Koge kandevõime oli kuni 200 tonni. ● Mündrike amet- Tallinna sadam oli madal seega suurematele laevadele juhatas ankrupaiga mündrik, kes toimetas laadungi maale paatides. Nagu ka Visbys, olid mündrikeks siin paarkümmend rootslast, kes elasid Kalamajas. ● Voorimeeste amet- mündrikud ei tohtinud kasutada sadamasilda. Voorimees sõitis paadile vette vastu ühehobuse kaarikul, millel olid kõrgemad rattad.Voorimehed olid kõige rikkamad linnaeestlased. ● Laokohaõigus andis tööd eestlastest kandjatele. Eriti läks kandjaid vaja soola ja vilja kaalumisel ning laadimisel. Keskaaegse linna aluseks on maaisanda antud linnaõigus, mis tagas linnakogukonnale autonoomia ja eristas seda ümbritsevast keskkonnast. Linnaõiguse tuumaks oli linnakodanike isikliku vabaduse, eraomandi ja pärimisõiguse kaitse.Tallinnas, Rakveres ja Narvas elati Taani kuningalt saadud ja paljudes Läänemere kaubalinnades kehtinud Lübecki õiguse järgi
Hingedepäevaga on lugu teine. Ehkki rahvaluulekogud, nagu mainitud, pajatavad temast vähe, paistab tegu olevat kunagi hästi tuntud pühaga. Näiteks esineb 2. novembri eestikeelne nimi korduvalt Tallinna rae 14. - 15. sajandi alamsaksakeelsetes dokumentides , mis annab tunnistust, et kõnealune tähtpäev pidi olema just eriti Tallinna eestlaste püha. 4 Tegevused Tallinna eestlased olid aga siiski vaid linnaeestlased. Talupojad arvatavasti tunnistasid vanadele tavadele paremini vastavat hingedeaega. Kui see aeg tõesti oli nii pikk (näiteks mihklist hingedepäevani), siis muidugi ei võinud hingedeaja kombeid täita iga päev, vaid mingi(te)l kindla(te)l päeva(de)l, näiteks hingedepäeval või hingedeaja neljapäeval. Neist kommetest tähtsaim oli hingede söötmine, millest meil on mitmeid põhjalikke kirjeldusi, vanim neist 17. sajandist. Hingedele köeti sauna ja kaeti laud, kuhu peremees esivanemaid
Ärkamisajale eelneval perioodil oli eestlaste muusika valdavas osas veel rahvamuusika, kuigi kunstmuusika oli tuntud orelimuusika, kirikulaulu, kihelkonnakoolides toimunud lauluõpetuse, esimeste kooride ja orkestrite kaudu. Linnades puutusid eestlased kokku ka baltisaksa muusikaeluga, mida esindasid kontserdid, Tallinnas ka ooperid ja operetid ning baltisaksa kodanluse harrastusena Liedertafel´i traditsiooni järgiv meeskoorilaul. On teadmata millisel määral linnaeestlased isegi Tallinnas, kus muusikaelu oli elavam, sellest osa said, kuid tundmatuks ei saanud see jääda juba kooride ja koguduse vahenduse tõttu. Ärkamisaja algupoolel oli eesti muusika üldpilt paljuski veel sarnane eelneva perioodiga. Lauluharrastus Koorilaulu ja orkestrimuusika alged ulatuvad Eestis vennastekoguduse aega. Juba 18. sajandi viimasel kümnendil oli neis asutatud mõningaid Eesti koore näiteks Kambjas aastal1794. 1820
laiemalt, kuid siiski oli osa neist veel Liivi sõja alguseski katoliiklased. Eesti talupojad jäid üldiselt usupuhastusest puutumata, kuigi reformaatorid püüdsid ka nendele kohati tähelepanu pöörata. Kuni Vana-Liivimaa lõpuni toimivat protestantlikku maakoguduste võrku ei kujunenud, küll aga sai kannatada senine katoliiklik, mistõttu maaasulates segunesid kohati katoliiklus ja protestantlus ning levis mõlemast konfessioonist tugevalt erinev rahvalik usk. Linnaeestlased läksid koos teiste linlastega aga õige pea üle uue usu poolele. [redigeeri]Liivi sõja algus. Vene-Liivi sõda (15581561) Pikemalt artiklis Vene-Liivi sõda Ivan Julm 16. sajandi ikoonil Pärast 1557. aasta lõpul toimunud nurjunud rahuläbirääkimisi Vene tsaari Ivan IV ja Vana-Liivimaa saadikute vahel tungisid Vene väed endise Kaasani khaani Sig-Alei juhtimisel 1558. aasta jaanuaris Liivimaale. Maad rüüstati kuni veebruarini, seejärel sõlmiti vaherahu ja
lihtsalt rindelt tulema, nagu oli seda teinud Tooma isa Joosep. Joosep soovis rahus kala püüda ja maad harida, kuid leidus juba selliseidki suguvendi, kes ihkasid mõisnikuks. Osvald Kallaste oli üks sellistest. Seadus seda juba ammu ei takistanud, ja kui raha jätkus, võis omandada kasvõi rüütlimõisa. Selliseid talutares sündinud ,,paruneid" oli tsaariaja lõpuks juba oma poolsada. Tõsi, saksa mõisnikuperesid oli üle kümne korra rohkem. Ning olid ka linnaeestlased, kes 20. sajandi alguskümnendite jooksul olid saavutanud märkimisväärset edu nii jõukuse kui positsiooni mõttes. Tallinnas oli 1906. aastal noore advokaadi Konstantin Pätsi juhtimisel saavutatud koguni valimisvõit ja võetud linna juhtimine sakslastelt üle. Prominentseid eestlasi oli ka arstide, pedagoogide ja loomeinimeste seas; 1917. aasta sügisel astus esimest korda üles «Siuru» rühmitus. Kuid tulevastes sündmustes
linnade elanikkonnast (mittekodanikest, kes elasid väljaspool ringmüüri kaitsetutes eeslinnades) tähelepandava osa eestlased. Mida väiksem linn, seda suurem oli eestlaste osakaal. Tallinnas olid pooled elanikest eestlased ja Tartus kaks kolmandikku. Sakslasi oli Tallinnas 16 sajandi algupoolel üle kolmandiku, rootslasi kuuendik. Sakslased kuulusid enamasti jõukamasse keskklassi. Tallinnas on 1538 aastal umbes 8% eestlasi kuulunud keskklassi ja 92% alamklassi (ülemklass puudus). Linnaeestlased olidki ameti poolest eeskätt lihttöölised, vähesed käsitöölised ja väikekaupmehed. Vakused Varasel keskajal sai suurem osa vasalle enne mõisate asutamist sisetuleku talle kuuluva läänistuses elavate talupoegade maksudest. Vasall, kes koos perekonnaga elas linnuses, käis koos saatjaskonnaga kord aastas määratud päeval talupoegadelt makse kogumas. Neid päevi nimetati vakuseks. Koos sellega peeti ka kohtuistungeid, kuna kohtuvõim kuulus vasallile.
linnadesse 2-klassilised alamrahvakoolid. Õppetöö toimus saksa keeles. Ainult Tallinnas töötas vene õppekeelega ülemrahvakool. I-II klassis õpetati lugemist, kirjutamist, usuõpetust, aritmeetikat, joonistamist ning III-IV klassis grammatikat, geomeetriat, aritmeetikat, füüsikat, looduslugu, geograafiat, ajalugu ja arhitektuuri. Lisaks sai õppida ladina keelt, kes tahtsid minna ülikooli. Õppemaksu ei nõutud. Tegevust jätkasid väiksemad erakoolid ja kirikukoolid. Linnaeestlased said algõpetust emakeeles. Kirikukoolide õppeprogrammi kuulusid lisaks kihelkonnakoolide õppeprogrammile ka kirjutamine ja arvutamine. Need eestlased, kes soovisid haridusteed jätkata, pidid minema saksakeelsetesse linnakoolidesse. Hariduse saanud eestlased kaotasid tavaliselt sideme oma rahvaga ja saksastusid. 6. Muutused hariduselus 19.sajandi esimesel poolel(ülikooli taasavamine, talurahvaseadus)
oli umbes 25 000. Alevite rahvaarv oli üsn kõikuv- paartuhat kuni paarsada. Linnarahavstiku kooseisu muutumine Pikka aega olid domineerinud sakslased, nii oli see 19 sajandi keskpaigani. 19 sajanid teisel poolel jäid sakslased aga juba vähemusse ja eestlased moodustasid enamuse. 1881 aasta rahvaloenduste andmetel eesti ala linnades eestlasi kokku umbes 56%, 1897 aastaks eestlaste osakaal 60% juba. Linnaeestlased kuulusid linnades peamiselt keskkihtidesse ja alamkihtidesse(töölisklass). 19 saj teise poole linneestlaste seas oli oluline fenomen kadakasakslus- tähendas seda, et eestlased püütsid saksastud, see oli prestiizne, nt igapäevaselt üritati saksa keelt rääkida, riietuda vastavalt jne. Seeläbi tekkis ka omapärane saksa keel, sest ei osanud seda õigesti rääkida. 19 sajandi teisel poolel kui eestlaste % kasvas, siis hakkasid eristuma selgelt ka erinevad linneestlaste kihid
tunda ning mis on ka Eesti kultuurile mõistagi väga oluline, aga ta ei ole justkui siiski päris „meie oma“. Seevastu vernakulaarne maa-arhitektuur, näiteks rehielamud, on paljude inimeste maailmatajus sageli see „päris oma“, see keskkond, kust tulid meie esivanemad ja kus on kujunenud ka siis Eesti kultuur, oma tõekspidamistega, kommete, ja tabudega ja arusaamadega õigest ja ilusast. Talurahva kõrvale hakkavad 19. sajandi keskpaigast alates olulise jõuna kerkima aga ka linnaeestlased, kes sageli asustasid ja ehitasid just eeslinnade puitmaju. Nii on puitasumitel oluline osa meie kultuuriruumi ja kaasaegse eestikeelse linnaühiskonna kujunemisel. Korterelamu on omal moel kujunenud linliku elulaadi sümboliks. Korterelamud hakkasid Euroopas hoonetüübina välja kujunema 18. sajandil, Eesti linnades saavad need seoses rahvastiku kiire juurdekasvuga üldlevinuks 19. sajandi keskpaigas, mil ka mitmed varasemad peremajad jagatakse mitme korteriga elamuks. Eestis, kus on põline
annaabi.ee 
