Eesti keskaja mõiste ja koht Eesti ajaloos
tõid kaasa katsed säilitada "vana korda" reglementeerimise läbi.
13. sajandil olid sakslased ja mittesakslased linnades õigusstaatuselt pmst võrdsed,
hiljem olukord halvenes.
Liivimaa ajaloos mittesakslaste olukorra halvenemist 14 sajandist on seostatud
jüriöö ülestõusuga 1343-1345. Kuid see võib olla ka kokkusattumus. Eriti tasub
rõhutada sunnismaisust. Mittesakslaste kodanikuks astumise maksu tõsteti
sakslastest kõrgemaks. Piirangud mittesakslaste linnaasumisele eriti väikelinnades
olidki esmajoones seotud maahärrade huviga hoida talupoegi maal.
Eesti linnad ja alevid keskajal.
Oli saksa vallutus, vallutajad rajasid linnad, enne linnasid ei olnud. 1201 - teine
saksa tüüp linn läänemere ääres. 30ndatel hakatakse selle vastu argumente tooma,
kindlaid kirjalikke allikaid ei olnud. Süvalep tallinna puhul välja toonud, et kusagil ju
pidi olema muinas-eestis ka kaubanduskese ja sadamakoht, kuna hästi on teada
annaabi.ee 
