumi juriidiliselt ümbritsevatest maapiirkondadest ning tagas linnaelanikele kindla õigusliku staatuse. Samuti sidus linnaõigus linna teiste sama õigust kasutavate linnadega ning hõlbustas nende omavahelist läbikäimist. Linna elanikkond tegeles käsitöö ja kaubandusega. Eesti linnade kaupmehed ja peenemate alade käsitöölised pärinesid peamiselt Alam-Saksa aladelt. Eriti kolonisatsiooni algul oli linnade uuskodanike seas suur osa Ojamaa kaudu saabunud saksa kaupmeestel. Suure osa
Teine Medusa on esindatud Benvenuto Cellini skulptuuris Perseus (1545), kus ta pole küll võtmetegelane, kuid omab olulist sümboolset tähendust oma ajaloolises kontekstis. Perseus, kes on just Medusa tapnud ja hoiab võidukalt ta pead, on üks kaunimaid Itaalia pronksskulptuure. Minu meelest kauneim ka Firenzes. Piazza della Signoriale minnes paistab ta loomulikult ka kohe silma. See, paljudest Cosimo I-le pühendatud skulptuuridest, on üks võimusümboleid, tuletamaks linnaelanikele meelde Medicite perekonna võitu kõikvõimalike teiste valitsusvormidega kaasnenud korralageduse ja halbade aegade üle. Samuti illustreeris see kõikidele teistele, et nüüd triumfeerib kindel kord. Cellini on oma Perseuse loonud nõtkeks ja liikuvaks. Skulptuur on püüd ületada kõiki teisi senivalminud teoseid, k.a 11 Michelangelo Taavetit. Perseus on küll
kallale kannupoisi. Samas raha teenib aga hiljem edukalt rüütelikku meelelahutust ja rüütel 15 Duby 1997, lk. 94-95. 16 Samas, 101. 17 Samas, 112. 18 Samas, 90. 9 annab selle käest seda rõõmsama südamega, et tallelepanemine võiks teda häbistada.” 19 Ometi hakkab tolleaegses ühiskonnas järjest rohkem võimust võtma raha, kuigi seda peeti esialgu linnaelanikele ja talupoegadele omaseks nähtuseks ning selle kasutamisest püüti hoiduda. Raha muutus eluliselt väga oluliseks. Selle puudumisel ei suudetud säilitada oma kuulsust ega ka kohta rüütlite seas. Templirüütlite olemus Rüütlid eksisteerisid sügaval kristlikul ajal ning nende üheks ülesandeks oli levitada oma sõjaretkedel ristiusku. Templirüütel oli koondportree nii mungast kui ka rüütlist. Keskaegses
Tähelepanuväärsem on Rooma ehituskunst aga ka portree ja ajalooline reljeef on omapärased. Rooma vanimad ehitused meenutavad etruskide ehituskunsti,mis olid roomlastele suureks eeskujuks. Arhidektuur arenes,määravaks said ehitustehnilised uuendused,näiteks lubjamördi kasutuselevõtmine,ehitamise juures kasutati ka põletatud telliseid.Tähtsamad konstruktsioonid on kaared,võlvid ja kuplid. Sambaid ühendati kaartega,mis moodustasid kaaristu ehk arkaadi. Akveduktid tõid näiteks Rooma linnaelanikele iga päev kuni miljon kuupmeetrit vett. Suure tähtsusega olid Roomas saunad ehk termid,sest linnas oli vähe maju,kus oli võimalik end pesta. Triumfikaar: Roomast sai alguse triumfikaarte püstitamine. Võidukaared püstitati kuulsate väejuhtide auks ja kaunistati lahinguteemaliste reljeefidega. Sõjavägede ülemjuhataja Tituse triumfikaar asub näiteks Roomas. Colosseum: 1 sajandil ehitati Roomas suurim amfiteater ehk Colosseum,see pidi mahutama üle 50000 pealtvaataja
osa). Hull asi selle juures oligi, et inimesi ei teavitatud sellest kiirgusest. Nad ei saanud enda päästmiseks midagi teha. Kustutati seda mitu päeva. Iga inimene, kes osales selle kustutamises, võis seda kustutada mingi väikese teatud aja ja teda kaitses ainult mingi metallist kilp või rüü, mis talle selga pandi. 5. Tuumajaamas reaktor plahvatas. Ukrainas. Algul kui pauk toimus, ei teadnud keegi kahju tõelist ulatust. Linnaelanikele ei räägitud enam-vähem midagi. Arvati, et jaam saadakse peagi jälle korda. Aga siis tehti radioaktiivsuse mõõtmine ning nähti, et nii suurt radioaktiivsuse taset pole kusagil varem ette tulnud. Kõigil paluti linnast lahkuda, aga hiljem tuli välja, et nad ei saa sinna enam kunagi tagasi. See oli tööstuspiirkond, kus nagunii elasid peamiselt vaid tuumajaamas töötavad inimesed. Radioaktiivsuse laine levis üle terve Euroopa. 6
e.m.a. See oli kuningas Hattusili I, kes tegi Hattusast Hetiidi impeeriumi pealinna 1586 a. eKr. Linna ümbrus hõlmas endas suuri ning rikkalikke põlluharimiseks viljakaid maa-alasid, küngaste jalameid karjakasvatamiseks ning metsasid. Väikeseid metsatukkasid võib praegugi leida linnast väljaspool, kuid tollal hõlmasid metsad kordades suuremaid pindalasid, mis tähendas, et linnaelanikel olid vajalikud ressursid puidu näol kõiksuguste ehitiste rajamiseks olemas. Põllud andsid linnaelanikele vilja nisu, orda või läätsede näol. Kasvatati ka linast, kuid peamiseks riiete algmaterjaliks oli siiski vill, mida saadi lammastelt. Metsades peeti jahti ulukitele, kuid see oli ilmselt luksus ainult kõrgematel elatustasemetel kodanikele. Liha saadi peamiselt koduloomadelt. Kuna jõed olid selles piirkonnas sobimatud suurtematele laevadele, pidi enam kaubandusest toimuma maismaa kaudu. Linna ja ühtlasi ka impeeriumi kõrgaeg oli 14. sajandil e.m
(1) Dunneber'i võis Tallinnas valmistada ja müüa igaüks nii palju, kui tahtis, mingeid piiranguid ei seatud. See- eest toimus mõdu valmistamine Tallinnas rae range kontrolli all. Kõige tavalisem mõdu valmistati veest ja meest, mida keedeti ning lasti seejärel mõni nädal seista ja käärida. (1) 3.1 Õlu Seal, kus kliima ei sobinud viinamarjakasvatuseks ja veinid olid igapäevaseks tarbimiseks liiga kallid, joodi õlut. Õlu maitse ühtviisi hästi nii talupoegadele, linnaelanikele kui ka feodaalisandatele. Õlle tähtsust keskaja inimese toidulaual on raske alahinnata: suur toitvus, energia- ja vitamiinirikkus tegid selle võrdväärseks leivaga, juba siis nimetati seda vedelaks leivaks. (1) Õlle valmistamise põhivõtted olid keskaja Euroopas kõikjal sarnased ega muutunud mitme sajandi jooksul kuigivõrd. Kaerast, odrast või nisust saadi linnaseid, mida keedeti koos humalatega suures katlas. (1)
Keskaegne Linn Varakeskajal kadus linnaelu. Linna kui käsitöö keskust ei olnud. Linn kui usukeskus, piiskopi elukeskus. Linn kui valitsuskeskus, valitseja residents. Linnad hakkasid uuesti tekkima 11 .saj. kui käsitöö ja kaubanduskeskused. Peab elavnema kaubandus, käsitöö, kui ka põllumajanduslik tõus. Linna tunnused: 1. Soodsas kauplemiskohas. Sadamakohad, jõesuudmed, koolmekoht. 2. Viljakas pinnas. Talupojad > toiduained, täienduseks linnaelanikele. Linn tekkis senjööri maa peale. Selle eest, et see linn sai senjööri maa peal olla, et senjöör saaks areneda, pidi linn maksma makse senjöörile. Senjöör annetas linnale linnaõiguse. Linnaõigus on seadustik, mille alusel linn oma elu korraldas. Linnaõigus annetati linnale senjööri poolt, kelle maale see linn tekkis. Tavaliselt oli aluseks teine linnaõigus. Linnad üritasid aga saavutada senjöörist sõltumatust, et nad ei alluks senjöörile
torudest. Selle kaudu jaotati vesi eluhoonetesse, termidesse, avalikesse saunadesse, tiikidesse, eramajadesse, aedadesse ja purskkaevudesse. Veejutmeid ehitasid eeskätt orjad ja müürsepad. Nad hoidsid neid korras ja parandasid jooksvalt. Suur abi oli ka akvedukte kavandanud inseneridest, kes peaaegu eranditult kuulusid sõjaväe koosseisu. Pikemad akveduktid on 60-90 kilomeetrit pikad ( Anio Vetus ja Aqua Marcia) ja need tõid Rooma linnaelanikele iga päev kuni miljon kuupmeetrit vett. PowerPointi fail Rooma arhitektuur ja skulptuur Kes ehitasid akvedukte ja milline oli nende tööpõhimõte? Ehitamisel taotleti peamiselt suurejoonelisust ja toredust. Sammas, mis Kreekas täitis kindlat ülesannet, oli Roomas vaid uhkuseks. Tihti liigendati sammaste, pilastrite (neljatahuline poolsammas) ja poolsammastega suuri lagedaid seinapindu. Laed kaunistati kassettidega. Arhitektuuris oli valitsevaks kodanlik e profaanarhitektuur
kohtuteenritega. Peamine karistuseliik oli trahv. Mis aga puudutab üleüldist linnaõiguse sisu, siis Lübecki linnaõiguse ülesanne oli reglementeerida mingi piirkonna administreerimist ning anda alus varanduslikele tehingutele, järgides seejuures rangelt kogukonna kui terviku huve. Linnaõigus eristas linna territooriumi juriidiliselt ümbritsevatest maapiirkondadest ning tagas linnaelanikele kindla õigusliku staatuse. Lübecki õiguse linnad jäid valdavalt Läänemere rannikualadele. Vana-Liivimaal kehtis Lübecki õigus Tallinnas, Rakveres ja Narvas. Mõlema linna puhul ei mainitud siiski otseselt Lübecki õigust, vaid Tallinnas kehtivat õigust. Täie kindlusega võib aga Lübecki õiguse kasutamise loast Tallinnas rääkida 1255. aastal, mil Taani kuningas Kristofer I käskis ehitada meie linna Tallinnas
rahvas ei saa lapsi saada, st nende lapsed pole seaduslikud ja neid ei loetud linnakodanikeks. 6 KESKAJA MAJANDUS Valdavalt agraarmajandus, nii vähe tootlik, et kõik olid sunnitud ise tootma. Sellel põhinesid aadli ja vaimulke sissetulekud. Keskaeg on siiski põllumajanduse arengu aeg. Keskaja II poolel arvukad linnad, linnarahva osakaal kasvab. Talupojad müüvad saaduseid linnaelanikele. Uuendused: · Raske ratasader kiirem ja parem kündmine. · Uued väljasüsteemid eriti kolmeväljasüsteem. Areng ekstensiivne ja intensiivne. Talupojad rändasid kaugematele aladele, lõid täiesti uued külad. Ostsiedlung on sakslaste ränne Elbe jõest itta. "Tung itta" on 19. sajandist pärinev propagandaloosung. Tegelikult viis areng tänapäeva Ida Saksamaa germaniseerumisele. Et talupoegadel oleks stiimul
annaabi.ee 
