R. Pääsuke [email protected] Praktikum 5. Teatme- ja faktiotsingu allikad. Sõnaraamatud 1. Tooge alltoodud sõnastike abil paar näidet lingvistilistest sõnaraamatutest. 1) NETI>sõnastikud http://www.neti.ee/cgi- bin/teema/TEADUS/Filoloogia/Sonastikud/ Murdesõnastik Sünonüümisõnastik 2) Eesti WWW Wärk>Kataloog>Teatmematerjalid>Sõnastikud http://www.ee/index.php?Teatmematerjalid/Sonastikud Esimene Eesti Slängi Sõnaraamat Tuxaatori Baas 3) Eesti Keele Instituut>Sõnastikud http://www.eki.ee/dict/ Sünonüümisõnastik
R. Pääsuke [email protected] Praktikum 4. Teatme- ja faktiotsingu allikad. Sõnaraamatud 1. Tooge alltoodud sõnastike abil paar näidet lingvistilistest sõnaraamatutest. 1) NETI>sõnastikud http://www.neti.ee/cgi- bin/teema/TEADUS/Filoloogia/Sonastikud/ Eesti keele mõisteline sõnaraamat Eesti slängi sõnaraamat Murdesõnastik 2) Eesti WWW Wärk>Kataloog>Teatmematerjalid>Sõnastikud http://www.ee/index.php?Teatmematerjalid/Sonastikud Esimene Eesti slängi sõnaraamat 3) Eesti Keele Instituut>Sõnastikud http://www.eki.ee/dict/ Väike murdesõnastik I-II Sünonüümisõnastik
mingisugused primitiivsed lingvistilised lausungid. Rohepärdikute hüpotees, mis on välja toodud Robert Seyfarth'i ja Dorothy Cheney poolt, kõlab nii: looduslikult elavatel rohepärdikutel on kasutusel kolm erinevat hoiatushüüdu, millega hoiatatakse liigikaaslasi kotkaste, leopardide või madude eest. Hüpoteesi autorid märgisid ka seda, et need hoiatushüüed on analoogsed nende kiskjate nimedega, millele nad viitavad. `'Rohepärdikute hoiatushüüud erinevad lingvistilistest lausungitest ühe olulise tunnuse poolest: erineb ahvi viis neile osutada põhimõtteliselt sellest, kuidas inimesed tavaliselt sõnu millelegi osutamiseks kasutavad.`'(Deacon 1997:57, viidatud Hoffmeyer 2014:387-388). Jesper Hoffmeyer toob esile veel ühe olulise fakti: kui keegi rohepäridku salgast teeb häirehüüdu siis kõik selle salka kuuluvad pärdikud kordavad seda. Hoffmeyer pöörab tähelepanu Terrence Deacon'i analüüsile, kus ta nendib, et inimestel keel põhineb praktikal,
2. Üleminekuga ühelt staadiumilt teisele kaasnevad muutused paljudes aspektides (rääkimine, sõnade sümboliline väärtus). 3. Üleminekud tavaliselt kiired. Praegu ollakse seisukohal, et in.areng on segu pidevatest ja astmelistest muutustest. Seda mõjut.mitmed tegurid nagu toitumine, hoolitsus, koolis käimine ja biol.kasvamine. kaasaegne ar.psüh. põhineb bioloogilistel ja sots. arusaamadel evolutsioonist, embrüoloogiast, füüs.kasvu protsessidest ning sots.-st lingvistilistest ja kult. protsessidest. Sünnieelne areng germinaalstaadium(0-2näd), embrüonaalne(2-7näd), looteline (8näd sünnini) Sümbolite teke - KEEL: Skinner: lapsed õpivad keelt kasutama operantse tingimise kaudu (stiimul, reakts., sarrastus). vastandiks Chomsky: keeleoskus tuleneb teadmiste omandamisest, inimliigil on tema arvates kaasasündinud keelespetsiifiline mehhanism. Piaget´l aga oma nägemus: keele omandamine on seot. kognit.arenguga
aga, seevastu, sarnaselt). Saab kastuada ka käsi kehakeelt, näoilmeid, midagi rõhutada, milelegi osutada. ------------------------------------------------------------ Kõige sarnasem suulises ja kirjalikus kõnes on esimene etapp: planeerimine. Hilisematel etappidel erinevused suurenevad. 4) Keeles esinevate sõnade hulk on piiratud - miks siiski väidetakse, et keel on loov? 5) Millistest lingvistilistest ühikutest koosneb lause "Keelel on reeglid" ja mis need on? Lingvistilised ühikud: · Foneemid (phonemes) on eristatavad heli kategooriad konkreetses keeles · Morfeemid (morphemes) on kindlad foneemide järgnevused, väiksemad keeleühikud, mis kannavad mingit tähendust · Sõnad koosnevad morfeemidest · Fraas on sõnade organiseeritud grupeering, kõneüksus, mis moodustab väikseima intonatsioonilise terviku · Lause koosneb fraasidest 6) Millised on keele omadused
Suulisele kõnele lisaks kasutatakse mitteverbaalset kommunikatsiooni. Kirjalikus kõnes asendavad seda kirjavahemärgid, lisaks kasutatakse fraase, mis viitavad järgnevale (aga, seevastu, sarnaselt). Saab kasutada ka käsi, keha keelt , näoilmeid, midagi rõhutada, millelegi osutada. 4) Keeles esinevate sõnade hulk on piiratud - miks siiski väidetakse, et keel on loov? Keel annab võimaluse teksti luua. 5) Millistest lingvistilistest ühikutest koosneb lause "Keelel on reeglid" ja mis need on? Foneemid (phonemes) on eristatavad heli kategooriad konkreetses keeles. Morfeemid (morphemes) on kindlad foneemide järgnevused, väiksemad keele ühikud, mis kannavad mingit tähendust. Sõnad koosnevad morfeemidest. Fraas on sõnade organiseeritud grupeering, kõne üksus, mis moodustab väikseima intonatsioonilise terviku. Lause koosneb fraasidest. 6) Millised on keele omadused
Valdkond oli killustunud ning vajas sünteesimist, et arengule koosmõju avaldavaid bioloogilisi ja sotsiaalseid faktoreid paremini mõista. Sünteesimine viidi läbi peamiselt kahekümnenda sajandi keskpaigas tekkinud suurtes teooriates, millel peatume lähemalt järgmises peatükis. · Kaasaegne arengupsühholoogia teooria põhineb bioloogilistel ja sotsiaalsetel arusaamadel evolutsioonist, embrüoloogiast, füüsilise kasvu protsessidest ning sotsiaalsetest, lingvistilistest ja kultuurilistest protsessidest. Teadusliku distsipliinina huvitub see peamiselt teadmiste päritolust ning enesealgatuslike ja sotsiaalsete faktorite panusest kognitiivsesse arengusse. Me nägime, et evolutsioonilised ideed on distsipliinis levinud ning avaldanud mõju peaaegu kõigile arenguteooriatele. Suur osa kaasaegsetest uurimustest tugineb Piget', Võgaotski ja Bowlby teooriatele või on neile vastureaktsiooniks. Nende ideid
arbitaarsusele ( motiveerimatusele). Onomatopoeetiliste sõnade osa leksikas on tavaliselt üsna väike. Eesti ja soome keeles esineb sellist sõnavara rohkem, kui lähemates indoeuroopa keeltes. Loengu materjal, küsimused loengute põhjal 1. Keeleteadus e lingvistika; üldkeeleteadus; teoreetiline keeleteadus Keeleteadus e lingvistika on loomulike keelte teadusliku analüüsiga tegelev teadus. Mõiste keeleteadused ühendab kõiki keelt lingvistilistest aspektidest uurivaid teadusharusid. Kõigi lingvistide ühine lähtekoht on, et keel on süsteem, kuid eelkõige on ta sotsiaalne objekt. Üldkeeleteadus käsitleb loomulike keelte kirjeldamise üldisi teoreetilisi probleeme ning arendab ja analüüsib keeleteaduse uurimismeetodeid. Põhiliselt tegeletakse loomuliku keele analüüsiga üksikkeelte omaduste baasil. Eesmärgiks on vastata küsimustele: Mis on loomulik keel
Analüüs kui terviku jagamine tükkideks, iga tükikese uurimine. Süntees kui tükkide uuesti kokkupanek mingil tasandil. Tekst teksti eristamine mittetekstist tekstiks olemise tingimused: · Seotus · Tähenduslkkus · Tahtlikkus · Informatiivsus · Vastuvõtmine (kellelegi suunatus) · Seos kontekstiga (situatiivsus) · Seos teiste tekstidega (intertekstuaalsus) Me ei saa mõista teksti, mille kontekstist me midagi ei tea. Mille poolest teksti loomine erineb üldse teistest lingvistilistest tegevustest? Miks me loome tekste? Kommunikatiivsetele eesmärkidel me ei loo originaalset teksti, vaid kasutame juba üldiseid lausungeid. Tekst seevastu on aga alati unikaalne ja seeläbi on seda raske analüüsida. Tähistusfunktsiooni analüüsides võib lähtuda erinevatest protsessidest: - tegelikkuse representeerimine - suhete ja identiteetide konstrueerimine - keelelise esituse vormistamine Vastavalt tekstianalüüsis keskendutakse - esitatavale informatsioonile
Nimetatud oskust eeldavad ja arendavad tegelikult ka kõik need ülesanded, kus nõutakse keeleüksuste valikut, sobitamist, algvormi asendamist mingi muutevormiga jne. Emakeeleõpetuse üheks eesmärgiks koolis on ebateadliku kontrolli baasil kujundada teadliku kontrolli oskused. Verifitseerimisharjutused praktilises lauseõpetuses: Verifitseerimine (õigeks/valeks, sobivaks/sobimatuks tunnistamine) on üks peamistest lingvistilistest ja psühholingvistilistest eksperimentidest, mille käigus otsustatakse mingi keeleüksuse õigsuse (keelenormile vastavuse) üle. Verifitseerimisülesanded jaotatakse jaatavateks (oodatakse õige konstruktsiooni äratundmist), eitavateks (teadlikult esitatakse veaga ütlus) ja alternatiivseteks (esitatakse valikuks õige(d) ja vale(d) konstruktsioon(id)). Lastele esitatakse näiteks korraldused: Leia õiged (valed) laused! Kumb lausetest on õige
Kõik need uurijad said mõjutusi Darwini evolutsiooniteooriast, mis seletab ära ka nendevahelise sarnasuse. Kui Piaget´ ja Võgotski teooriad olid eelkõige keskendunud lapse intellektuaalsele arengule, siis John Bowlby´t huvitas rohkem emotsionaalne areng. Kaasaegne arengupsühholoogia teooria põhineb bioloogilistel ja sotsiaalsetel arusaamadel evolutsioonist, embrüoloogiast, füüsilise kasvu protsessidest ning sotsiaalsetest, lingvistilistest ja kultuurilistest protsessidest. Piaget´ teooria käsitleb eelkõige inetellektuaalse arengu mehhanisme ning teadmiste omandamist. Võgotski panus aitab mõista, kuidas kultuur keele ja ühiskonna sotsiaalsete ja materiaalsetestruktuuride kaudu arengut mõjutab. Bowlby oli eklektik, kes tugines Freudile ning paljudele bioloogia, psühholoogia ja etoloogia allikatele, selleks et töötada välja
annaabi.ee 
