mis võtab arvesse eri vanuses liikmete tarbimise erinevust ja ühistarbimisest saadavat säästu. Suhtelise vaesuse piir on 60% leibkonnaliikmete aasta ekvivalentnetosissetuleku mediaanist ehk keskmisest. Kohalike omavalitsuste puhul oli suhteline vaesus kõrgeim pealinnast kaugemale jäävatel piiriäärsetel aladel ning madalaim Harju omavalitsustes. Erinevus maa ja linnaelanike vahel väheneb. Maaelanike vaesuse määr on aastate jooksul olnud kuni 10% kõrgem kui linnaelanikel. 2010. aastal oli maaelanike vaesuse määr 21% ja linnaelanikel 16%, kuid samas on erinevus aastate jooksul vähenenud. Põhjuseks on see, et suurema sissetulekuga leibkonnad eelistavad üha enam elamiskohana looduslähedast elukeskkonda. Statistikaameti andmetel elas 2011. Aastal suhtelises vaesuses iga kuues Eesti laps ning absoluutses vaesus või sügavas materiaalses ilmajäetuses iga üheteistkümnes. Suhteliselt vaene on laps, kes elab suhteliselt vaeses peres. Suhtelises
Ja tegelikuks põhjuseks on tema nahavärv. Ajal, millal Atticus on selle protsessiga seotud, sõimavad mitmel korral teised linnaelanikud Atticust ennast ja ka tema lapsi selepärast, et Atticus on neegri kaitsja. Bob Ewell, kes on Mayella Ewelli isa, tahab kätte maksta Atticusele, kes neegrit kohtus kaitses ning üritab mõrvata Nirksilma ja Jemi. Nad aga pääsevad eludega, Jemil on mõningased vigastused ja luumurd. Samuti on linnaelanikel, eriti Nirksilmal ja Jemil, eelarvamus Athur ''Koll''Radley kohta. Koll Radley ei tule oma majast kunagi välja ja mitu korda üritatakse tema maja juures teda aknast näha, kuid kord lastakse selepärast püssist lask ja lapsed ei julge enam sinna luurama minna. Lapsed etendavad ka omavahel mängides Koll Radley elu ja pilkavad teda pidevalt. Lõpuks on aga just Koll Radley see, kes Jemi päästab Bob Ewelli käest, kui see neid tappa üritab.
võis tema üle kohut mõista nagu heaks arvas. Linnakodanikel oli parem juurdepääs haridusele, kui läheduses oli ülikool ja võimalus seal õppida. Kuna keskaja ülikoolid arenesid kiiresti, sai õppida linnades, näiteks Bolognas, ja inimesel oli võimalus oma teadmisi suuresti arendada, mida kuskil maal ei olnud võimalik teha. Maal piirdus õppimine lugemis- ja kirjutamisoksuse omandamisega. Linnaelanikel polnud nii suuri makse ja kohustusi nagu talupoegadel. Talupoeg pidi andma kindla protsendi või osa oma saagist mõisale, töötama teatud hulga päevi isanda majapidamses ning lisaks tasuma ka erinevaid rahalisi makse. Talupojad pidid oma tööga feodaale ja vaimulikke ülal pidama. Maal elamisel oli siiski ka positiivseid külgi. Linnades olid kitsad teed ja tupikud. Majad olid ehitatud sinna, kus iganes oli ruumi. Halva planeerimise tagajärjel olid ka kehvad
Maamajade suur eelis on see, et perel on oma hoov, kus saab teha seda, mida soovid. Koerad ja kassid saavad vabalt ringi joosta ja nautida vabadust samal ajal, kui linnas korterites elavad loomad peavad ootama õhtut, et koos peremehega välja jalutama saaks. Koeraga õues mängimine võtab maha pinged ja viib mõtted muredest eemale. Kõige rohkem hindan ma maaelu sellepärast, et seal on väga palju võimalusi omale ise toitu kasvatada. Väga vähestel linnaelanikel on sellised võimalused, sest siin lihtsalt pole sellist maad. Oma koduhoovis saab teha peenrad sinna kuhu ise soovid ning panna kasvama täpselt seda mida hing ihkab. Peenarde rohimine on ainuke tüütu töö, aga kui kogu pere ühiselt vaeva näeb, siis saadakse soovitud tulemus kiiresti ning jääb aega ka lõbusamateks tegevusteks. Mulle meeldib, et minu isa armastab kalal käimist, sest selle pisikuga on ta ka meid nakatanud ja perekondlikud merelkäigud on alati väga mõnusad
kuhu nad sündisid. PÕLLUMAJANDUS JA TALUPOJAD Et saada juurde põllumaad võeti maha metsi ja kuivendati soosid. Alguses ei väetatud põlde. Kui sul oli piisavalt põllumaad suutsid ära elada. Enamus talupoegi olid pärisorjad. LINNAD Linnlasi oli palju vähem kui talupoegi. Linnade jõukus olenes kaubandusest. Kõige kiiremini kasvasid varauusajal pealinnad. Linna ümber olid müürid. Ka linnaelanikel olid seisuste kihid. RELIGIOON JA KIRIK Riik pidas kirikut oluliseks. Jumalateenistusel manitseti inimesi järgima mitte ainult Jumalat vaid ka riigi seadusi. Kirik hakkas rajama haigemaju ja korraldas kooliharidust. TEADUSREVOLUTSIOON Tähtsamad teadlased: Galileo Galilei, Francis Bacon, Johannes Kepler, Isaac Newton. Galilei tegi teleskoobi tähtede vaatamiseks. Kepler arvutas välja, et Maa ja teised planeedid tiirlevad ümber päikese mööda
kasvatatakse valitud piirkonnas Mehhikos (vrd brändi ja konjak). Rohkelt tsillit sisaldavale toidule ei ole soovitatav juua peale vett, sest tsillis leiduv aine kapsaitsiin kuivatab suulage seda enam, mida rohkem vett juuakse. Tavad Hommikusöök. Desayuno on hommikusöök, seda süüakse vara ja see on tavaliselt kerge. Maakohtades on esimeseks söögiks tortillad koos frijoles refritos'ega, ülepuistatud riivitud juustuga ja alla loputatud kuuma sokolaadi või piimaga kohviga. Linnaelanikel on tortilla asendatud bolilla'ga või teiste leibadega, kuum jook on sama. Võimaluse korral nauditakse lisaks värskeid puuvilju, mune, avokaadosid. Lõunaoode ehk almuerzo kell üksteist. Täidetud roog või midagi tortillal põhinevat. Lõunaoote puhul muutub lõunasöök kergemaks. Lõunasöök. Põhiline söögikord ehk comida, kestab kaks kuni kolm tundi, kella kahest viieni. Enamus inimesi lõunatab kodus.
REFERAAT AJALUGU ,,LINNADE MAJANDUS: KÄSITÖÖ JA KAUBANDUS ,, Rakvere Eragümnaasium Nanci Ristla Anett Uska Kätlin Männik 10.A 27.02.2010 2. SISUKORD 1.Tiitelleht...................................................................................................... .............................................................1 3. MAJANDUSHARUD Põhilised elatusalad olid linnaelanikel käsitöö ja kaubandus. Täiendava elatise hankimises tähtsat osa etendasid a) põlluharimine linnast väljaspool asuvatel maalappidel b) aiandus ja kariloomade pidamine , vajati transpordiks ja sõiduks hobuseid. Linnaelanike madalamatesse kihtidesse kuuluvad voorimehed jagunesid: 1)veovoorimeesteks 2) sõiduvoorimeesteks. Linnas pidi leiduma tagahoovides ruumi tallidele ja lautadele. Lehmi karjatati
linna kohtus. Maal seevastu talupoegade õiguslik olukord halvenes, maapäeval sõlmiti lepe, et põgenenud talupojad, kes kätte saadakse tuleb tingimusteta välja anda, ainult linnad ei liitunud selle leppega. Näiteks on teada, et Tallinnas hukati üks maahärra, kes sai oma talupoja linnas kätte ja tappis ta. Linnakohus langetas oma otsuse lähtudes asjaolust, et talupoeg oli linnakodanik. Maal olid elanikel suuremad koormised ja kohustused oma maahärra ees. Linnaelanikel polnud nii suuri makse ja kohustusi nagu talupoegadel. Talupoeg pidi andma kindla protsendi või osa oma saagist mõisale, lisaks pidi ta veel tasuma erinevaid makse nagu kirikumaks ja käima avalikel töödel. Samuti oli talupojal teokohustus see tähendas, et ta pidi käima kindla arvu päevi nädalas mõisa põldudel tööl. Linnaelaniku kohustused seevastu olid väiksemad, ta pidi osalema avalikel
Valitsuse istungid on kinnised, kui valitsus ei otsusta teisiti. · Valla või linnavalitsuse istungite ning volikogu ja valitsuse komisjonide koosolekute protokollid peavad olema igaühele kättesaadavad valla võilinna põhimääruses sätestatud korras. VALLA- VÕI LINNAELANIKE OSALEMINE KOV TEOSTAMISES § 32. Õigusaktide algatamise õigus (1) Vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikel valla või linnaelanikel, kuid mitte vähem kui viiel hääleõiguslikul valla või linnaelanikul on õigus teha kohaliku elu küsimustes valla või linnavolikogu või valitsuse õigusaktide vastuvõtmiseks, muutmiseks või kehtetuks tunnistamiseks algatusi, mis võetakse arutusele hiljemalt kolme kuu jooksul. § 33. Muudatuste taotlemine volikogu ja valitsuse õigusaktides (1) Igaühel on õigus taotleda volikogult või valitsuselt nende poolt vastuvõetud õigusaktidesse muudatuste
a kevadel Riias; 1524. sügisel Tallinna kirikud v.a Niguliste; 1525. aasta algul Tartus; 1525. a kõikide pühakute päeval Viljandist) Reformatsiooniga läksid kaasa kõige kiiremini linnad, nendes hakati ehitama evangeeliumi usu kirikut Reformitud kirikust kaotati pühapildid ning pühade säilmete austamine, muutus jumalateenistuse pidamise kord Lutheri usu kirikuõpetaja ei olnud enam pühitsetud preester Tallinna raad keelas linnaelanikel osaleda katoliiklikel jumalateenistustel Reformatsioon andis tõuke koolisüsteemi ja eestikeelse trükisõna arengule Koolide ümberkorraldamine Humanistlik haridus Tütarlaste kool Tartus ja Tallinnas Vaeste koolipoiste institutsioon Jumalasõna edastas inimeste emakeeles (Lutheri kirikus) Esimeseks säilinud eesti keelseks tekstiks on Wanradti-Koelli katekismus (1535) Liivi sõda 16. saj kestel otsis Venemaa põhjust rünnakuks (nt: Tartu maks)
Õnnetuseks oli Aleksios Angelos enda tähtsust üle hinnanud: kui ristisõdijad jõudsid Konstantinoopoli müüride alla, selgus õige varsti, et linnarahvas eelistas usurpaatorit keisrile, keda toetavad "ladinlased". Ristisõdijad ja veneetslased otsustasid Aleksiose jõuga troonile panna. 1203 rünnati linna korraga maalt ja merelt. Keiser Aleksios III sattus kõigile ootamatult paanikasse ja põgenes, nii et linnaelanikel ei jäänud muud üle kui Aleksios Angelos linna tagasi võtta. Ta krooniti Aleksios IV nime all keisriks ja tema isa Iisak II taastati kaaskeisriks. Ristisõdijad olid Iisaku vastu, sest teda nad ei tundnud ja tehingus ei olnud teda ette nähtud. Bütsantslased aga ei tahtnud lasta Alexios IVl, kes oli neile tundmatu, üksi valitseda. Iisak sai peagi aru, et Aleksiose lubadusi on võimatu täita. Aleksios pidi oma tehingu üles ütlema, sest keisririigi kassa oli tühi
suhtlema kui võrde võrdsega ja järgima vastasikku rüütellikkuse reegleid. Kõrgkeskajal eristusid ka linna- ja maaühiskonnad. Linnaühiskonna moodustasid linnas elavad elanikud kelleks olid tavaliselt kaupmehed ja käsitöölised, samuti ka linnas elavad aadlikud ja vaimulikud. Linnaelanikud olid rohkem informeeritud ja rohkem teadlikud maailma probleemidest, sest linnas levis info rohkem ja kiiremini. Linnaelanikel oli laiem silmaring, sest nad reisisid rohkem, käisid teatris ja teistel kultuuriüritustel ning nad kuhtusid rohkem elanikega kauge maa tagant (kaubavahetus). Linnaelanikud olid rikkamad, mistõttu nad võisid lubada endale rohkem ja saadi ka pidada pidusid. Maaelanikud tegelesid suurema osa ajast tööga, mis mõjutas ka nende seltsielu. Uudiseid jõudis maale vähem ja üldse oli elu igavam ning üksluisem. Feodaalkorra olemus. Feodaalkord põhines senjööri ja vasalli suhtel
• Nõiaprotsessid, sest tapeti süütuid inimesi, kui nad teadsid rohkem. • Sunnimaisus- talupojad ei tohtinud liikuda ja nad olid pärisorjad. • Koormised- mõisavooris käimine, teotöö, kirikumaksud ja loonusrent.(suur nälg) ➔ Linnad, kaubandus, käsitöö (negatiivne) • Viljaeksport- riigi enda talupojad jäid nälga. • Tsunftipiirangud – ühe eriala käsitööliste selts ja sinna kuulusid vaid meistrid, eestlasi tõrjuti. • Sisemaa linnade tähtsuse vähenemine- linnaelanikel nappis tööd(Tartu), sest veeteed kasvasid kinni ja Hansaliit lõpetas tegevuse. ➔ Positiivne • Sadamalinnade tähtsuse kasv- aitas kaasa linnade arengule(Narva eriti) • Manufaktuurid- käsitööettevõtted kõigil inimestel on kindel ülesanne(kiirem, kvaliteetsem) • Uued kaubad- suhkur ➔ Usuelu, kultuur(positiivne) • hariduse levik- talurahvale olid koolid • kirjaoskus- kirjaoskus paranes(lugemiskoolid) (Forselius,aabits ja seminar)(Stahl ja Hornock
vaesed ja ei suuda oma vajadusi piisavalt rahuldada. Selliseid peresid on kokku 51% (eestlastest 49 ja mitte-eestlastest 56 protsenti). Vaeseid mitte-eestlaste peresid on jooksvate tulude järgi eestlastega võrreldes rohkem, kuid absoluutselt vaesed (tulurühm kuni 1000 krooni) on pigem eestlased-maaelanikud. Nii on kõige madalamad sissetulekud Järvamaal (44% alla 1000 krooni) ja Viljandimaal (38% alla 1000 krooni). Mitte-eestlastest linnaelanikel on madalaimad sissetulekud Ida-Virumaal, kus kolmandikul peredest ei ületa TP 1000 krooni. Et saadava rahalise sissetuleku ostujõud on piirkonniti erinev (maa- ja linnaelanike toidukulud eriti), siis osutub sissetulekute võrdlemine mõneti problemaatiliseks. Tallinnas, kus tulud (ja kulud) on suurimad, on 29% eestlastest ja 45% mitte-eestlastest TP tasemelt sarnased, saades sissetulekut kuni 1500 krooni. Kui ühendada tulurühmad
Neile rajati spetsiaalseid haigemaju ehk leprosooriume Eesti vanim pidalitõbila suleti alles 20. sajandi keskel Pidalitõbiste eest hoolitsemist peeti väga õilsaks teoks 9. sajandil levisid ettekirjutused pidalitõbiste eraldamisest ning nende majade, riiete, mööbli ja muude asjade põletamisest Üleeuroopalises näljahädas süüdistati ka juute ja pidalitõbiseid kuna arvati, et nad mürgitasid kaeve ja allikaid Pidalitõbistel keelati elada koos tervete inimestega ning linnaelanikel keelati anda pidalitõbistele peavarju Kerjused Kerjused rändasid mööda maad ringi ja elatusid almustest Keskajal karistati inimesi köndistades Selline inimene oli elu lõpuni häbimärgistatud ja tal polnud muud väljapääsu kui hakata kerjama Mõned inimesed loobusid vabatahtlikult oma varast ning hakkasid kerjama, nii soovisid nad järgida Kristust Hiliskeskajal oli kerjuste ülal pidamine linnale tõsiseks majanduslikuks koormaks
merevaik Läänest itta: kalev (riidesort), sool, heeringad, vürtsid, metallid, vein 7. Keskaja kultuur. 8. Milline oli õpe kloostri-, toom- ja linnakoolides? Toomkoolid, linnakoolid kirjutamise ja arvutamise õpe jõukatele bürgeripoegadele. Kloostrikoolid: ladina keele, piibli õpe munkadele. Taimeteadus raviotstarbel 9. Miks, millal ja kus tekkisid Euroopa ülikoolid? Kuidas neid juhiti, milline oli majanduslik baas. Linnaelanikel tekkis vajadus hariduse järele. Eesmärk - haritud vaimulikud, juristid, arstid Esimesed ülikoolid 12.s kloostri- v linnakoolide baasil: Bologna (It, õigus), Pariis (teoloogia P. Abelard, Aquino Thomas), Oxford (loodusteadused), 13. s Cambridge (Br), Salamanca (Sp), Siena (It) Kesk-Euroopas esimesed ülikoolid 14. s Heidelberg, Praha, Viin, Buda Põhja-Euroopas 17. s Uppsala 10. Kuidas toimus õpe? Õppekeel, teaduskonnad, üliõpilaste ja õppejõudude staatus;
Tööstussaast linnas, kanalisatsiooniprobleemid. Lahenduseks modernism: üksikhoone fookuses, vabapaigutusega hooned, omavahel konkureerivate üksikhoonetega kompleks. II keskkonnakriis sotsiaalne reaktsioon modernismile ja majanduskliima muutus Modernismi langus. Linnade saneerimine ja rekonstrueerimine. Positiivsed tulemused: terviklik lähenemine kogu linna arengu planeerimisel, linnaruumi hinnati jälle kui tervikut. Mõisteti, et linnaelanikel olid puudujäägid sotsiaalses lävimises, turvalisuses ja linnaruumi visuaalses kvaliteedis. III keskkonnakriis globaalne saastatus. Euroopa Ruumilise/Regionaalse Planeerimise Harta esmakordselt sätestati tervikliku linnaruumi mõiste kaasaegse planeerimise jaoks. Normatiivne keskkond sektoriline lähenemine on põhjustanud poolikute lahenduste saamist elurajoonides. Keskkonna laiendatud mõiste keskkond väga lai mõiste. Keskkonnateadlik planeerimine. 24
linnavõimud hakkasid järk-järgult leplikumalt suhtuma. Prostitutsioonis nähti vallaliste meeste jaoks tavalist nähtust, mis aitab hoiduda seiklustest korralike tüdrukute ja abielunaistega ning kaitseb seega ühiskonna moraali. Linnaelu juurde kuulusid ka sotsiaalsed pinged ja vastuolud, mis kasvasid vahel üle tänavalahinguteks ja lihtrahva väljaastumisteks. Linnas arveldati tunduvalt rohkem rahaga kui maal. Kuigi jõukamatel linnaelanikel oli linnas kinnisvara ja sageli ka maavaldusi linna lähedal, moodustas vallasvara linlaste rikkuses siiski suurema osa kui feodaalidel või talurahval. Linnaelu oli kirev ka pidustuste poolest. Korraldati karnevale ja näitemänge ning ka müsteeriume. Linnakirjanduses domineerisid ilmalikud motiivid. Linnakirjandust iseloomustavad kõige paremini värsivormilised lühilood-fabliood, mis pilasid erinevaid
Nende ühendite mõjul aeglustub glükoosi imendumine verre,stabiliseerub veresuhkru tase ja kergeneb diabeedi kulg. 19. Leivatootmise areng Leivatootmisel Eestis on oma ajalugu, mis on kulgenud koos kogu rahva ajalooga. Esimest korda mainiti Tallinna pagarimeistreid 1312. aastal seoses tsunftide tekkimisega. On teada, et 1660. a küpsetas linnas leiba ja saia 14 pagarit. Leivaküpsetamine linnas Tallinnas oli linna asutamisest peale tulekartusel keelatud linnaelanikel kodus küpsetada. Seda võisid teha ainult meistrid. Peamised pagaritooted olid rukki- ja nisuleib. Aganaleiva küpsetamine käis meistriau pihta ja oli keelatud. Linnakodanik pidi teadma, kelle leiba ta sööb. Seetõttu pidi iga pagari majaukse kohal rippuma silt tsunfti ja meistri enda embleemiga. Tooted pidid olema märgistatud samade embleemidega. 20. Nõuded rukkileivale Koostises vähemalt 90% rukkijahu. Valmistamisel kasutatakse jämedama
*1569 Põltsamaa kuningriik Magnuse valduses. Venemaal juba vallutatud alad, lõi pisikese vasallriigi. Magnus abiellus Ivan IV sugulasega ning määras ta kuningaks. Oli liitlasena kasulik. Magnus aga ei olnud hea valitseja ning tekkisid tülid. *1571-72 Venelaste suurem pealtung, koondati vägesid, et vallutada Liivimaa. *1570ndatel venelased edukad, *1572 piirati Tallinnat. *1577 peaaegu kogu mandri eesti vene võimu all. Tln'a piiramine aga ebaõnnestus, sest: 1.rootsi oli abiks 2.linnaelanikel motivatsioon 3.venelaste laagris epideemiad, haigused, 4.Venelastel puudus tugev laevastik, ei suudetud merelt rünnata ning seega sai Rootsi vabalt mööda merd eestlastele süüa jms abiväge tuua, seetõttu ei tekkinud ka linlastel nälga ja ei antud alla. Talupojad Liivi sõja ajal: Rüüstati, põletati, varastati(vähendati talupoegade "raha", et nad ei saaks maksta makes ja et tekiks nälg) Ordu ajal maksud ordule, vene alla asudes maksud palju kõrgemad.
Walter Ulbricht läks ajalukku Moskva käskude eriti püüdliku ja pedantse täitjana. Just tema nõudis 1968.aastal innukalt, et surutaks maha tsehhide-slovakkide katse lisada sotsialismi demokraatiat. Ida-Saksamaa oli sotsialismileeri kõige arenenum piirkond, kuid jäi Lääne-Saksamaast siiski aina enam maha. Piir Lääne-Saksamaa ja Ida-Saksamaa vahel suleti 1952.aastal. Lahtiseks jäi üksnes selle lõik Berliini linnas, mis lubas linnaelanikel ühest tsoonist teise liikuda. Sakslased ise nimetasid seda piiri nimega die Grenze. Kommunistliku diktatuuririigi Saksamaa Demokraatliku vabariigi probleemiks oli, et tal tuli rahva lojaalsuse nimel võistelda teise, demokraatliku Lääne-Saksa riigiga. Saksa Demokraatlik Vabariik oli sõltumatu demokraatlik riik ainult nime poolest. Selles riigist sai NSV Liidu satelliitriik nagu ka Poolast, Tsehhoslovakkiast, Rumeeniast, Ungarist ja Bulgaariast. Kommunistid said Kesk- ja Ida-
või valla või linna põhimäärusega on pandud täitmiseks valitsusele; 3) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis ei kuulu volikogu pädevusse; 4) lahendab küsimusi, mis on käesoleva seaduse alusel delegeeritud valitsusele; 5) korraldab kohaliku omavalitsuse ametiasutuste poolt isikute vastuvõttu märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seadusega ettenähtud korras. Vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikel valla- või linnaelanikel, kuid mitte vähem kui viiel hääleõiguslikul valla- või linnaelanikul on õigus teha kohaliku elu küsimustes valla- või linnavolikogu või -valitsuse õigusaktide vastuvõtmiseks, muutmiseks või kehtetuks tunnistamiseks algatusi, mis võetakse arutusele hiljemalt kolme kuu jooksul. Vallal ja linnal on käesolevast seadusest ja eelarve- ning maksuseadustest lähtuv iseseisev eelarve. Volikogul on seaduse alusel õigus kehtestada makse ja panna peale koormisi.
rikkalikus piirkonnas, tänapäevase linna Böghazköy läheduses ning asutati umbes 6 millenniumil e.m.a. See oli kuningas Hattusili I, kes tegi Hattusast Hetiidi impeeriumi pealinna 1586 a. eKr. Linna ümbrus hõlmas endas suuri ning rikkalikke põlluharimiseks viljakaid maa-alasid, küngaste jalameid karjakasvatamiseks ning metsasid. Väikeseid metsatukkasid võib praegugi leida linnast väljaspool, kuid tollal hõlmasid metsad kordades suuremaid pindalasid, mis tähendas, et linnaelanikel olid vajalikud ressursid puidu näol kõiksuguste ehitiste rajamiseks olemas. Põllud andsid linnaelanikele vilja nisu, orda või läätsede näol. Kasvatati ka linast, kuid peamiseks riiete algmaterjaliks oli siiski vill, mida saadi lammastelt. Metsades peeti jahti ulukitele, kuid see oli ilmselt luksus ainult kõrgematel elatustasemetel kodanikele. Liha saadi peamiselt koduloomadelt. Kuna jõed olid selles piirkonnas sobimatud suurtematele laevadele, pidi enam kaubandusest
1154 Reisi maailmakaardile märgistati Koluvan-Tallinn, Idrisi maailmakaardil. Varalinnalised asulad hakkasid eestis kujunema arvatavasti 8-9saj, kui araablased vallutasid vahemeremaad ja lääne - euroopa kaupmehed hakkasid otsima ühendust idamaadega-orient üle läänemere ja siin tekkisid esimesed turukohad ja laoplatsid. Linnadest saab rääkida alates sellest ajast, kui linnadel olid linnaõigused, mis reguleerisid 1. Maahärra ja linnakogukonna vahelised suhted(privileeg, mis lubas linnaelanikel selles linnas elada ja kehtestas kindlad ühised reeglid linnas) Eestiala linnades kehtisid Taaniajast peale Lübeki õigus, ordu ja piiskoppide linnas Hamburgi/Riia õigus. Mõlemad olid merelinnade õigused. 1248 Tallinnas hakkas kehtima Lübeki õigus. 13saj (1227?) Hakkas Tartus kehtima Hamburgi/Riia õigus ja sajandi keskel Uus-Pärnus kohaliku piiskoppi eraõigus hiljem Hamburgi/Riia õigus. 1279 Haapsalu sai Hamburgi/Riia õiguse 1291 Paide sai Hamburgi/Riia õiguse
oli kirjas varasemates põhiseadustes. On küll olemas rahvahääletusele panemise võimalus mõne seaduseelnõu või muu riigielu küsimuse puhul, kuid selle korraldamist otsustab Riigikogu. Riigikogu tahet panna mõni küsimus rahvahääletusele pärsib aga säte, et pärast rahvahääletuse eitavat otsust peab Riigikogu laiali minema. Rahvaalgatus on Eestis praegu võimalik vaid kohalikes omavalitsustes. Vähemalt 1% hääleõiguslikel valla või linnaelanikel on õigus teha algatusi kohaliku elu küsimustes valla või linnavolikogu või valitsuse õigusaktide vastuvõtmiseks, muutmiseks või tühistamiseks. Need rahvaalgatused võetakse arutusele hiljemalt kolme kuu jooksul. On võimalik korraldada rahvaküsitlusi, kuid pole selge, kas ja kuivõrd peavad võimud nende tulemustega arvestama. 1992. aastal vastuvõetud Eesti Põhiseadust on väga raske muuta. Ühelt poolt on see
kaupmeeste hulgas ja seetõttu hakati rajama põhikoole, kus käsitööliste ja kaupmeeste pojad said alghariduse. Rajati ka ametikoole, kus õpetati arvutamist ja raamatupidamist. Seal toimus osa õppetööst tavaliselt emakeeles. Euroopa esimesed ülikoolid tekkisid 12.s nt Inglismaal (Oxford), Prantsusmaal (Pariisis, teoloogia), Itaalias (Bologne õigusteadus) (Salernos oli juba 10.s arstide kool, millest sai üks tähtsamaid arstiteaduse keskuseid.) . Kõrgkeskajal tekkis linnaelanikel vajadus hariduse järele. Ülikoolid rajati toomkoolide baasil. Eesmärgiks oli haritud vaimulikud ja juristid. Ülikoolid tuginesid kirikule, linnale ja valitsejale. Ülikoolid olid autonoomsed (õppurit ei tohtinud füüsiliselt karistada). Juhtideks olid rektor ja kantsler. Õppejõud doktor, professeor, magister, üliõpilased olid mehed, al 14 eluaastast. Maksudest vabastatud, õppemaks, kartsesr, õllepruulimise õigus. Toimus ladinakeelne suuline õpe. Loengud, dispuudiad
olid tiheda graafikuga, kohtusin seal paljude tootmisfirmade juhtide ja inseneridega. Et meie n-ö toode asub internetis ja on kättesaadav üle maailma, siis me kohapeal ei näidanudki mingit füüsilist asja, vaid kasutasime kogu messiaja selleks, et inimestega suhelda, kontakte vahetada ja jagada materjale. Tulemustega jäime rahule ja töötame saadud kontaktidega edasi." 11. 17.-19. november 2011 leidsid Hamburgi südalinnas HSH Nordbanki ostukeskuses aset Eesti Päevad. Hamburgi linnaelanikel avanes hea võimalus osa saada mitmekesisest meelelahutusprogrammist, mille eesmärgiks oli tutvustada Eestit kui põnevat reisisihti kogu selle kultuuririkkuses. Jätkusid majandusteemalised üritused äriseminariga Saksa ettevõtjatele Hamburgi Kaubanduskojas. Seminaril käsitleti Eesti ja Saksamaa kaubandussuhteid ja Eestisse investeerimise võimalusi. Seminari aukülaliseks oli Eesti Vabariigi peaminister Andrus Ansip, kes oma ettekandes
üksnes osa nõukogude liidust. Sakslased viisid küll ellu oma ideid, kuid vajasid ikkagi enda kõrvale kohalikest ametnikest koosnevat institutsiooni. Selleks sai Eesti Omavalitsus, mille eesotsas oli Hjalmar Mäe. Saksa majanduspoliitika oli Eestis vastuoluline. Määrati põllumeestele müüginormid, sakslased ei tahtnud tagastada nõukogude võimu poolt riigistatud varasid endistele omanikele, elatustase langes ja eriti raske oli linnaelanikel, sest toidu- ja tarbeesemetega varustati neid ainult ostulubade alusel. Sel ajal hukati umbes 7800 eesti elanikku, enamik neist oli eestlased. Natsid hakkasid ellu teostama oma repressiooni ning genotsiidi. Nad tegutsesid oma rassipoliitika järgi, mis nõudis täielikku rassipuhtust, ennekõike juutide ja mustlaste massilist hävitamist. Kuna käis sõda, siis juhtus nii, et eestlased sattusid pahatihti sõdima nii Vene kui ka Saksa riigi poolele
maailmasõjast alates - löök autotranspordi kasvule. Energiakriisi järel hakati ka hajaasustatud territooriume käsitlema planeeringutes. · Üha enam vajasid tähelepanu ja säilitamist loodus- ja kultuuriväärtused, mis vahepealsel kiire ja ekspansiivse arenguga ajajärgul tahaplaanile "ununesid". Modernismi langus. Linnade saneerimine ja rekonstrueerimine. Positiivsed tulemused: terviklik lähenemine kogu linna arengu planeerimisel, linnaruumi hinnati jälle kui tervikut. Mõisteti, et linnaelanikel olid puudujäägid sotsiaalses lävimises, turvalisuses ja linnaruumi visuaalses kvaliteedis. III keskkonnakriis globaalne saastatus Euroopa Ruumilise/Regionaalse Planeerimise Harta esmakordselt sätestati tervikliku linnaruumi mõiste kaasaegse planeerimise jaoks. Normatiivne keskkond sektoriline lähenemine on põhjustanud poolikute lahenduste saamist elurajoonides. Keskkonna laiendatud mõiste keskkond väga lai mõiste. Keskkonnateadlik planeerimine. 17
13 Maailmakirjandus II Keskajast klassitsismini · Utoopia saare põhiväärtused: 1. kõik on organiseeritud äärmiselt ratsionaalselt 2. riigis on 54 õitsvat linna, asuvad täpselt võrdsel kaugusel teineteisest ja on sama jõukad, sama suured. Lapsi antakse peredest peredesse, et oleks võrdselt. 3. kõigil linnaelanikel 2 aastat kohutsus töötada maal, põldudel. 4. kogu jõukuse aluseks on töö. Kõik töötavad riigis. Tööpäeva pikkus 6 tundi, magavad 8 tundi, ülejäänud aeg harrastusteks, VAIMSEKS tegevuseks 5. eraomandust ei ole. Süüakse ühiskondlikes sööklates, keegi ei ahnitse 6. raha ei kasutata, küll on reserv mida kasutatakse sõdade korral et abi saada. Kuld on põlu all, sellest tehakse orjadele ahelaid hoopis jne. 7
Vallavanema, poeomanikud, rätsepad nende hügieenitase oli veidi kõrgem kui talurahval. 30-40-datel muutus kätepesemine levinumaks, näiteks enne söömist. Hammaste hügieeni ei peetud tähtsaks. Terve ihu pesemine oli harv juhus enamasti 1-2 nädala pärast. Saun oli maarahva peamine pesemiskoht. Enamasti oli tegu suitsusaunaga. Korstnaga sauna veel eriti ei tundu. Paljudel taludel aga sauna polnudki, sellisel juhul pesti end näiteks rehetoas. Vaesematel linnaelanikel võisid pesemisolud veelgi kehvemad olla kui maal. Kirbud, lutikad, parasiidid maainimeste suhtumine polnud väga negatiivne, peeri pigem paratamatuseks, kuna nendest ei saadud eriti lahti. Ninanuuskamiseks kasutati taskurätikut, kuid vaid pidulikematel juhtudel. Tualettide ja käimlate levik talurahva seas oli levinud looduslähedane lähenemine. Eraldi käimlate ehitamist peeti tihti asjatuks. 20-datel olid ainult pooltel taludest välikäimla olemas
tuleb kogu ülejäänud Liivimaa vallutada. Pihkvasse kogutakse väed. Tuleb Magnus ja ka tsaar. Magnus määratakse ühtede vägede eesotsa ning tsaar on oma vägede eesotsas. Lepitakse kokku, et kõik see, mis jääb põhja poole Koiva jõge saab Magnuse osaks ja lõunapoolne osa tsaarile. Kokkuleppe kohaselt oli lepitud, et Võnnu linn läheb Magnusele. 3.augustil 1577 läheb Võnnu vabatahtlikult Magnuse võimu alla. Poolakad olid sel ajal üsna nõrgalt kindluspunktid mehitanud. Linnaelanikel oli selge, et vastu panna ei suudeta ja valisid Magnuse. Paljud sellised linnad lähevad niimoodi Magnuse võimu alla, et pääseda tsaari võimu alla minemast. Siit tuleb konflikt tsaari ja Magnuse vahel, et tsaar leidis, et Magnus võtab rohkem kui talle ette nähtud. Kui tsaar hakkab tegutsema Latgales annavad mitmed linnad end ise Magnuse kätte, et mitte langeda tsaari võimu alla. Pärast Võnnu minekut Magnuse võimu alla teeb kohe seda Valmiera
päevakorrapunkti arutamisel. Vastav märge fikseeritakse volikogu istungi protokollis. Küsimuste arutamiseks ja otsustamiseks vajalik kvoorum on selle volikogu liikme võrra väiksem. (7) Volikogu liige on kohustatud esitama majanduslike huvide deklaratsiooni korruptsioonivastases seaduses sätestatud korras. VALLA- VÕI LINNAELANIKE OSALEMINE KOHALIKU OMAVALITSUSE TEOSTAMISES § 32. Õigusaktide algatamise õigus (1) Vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikel valla- või linnaelanikel, kuid mitte vähem kui viiel hääleõiguslikul valla- või linnaelanikul on õigus teha kohaliku elu küsimustes valla- või linnavolikogu või -valitsuse õigusaktide vastuvõtmiseks, muutmiseks või kehtetuks tunnistamiseks algatusi, mis võetakse arutusele hiljemalt kolme kuu jooksul. (2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes ettenähtud algatus esitatakse valla- või linnavalitsusele vastava eelnõuna, millele lisatakse allkirjadega varustatud algatuse esitajate nimekiri
uuenevad aeglaselt ja liigne veetarbimine võib tuua kaasa maapinna vajumisi ja soolase vee tungimist põhjavette. Vesi on küll taastuv, kuid samal ajal siiski piiratud loodusvara. Suurimad veekasutajad põllumajandus- 70%, tööstus 20%, kodune majapidamine 10% Peale 1950.a. on veetarbimine suurenenud 3,5 korda. Kasutusel on 30% pidevalt uuenevast veevarust. Sajandivahetusel elas 1,5 miljardit inimest puhta joogiveeta: puhas joogivesi puudub arengumaades 61% maa ja 26% linnaelanikel Kui veevarud oleks jaotunud ühtlaselt, jätkuks vett 20-30 miljardi inimese tarvis. Veevajakuks loetakse, kui kasutamiskõlblikku vett on 1000-2000 m³, veepuuduse all kannatav on alla 1000 m³, s.o. 2700 liitrit inimese kohta päevas. Veepuuduse kõrval on veeuputused: Maailma kahes suurima rahvastikuga riigis Hiinas pärineb 70% teraviljasaagist niisutuspõllundusest ja Indias 50%. USAs 15%. Põllumajanduses võib kasutada tuhat tonni vett, et toota üks tonn nisu väärtuses 200 dollarit
4. jäätmekava vastuvõtmine ja ajakohastamine; 5. jäätmehoolduseeskirja kehtestamine; 6. jäätmeliikide, millele kohaldatakse korraldatud jäätmevedu, vedamissageduse ja -aja, jäätmeveo piirkondade ja jäätmeveo teenustasu piirmäära kehtestamine. 36. muud seadusega volikogu ainupädevusse antud küsimused. Omavalitsus annab laenu. Vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikel valla- või linnaelanikel, kuid mitte vähem kui viiel hääleõiguslikul valla- või linnaelanikul on õigus teha kohaliku elu küsimustes valla- või linnavolikogu või -valitsuse õigusaktide vastuvõtmiseks, muutmiseks või kehtetuks tunnistamiseks algatusi, mis võetakse arutusele hiljemalt kolme kuu jooksul. (2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes ettenähtud algatus esitatakse valla- või linnavalitsusele vastava eelnõuna, millele lisatakse allkirjadega varustatud algatuse esitajate nimekiri
Nende koosseisu arvati need samad mobiliseeritud elanikud ühelt poolt, teisalt viidi sinna üle kodusõja lõpul rakenduseta jäänud Punaarmee üksused. Tööarmeedes kehtis sõjaväeline distsipliin, kehtis täielik rangus, lasti maha ilma mingi kohtuotsuseta tribunali korraldusel jne. Tööarmeed pidid säilima ka tulevikus- GOELRO plaani teostamise aluseks on üldine töökohustus ja tööarmeede tegevus. Sõjakommunismil oli ka pehmem pool- sõjakommunismi korras likvideeriti linnaelanikel kommunaalteenuste eest maksmine, korteriüüre enam ei tuntud. Keegi ei hoolitsenud korterite ja majade eest, polnud isegi kojamehi. Jagati tasuta nii toiduaineid linlastele (tööpanuse eest tasumiseks, palka ei makstud), ka tööstustöölistele vajalikke töörõivaid, jalanõusid, ka koolilastele 1920 lõpus mingil määral ja suuremates linnades. Tasuta tegutsesid linnades saunad, tervishoiuasutused, kui tegutsesid, samuti ka mõned vähesed säilinud teatrid ja kinod. Neis
B.2. ja B.3. on välja kujunenud viimase sajandi jooksul, on tüüpilised linnamatmiskombestikule, on kujundatud linnade kiire ja kallima eluviisiga, millega tasapisi kohandusid nii luterlikud kui ka vene õigeusu kirikute tavad. Linna eluviisile võib lisada ka noorema generatsiooni üldine kirikust ja traditsioonidest võõrdumine, 17 mis samuti rohkesti väljendub just linnanoorte suhtumises. Linnaelanikel rohkem infosaamise allikaid ehk rohkem interneti kasutamise võimalusi. Linnades asuvad suuremad raamatukogud, muuseumid jne, kuid samal ajal linnainimesed on võõrdunud teineteisest. Ei ole uudis, et kusagil Mustamäel või Lasnamäel ühes majas elavad naabrid ei pruugi teineteisest tunda, inimestel on kitsam lähedaste sõprade ring. Surmaga puutub inimene kokku ainult siis, kui see juhtub kellegagi tuttavatest. Tavaliselt sõprade matustele lapsi kaasa ei võeta, vanavanematega ei
valikut veini ja isegi brändit. Vana soosik on pulque, kääritatud sinise agaavi mahl. 105 Tekiila (Tequila,) on sinise agaavi viin. Populaarne kokteil on margarita, mille olulisteks komponentideks on tekiila ja sidrunimahl. Tavad Hommikusöök. Desayuno on hommikusöök, seda süüakse vara ja see on tavaliselt kerge. Maakohtades on esimeseks söögiks tortillad koos frijoles refritos'ega, ülepuistatud riivitud juustuga ja alla loputatud kuuma sokolaadi või piimaga kohviga. Linnaelanikel on tortilla asendatud bolilla'ga või teiste leibadega, kuum jook on sama. Võimaluse korral nauditakse lisaks värskeid puuvilju, mune, avokaadosid. Lõunaoode ehk almuerzo kell üksteist. Täidetud roog või midagi tortillal põhinevat. Lõunaoote puhul muutub lõunasöök kergemaks. Lõunasöök. Põhiline söögikord ehk comida, kestab kaks kuni kolm tundi, kella kahest viieni. Enamus inimesi lõunatab kodus.
Salajane. Kohalik komandantuur 1. novembril 1941. Raport juutide ja mustlaste mahalaskmise kohta. Vastava SS-ametkonnaga sõlmitud kokkuleppe kohaselt tõin ma väljavalitud juudid ja mustlased Belgradi vangilaagrist ära. Välikomandantuurist nr 599 tulnud veoautod, mida ma antud eesmärgil kasutasin, osutusid ebapraktiliseks ning seda kahel põhjusel. 1. Neid juhtisid tsiviilisikud. Salastatus ei olnud seega tagatud. 2. Neil puudus katus või present, nii et linnaelanikel oli võimalik näha, kes olid autodel ning kuhu me sõitsime. Väljaspool laagrit olid kogunenud juudi naised, kes ulgusid ja karjusid, kui me minema sõitsime. Paik, kus mahalaskmine toimuma pidi, asus väga heas kohas: Pancevost põhjas, päris Pancevo tee ääres – Jabukas. Seal asus kallak, mis oli nii järsk, et sealt hädavaevu üles sai ronida. Otse kallaku vastas oli soo ning natuke eemal jõgi. Kõrgvee ajal (nagu oli 29. oktoobril) ulatus jõgi peaaegu kallakuni välja
Riigi tasandil on need võimalused tunduvalt väiksemad kui kohaliku omavalitsuse puhul. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 2 2. lõike punkti 2 kohaselt kohalik omavalitsus teostub demokraatlikult moodustatud esindus- ja võimuorganite kaudu, samuti kohaliku elu küsimustes rahvaküsitluse-, hääletuse või algatuse teel. Nimetatud seaduse § 32 näeb ka ette võimaluse, et vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikel valla- või linnaelanikel, kuid mitte vähem kui viiel hääleõiguslikul valla- või linnaelanikul, on õigus teha kohaliku elu küsimustes valla- või linnavolikogu või valitsuse õigusaktide vastuvõtmiseks, muutmiseks või tühistamiseks algatusi, mis võetakse arutusele hiljemalt kolme kuu jooksul. Kodanike mõju ulatus haldusotsuste tegemisel peab olema optimaalses korrelatsioonis "ainuvastutava administratsiooni" põhimõttega. See tähendab, et haldusotsustuste eest
Riigi tasandil on need võimalused tunduvalt väiksemad kui kohaliku omavalitsuse puhul. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 2 2. lõike punkti 2 kohaselt kohalik omavalitsus teostub demokraatlikult moodustatud esindus- ja võimuorganite kaudu, samuti kohaliku elu küsimustes rahvaküsitluse-, hääletuse või algatuse teel. Nimetatud seaduse § 32 näeb ka ette võimaluse, et vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikel valla- või linnaelanikel, kuid mitte vähem kui viiel hääleõiguslikul valla- või linnaelanikul, on õigus teha kohaliku elu küsimustes valla- või linnavolikogu või valitsuse õigusaktide vastuvõtmiseks, muutmiseks või tühistamiseks algatusi, mis võetakse arutusele hiljemalt kolme kuu jooksul. Kodanike mõju ulatus haldusotsuste tegemisel peab olema optimaalses korrelatsioonis "ainuvastutava administratsiooni" põhimõttega. See tähendab, et haldusotsustuste eest
südametunnistust. Peaaegu iga päev või ülepäeviti varitses Tom sel mureajajärgul soodsat võimalust, et väikese võretatud vanglaakna taha minna ja «mõrvarile» lohutuseks mõnda pisiasja viia, mis ta sai muretseda. Vangla oli armetu väike telliskivist ubrik linna serval soos ja sinna polnud ühtegi valvurit määratud; tegelikult juhtus ka harva, et seal keegi istus. Need annetused kergendasid suurel määral Tomi südametunnistuspiina. Linnaelanikel oli tuline soov Indiaani Joe'd laibaröövimise eest omakohtu teel karistuseks tõrvaga kokku määrida ning sulgedega katta ja ta linnast välja ajada, kuid tema iseloom oli nii hirmuäratav, et kedagi ei leidunud, kes oleks julgenud seda asja algatada, ja nii jäigi see soiku. Ta oli eeluurimisel alustanud oma tunnistust ettevaatlikult võitluse kirjeldamisega, mainimata sellele eelnenud hauarüüstamist; seepärast peeti kõige targemaks seda asja kohtus praegu mitte üles tõsta. 12
annaabi.ee 
