3. Tooge välja kõige iseloomulikumad jooned, mis läbivad nii ideaallinnade projekte kui nende elluviimist linnade ehitamisel. 1) Uutes linnaehituskavades väljendusid renessansile omased humanistlikud ideed, mille üks peamisi ideid oli antiigist pärit postulaat (inimene on kõikide asjade mõõt). Sel ajal leiti, et inimene ei sobigi elama keskaegsesse linna, kus ega millel pole mingisugust arenguruumi. Seetõttu sai renessansiaja linnaehituskunsti üheks iseloomulikuks jooneks ideaallinnade rajamise idee. Llinnaehitusprobleemidega tegelesid renessansiajal nii kunstnikud, arhitektid kui ka filosoofid kas siis uusi linnu kavandades või teoreetilisi probleeme lahendades. 2) Ideaallinnade projektid: Üks varasemaid ideaallinnade projekte pärineb Antonio Averlinolt , Tema kavandas 15. sajandi II poolel Sforzinda linna Francesco di Giorgio Martini ja Pietro Cataneo (eelistasid kaheksanurka ja lähtusid pinnareljeefist)
ümber planeeriti ja lisage linnaplaan. Roomast kujunes barokiajastu linnaehituse näidis. Kiiretaoliselt hargnevate tänavate süsteem sai iseloomulikuks ka teistele barokiajastu linnaansamblitele, kuigi tänapäeval vihjatakse ka sellele, et ühest punktist kiirjalt hargnevate tänavate süsteemi rakendati esmakordselt mitte Roomas vaid Torinos. Just tänu selle arhitekti, urbanisti, inseneri, oma ajastu geeniuse komplekssele ja loogilisele lähenemisele muutus Rooma linnaehituskunsti tõeliseks näiteks, milleni edaspidi pürgisid kõik planeerijad. 3. Millistes linnades veel barokiajastul analoogilisi võtteid kasutati leidke ja lisage nende plaanid. 17.sajandil kerkis Itaalia kõrvale linnaehituses Prantsusmaa. Esialgu küll suhteliselt märkamatult, sest Pariis oli tol ajal tõeliselt keskaegsetesse müüridesse suletud keskaegne linn. Tõenäoliselt oli Pariisis 17.sajandi algul ligikaudu 300000 elanikku,
annaabi.ee 
