Kõrvale kerkisid Peterburi ning Uues Maailmas Boston ja Philadelphia, samuti hollandlaste poolt rajatud Uus-Amsterdam, mis hiljem maailmas tuntuks sai New Yorgi nime all. Samal ajal aga osa linnade areng seiskus, nad kaotasid oma endise positsiooni. Riikide majandus-, rahandus- ja kultuuripotentsiaal koondus vanade keskuste kõrval ka uutesse paikadesse, tihti viidi uutesse keskustesse üle riigiaparaat. Kõik see tõi endaga kaasa intensiivse linnaehitusliku tegevuse. Seoses linnade plahvatusliku kasvuga laiendati üha enam linnamüüre ning rajati uusi kaitsevalle. Asi läks isegi nii kaugele, et tol ajal linnades sagedasti lahvatanud tulekahjud muutusid omamoodi õnneks, sest siis sai ehitada. Juba 16.sajandi lõpus polnud enam 100000-250000 elanikkonnaga linnad harulduseks, kõigist ette aga jõudis London, kus juba 17.sajandi keskpaigaks ületati poole miljoni elaniku piir
projekteerimise maksuga kujunes alast Euroopa kalleim park UNESCO kaitse all, mis on ehitatud vanalinna südamesse (Meister 2007). Kindlasti on see väga atraktiivne linnaehituspiirkond, mis nõuab eriti ettevaatlikku lähenemist, kuna tegemist on olulise ajaloolise alaga. Ühest küljest on haljasala rajamine hea võimalus luua vanalinna rohkem avalikke moodsamaid rekreatsioonialasid ning samas luua 9. märtsi hukkunutele mälestusmärk. Teisest küljest, peaks nii linnaehitusliku kui ka ajaloolisest seisukohalt antud krundid hoonestama, et säilitada linna struktuurne ühtsus. Arvatavasti kulub veel palju aega, enne kui jõutakse ühisele kokkuleppele. Hetkel saab aga nautida puhkeala olemasolu kesklinna südames. Kasutatud kirjandus 7 1. Berg Maimu, "Harju tänava ala tuleb konkursi toel taashoonestada", Postimees18.10
annaabi.ee 
