POSTMODERNISM 1. Perioodi koht ajaliinil, nn naabrid. Postmodernismi mõiste ajalugu algab juba 1917.a ,aga selle mõiste tõlgendamine saab tõelise hoo sisse 19070ndatel. Postmodernistliku arhitektuuri rahvusvahelise kuulsuse tipp oli 1980.a paiku. Postmodernismi tekke põhjuseid on mitmeid. Üheks põhjuseks oli tüdimus labastunud funtsionaalistlikust arhitektuurist ja rahulolematus kunstiga, mis enam teoseid ei loonud. Samuti on kunstivool tekkinud ühiskondlikkel põhjustel. 2. Millised selles perioodis esile kerkinud märksõnad on olulised/tähenduslikud/olemuslikud ka tänapäeval? Postmodernismi tekkimisele aitasid kaasa sündmused ühiskonnas: nafta- ja energiakriis, globaalse majanduse kasv, külma sõja lõpp, Euroopa ümberkorraldamine, rassiküsimused, feminismi esiletõus ja kübertehnoloogia areng. Lisaks toimusid radikaalsed muutuse...
Identiteet oli mureallikaks, mille nõrkust võib nimetada identiteedi kriisiks. Kuivõrd identiteedi idee võis inimene endale avastada tarbijaühiskonna info ja meedia kaudu, võime kahtluse alla seada ka modernse identiteedi orginaalsuse. Selles suhtes võime postmoderni mõista ärkamisena illusioonist, et inimene võib massimeedia-tarbimisühiskonnas endale kujundada individuaalse identiteedi. Postmodernses ühiskonnas on hakatud identiteeti suhtuma kui müüti või lingvistilisse konstruktriooni. 5 Ajajärgud hierarhiates Iga progress, ajaline või muul viisil reastatud hierarhia näib läbivat järke (ajajärke). Laste kasvamine: väiksematel on põhiteemaks sõpruskonda kuulumine, sarnastumine. Kõigil peavad olema seda tüüpi riided, see pole mitte moest dikteeritud esteetiline taju vaid lausa sundus. Erinevad on tagakiusatud
(Talmy, 2000, 2007 ; viidatud Evens jt 2007: 23 järgi) 6. 2 Kognitiivne grammatika Kognitiivne grammatika on loodud Ronald Langackeri poolt 1970ndatel. See on kõige laialdasemalt levinud grammatika teooria kognitiivses lingvistikas. Nagu ka Talmy väidab Langacker, et suletud klassi elemendid on loomupäraselt tähenduslikud. Ta ei arva aga, et avatud klass ja suletud klass esindavad erinevaid konteptuaalseid süsteeme. Langacker väidab, et mõlemat tüüpi ühikud kuuluvad ühte lingvistilisse struktuuri, mis esindab rääkija teadmisi keelest. (Langacker 1987, 1991; viidatud Evens jt 2007: 24 järgi) Langcaker'i jaoks on keele teadmised rääkija peas kui lõpmatu hulk sümboolseid üksusi. Alles siis, kui ühte väljendit on kasutaud piisavalt palju, siis muutub ta ühikuks. See tähendab, et ühik on sümboolne entiteet, mis ei ole loodud keele süsteemi poolt vaid säilitatakse ja kasutatakse tervikuna
ennekõike sõnad, kuid juba ameerika strukturalism loobub sõnast, sõnakeskne käsitlus ähmastab pilti. Seega on glosseem nii sõna, morfeem, sõna järjekord lauses (kui see muudab tähendust) kui ka intonatsioon. Väljenduse ja sisu eristamine ning vormi ja aine eristamine. Väljendus ja sisu on kaks põhikategooriat, milleta ei saa olla vastastikust mõistmist. Väljendus hõlmab kõiki vahendeid, mille abil antakse edasi informatsiooni sisust; ülekantuna lingvistilisse terminoloogiasse keel (kusjuures glossemaatika ei samasta väljendust ja keelt). Vastastikuse mõistmise protessis tuleb eristada sisu kahte külge: ainet ja vormi. Sama kahte külge tuleb eristada ka väljenduses. Sisuaine tähendab elavat tegelikkust ennast (objekte, inimesi, kogu maailma meie ümber) hõlmab tähendusi. Sisuvorm tähendab meie psüühilit kujutist sisuainest, so seda,
Identiteet oli mureallikaks, mille nõrkust võib nimetada identiteedi kriisiks. Kuivõrd identiteedi idee võis inimene endale avastada tarbijaühiskonna info ja meedia kaudu, võime kahtluse alla seada ka modernse identiteedi orginaalsuse. Selles suhtes võime postmoderni mõista ärkamisena illusioonist, et inimene võib massimeedia- tarbimisühiskonnas endale kujundada individuaalse identiteedi. Postmodernses ühiskonnas on hakatud identiteeti suhtuma kui müüti või lingvistilisse konstruktriooni. L.H.O.O.Q (Marcel Duchamp 1919) Bride (Marcel Duchamp 1937) Asjade maailmas On raske üelda, millal läks modernism üle postmodernismiks. Kui aga just nende kahe nähtuse valist seost otsida, siis tahke väljendusena hakati arhitektuuris looma mitte päris modernistlikku, vaid vähem stiilipuhast hoonet. Muutused hakkasid toimuma kuue- seitsmekümnendatel. Ka teistel
"salvestamiseks". Diskreetse Matemaatika alla kuuluvad: Formaalsete esituste ainus otstarve on nendes sisalduv info hiljem jälle verbaalseks (ehk mõnda lingvistilisse keelde) tagasi "üles lugeda" — Hulgad: Hulgaalgebra (Cantori algebra), Hulgaaritmeetika (taastada). — Loogika: Lausearvutus, Predikaatarvutus, Tõestusmeetodid Mistahes formaalne esitus peab olema üheselt tõlgendatav! — Loogikaalgebra (Boole'i algebra) — Loogikafunktsioonid: minimeerimine, normaalkujud . . .
annaabi.ee 
