Teadlane Krumbacher on loodusteaduste kohta öelnud järgmist: teadlased uurivad kalliskive ja kuningkotkaid, aga ka väävelhapet ja takjaid. Kui mõni teadlane keelduks viimaseid uurimast seepärast, et nad on madalad või "väheväärtuslikud", naerdaks ta lihtsalt välja. Filoloogias on maiasmokki seevastu sallitud ja nii on ka slängi uurimine teiste keelevaldkondadega võrreldes kõrvaliseks jäänud. Iseküsimus on see, kuidas slängi uurida. Lisaks lingvistilisele aspektile võiks asjale läheneda ka folkloorilisest või psühholoogilisest küljest. Kuna mõned uurijad on slängile omistanud ka metafoori tähenduse, siis on sellest vaatevinklist uurimise võimalused veel tohutud. Släng näitab, kas keel on elujõuline seega on slängi olemasolu meie emakeeles hea märk. Siberi eesti külades kõneldavas eesti keeles slängi ei ole, släng on kadunud ka Rootsi teise ja kolmanda põlve eestlaste keelekasutusest. Kui vana võiks släng olla?
nende juttu pidevalt parandada. *Kõneorgani teooria. Selle koolkonna esindajate meelest ei mängi valikuline positiivne tagasiside keele omandamisel erilist rolli, sest lapsel on kaasasündinud teadmised keele kohta, mida ta veel kasutada ei oska. Lapsed moodustavad ka selliseid lauseid, mida nad kunagi kuulnud ei ole, näiteks telegrammistiilis rääkimine. *Kognitiivne teooria. Kognitiivse ehk tunnetusliku teooria kohaselt arvatakse, et kognitiivne areng seab piirid lingvistilisele (keelelisele) arengule. Lapsel on kergem omandada neid grammatilisi vorme, millele ka tegelikus elus midagi vastab. Näiteks omandatakse kergesti sõnade mitmus (sõnalõpp d), sest sõnade erinev tähendus (üks või mitu asja) on vaadeldav. *Sotsiaalse interaktsiooni teooria. Selle teooria esindajad rõhutavad, et keelt omandatakse teiste inimestega suheldes ja selleks, et teistega suhelda. Peamiselt omandab laps teadmisi keelest oma kodus vanematega suheldes
Korduvalt on maininud, et eesmärgiks on toota valim, milles keeled oleksid võimalikult erinevad. Esiteks võetakse kõik keeled erinevatest keelkondadest, kuid sellel juhul ei saaks valimis olla üle 27 keele. Seega, kui me kasutatakse sellest suuremat valimit, on probleem kahepoolne: (I) Mitu keelt igast keelkonnast peaks valimis olema? (II) Kas keeled võivad olla geneetiliselt seotud? Kõige pealt tuleks natuke tähelepanu pöörata lingvistilisele mitmekesisusele. Sest antud valimis esineb mitmeid keeli ühest keelkonnast, mis peavad siiski olema lingvistiliselt piisavalt erinevad. Lingvistiline mitmekesisus on väga suhteline mõiste, mida saab kasutada vaid konkreetse probleemi puhul. Keeled võivad olla tihti ühes mõttes väga sarnased, ent teisalt väga erinevad. On leitud, et väiksema arvu keeltega keelkonnas (nt Afro-Asiatic 258 keelt) on
refleksiivsetes lausetes tõlgendatavad muutuste algatajatena. Lisaks eelöeldule toob refleksiivide levimine kaasa lausestruktuuride muutusi: Rabavesi sisaldab baktereid Rabavees sisaldub baktereid Mehe elulugu näitab, et... Mehe eluloost nähtub, et.. Refleksiivses lauses muutub kogu struktuur: lause algab enamasti kohakäändes määrusega, alus või aluslause aga on lause lõpus. See on eesti lausestruktuurile ja eestlase lingvistilisele mõtlemisele palju harjumatum kui nimetavas käändes alusega algav lause. Võib kaasa tuua keerulisemates lausetes kiirel semantilise tõlgendamisel probleeme. Refleksiivseks muudetud lause semantilisel tõlgendamisel võib valitsema hakata verbi mingi kõrvaltähendus, mistõttu võidaks elausest valesti aru saada. a) Ajaleht avaldab need seisukohad b) Ajalehes avalduvad need seisukohad Seega lauses a tähendad sõna avaldab publitseerimist, lauses b aga hoopis millegi ilmnemist.
32. Võgotski ja Piaget kõnearengu teooriad Piaget järgi mõtlemise areng eelneb kõne arengule ning varajane kõne on egotsentriline. Võgotskil eelneb mõtte arengule kõne areng, kus kõne on sotsiaalne sotsialiseerumisel kõne internaliseerumise läbi areneb ka mõtlemine. Piaget (kognitiivne teooria) väidab, et keele areng on seotud kognitiivse arenguga. Ta rõhutab lapse loovust ja aktiivsust keelereeglite avastamisel. Ta arvab, et kognitiivne areng seab piirid lingvistilisele arengule. Teatud keelestruktuuride kasutamine eeldab vastavate kognitiivsete võimete olemasolu. Võgotski (sotsiaalse interaktsiooni teooria) rõhutab seda, et keelt omandatakse teiste inimestega suheldes ja selleks, et teistega suhelda. Olulised on vanemad. 33. Mis on treening ja mis on harjutamine? Treening on toimingute lihtne kordamine. Harjutamine sisaldab endas treeningut, st kordamist. Harjutamist määratletakse kui tegevuse tulemust teadvustavat kordamist
nimetusi nagu "liikmesfunktsioon 1", "liikmesfunktsioon 2"). Kujutlegem ette hägusat hulka, mis on tähistatud märgendiga "noor" ja mille alus paikneb vahemikus [30, 40]. Semantiline kooskõla sõltub sellest, milline on muutuja universaalhulk X, näiteks kui X = [30, 100], on kõik korras, kuid juhul kui X = [0, 40], on raske rääkida tükelduse semantilisest mõtestatusest. Samamoodi on oluline hulkade järjestus, näiteks kui hägus hulk, mis vastab lingvistilisele märgendile "vana", asetseb vasakul lingvistilise märgendile "noor" vastavast liikmesfunktsioonist on ilmselgelt tegu valesti moodustatud tükeldusega. 1. 4 Tehted hägusate hulkadega 9 1. 4 Tehted hägusate hulkadega Selles lõigus käsitleme põhilisi tehteid hägusate hulkadega nagu ühisosa, ühend ja täiend. Erinevalt klassikalisest hulgateooriast pole need
kuuigi nad ei ole võimelised neid teadmisi sõnastama. 1.5 a. Ja puberteedi vahel on nn keele omandamise kriitiline periood – millal laps on bioloogiliselt valmis keelt omandama. Sensitiivne perood – periood, millal on kõige mugavam keelt omandada (lühem kui eelmine). KEELELISE ARENGU VÕTMETEOORIAD II Kognitiivne teooria: keeleomandamine on seotud kognitiivse arenguga. Tähtis on lapse loovus ja aktiivsus keelereeglite avastamisel. Kognitiivne areng seab piirid lingvistilisele arengule. Näiteks eeldab keele tähendusliku kõlje omandamine mõistetest arusaamist. Lapsel on kergem omandada neid grammatilisi vorme, millele ka tegelikus elus midagi vastab Sotsiaalse interaktsiooni teor.: esindaja rühutavad, et keelt omandatakse teiste inimestega suheldes. J.Bruner – omandab laps teadmisi keelest peamiselt okodus oma vanematega suheldes. Hoidekeel – kui vanemad röögivad aeglasemalt, lihtsustatakse struktuuri, lausung on lühem jne.
määral, mil see võimaldas luua lingvistilise süsteemi* (kui suhete hierarhia*, mille funktsioneerimise tagab selle enda sisemine organiseeritus) kontsepti. Kuigi sünkroonia mõiste oli oluline süsteemi idee tabamisel, ei ole see süsteemi analüüsil enam vajalik. See mõiste on sama ebamäärane kui, näiteks, "olevik". Diakroonia:Tegemist on F. de Saussure'i mõistega, kes võttis mõisted diakroonia ja sünkroonia kasutusele tähistamaks kahte erinevat lingvistilisele fenomenile lähenemise viisi. Sünkroonia aitas tal rajada lingvistikat kui teadust koherentsetest süsteemidest*. Diakroonia tähistas siis ajalooliste grammatikate uuringuid. Saussure'I jaoks kujutas opositsioon sünkroonia/diakroonia endast omavahel seotud ajaliste teaduslike uuringute dimensioone, samas kui nendesse on kaua suhtutud kui vastandusse strukturaalse suhtumise ja atomistliku lähenemise vahel. 11)Tähistaja/tähistatav nagu 7) küsimus(?)
Seletussõnaraamatu seletusviise • samatähenduslike sõnade abil: ablastuma ‘aplaks muutuma’ • vastandsõnade abil: üla-, ant. ala- • üldisema sõna abil: abilinnapea ‘üks linnavalitsuse juhte’ • seletus keelelise konteksti või kollokatsioonide abil: ülajäse – ANAT.; eluaasta – lapse esimesed eluaastad, käib viiendat eluaastat; • tüüpilistele liitsõnadele viidates: liba- , nt. libajurist, -kontroll • metakeelelisele, lingvistilisele iseloomustusele tuginedes: metalselt adv. < metalne • klassikaline tähendusdefinitsioon • segavormid Klassikaline tähendusdefinitsioon • Klassikaline tähendusdefinitsioon, mis läheb tagasi Aristoteleseni, lähtub eeldusest, et adekvaatse tähenduskirjelduse andmine on võimalik. • Klassikaline tähendusdefinitsioon hõlmab genus proximum’i (defineeritava liigikuuluvuse) ja differentia specifica (eristavad tunnused).
· Lapsel on kaasasündinud teadmisedkeele kohta, kuid nad ei ole võimelised neid teadmisi veel sõnastama · Inimesel olemas eriline pärilik mehhanism keele omandamiseks 3. Kognitiivne teooria (Piaget, Sinclair-de Zwart) · Keele omandamine seotud kognitiivse arenguga · Rõhtutaks elaste loovust ja aktiivsust keelereeglite avastamisel · Kognitiivne areng seab piirid lingvistilisele arengule · Teatud keelestruktuuride kasutamine eeldab vastavate kognitiivsete võimete olemasolu 4. Sotsiaalse interaktsiooni teeoria (Bruner) · Keelt omandatakse teiste inimestega suheldes Kisa. Jaotatakse: -sünnikisa -näljakisa- 4 tundi pärast sööki -rahuldushäälitsus- 3.ndast elukuust -valukisa Ema oskus eristada kisa on väga oluline. o Laps emast eemaldamisel ei nuta, vaid muutub apaatseks,
opositsioonide vahel . mediaatorite (üleminekute) sisseviimine. Nende kolme operatsiooni kasutamisel baseerubki läänelik loogiline mõtlemine. Kui müütides on täheldatav nende kolme operatsiooni olemasolu, siis võib väita, et müütidel ja sellega kaasnevalt pärismaalastel on loogiline struktuur ja loogiline mõtlemine. C.Levi-Straussi müüdi struktuur. Levi-Strauss orienteerub oma uuringutes lingvistilisele analüüsile. Müüt erineb keelest sellepoolest, et ta, kasutades de Saussure termineid, kuulub nii keele kui ka kõne valdkonda, st. müüt kuulub mõlemale -- diakroonilisele (ajalooline jutustus minevikust kui muutumatu fakt) kui ka sünkroonsele (oleviku ja tuleviku seletamise instrument, ajas pööratav) teljele. Müütide mõte- tähendus ei ilmne mitte tema üksikute osade kaudu, vaid üksnes nende üksikute osade kombineerumise kaudu tervikuna.
1970.-1980. aastatel oli kõneaktiteooria klassikute John L. Austini ja John R. Searle'i põhiväide, et keele abil saab mitte ainult maailma kirjeldada, vaid teha ka mitmesuguseid toiminguid. Kõneaktiteooriast lähtuvalt on normil peale kõige muu mittelingvistilise detsisiooni tähendus. Normi kui detsisiooni saab välja anda, jõustada ja järgida ning kõik see moodustabki normi mittelingvistilise iseloomu. Õigusakt on tekst, ent õigusest arusaamine pole taandatav normide lingvistilisele käsitlusele. Keele abil on võimalik/tuleb norme tundma õppida mitte-lingvistiliselt. Kõneaktiteooria annabki selleks lähtekohti. 5. Eesti õigussõnavara kujunemise loost Karl Ferdinand Karlson, Johannes Voldemar Veski. Oskuskeele aluseks ja eelduseks on üldkeele teatav tase. 20. saj alguseks oli üldkeel läbi teinud suurema arengu. Keele põhjalikum reformimine ja rikastamine algas 20.saj alguses keeleuuendus (J.Aavik) + keelekorraldusliikumine (J.V. Veski). 1920
ületamiseks. Normide mittelingvistiline kontseptsioon teeb vahet: a) normeerimisakti ja b) normi kui selle produkti ja c) normatiivse ütluse vahel. Kõneakti teoorias normeerimisaktile omane pidev "psühho- füüsiline" käitumine. Norm pole aga veel ütlus, vaid normeerimisakti produkt. Normatiivne ütlus, mis tuleneb kõnelejast, on esitusliku ütluse üks liikidest. Õakt on tekst, ent Õest arusaamine pole taandatav normide lingvistilisele käsitlusele. Keele abil on võimalik/tuleb norme tundma õppida mitte-lingvistiliselt. Kõneaktiteooria annabki selleks siin lähtekohti. Õe normatiivsust tuleb hinnata seoses inimkäitumisega; seoses sellega, mida inimene on kogenud. Sellega seoses keeleteooria kõrval (keeleakti teooria, keelefilosoofia) tõusetuvad Õe sotsioloogiliste, Õe psühholoogiliste ja muude teooriatega seonduvad küsimused. Normatiivne kommunikatsioon on siis mõistetav ja Õe vallas piisav,
Normide mittelingvistiline kontseptsioon teeb vahet: a) normeerimisakti ja b) normi kui selle produkti ja c) normatiivse ütluse vahel. Kõneakti teoorias normeerimisaktile omane pidev “psühho- füüsiline” käitumine. Norm pole aga veel ütlus, vaid normeerimisakti produkt. Normatiivne ütlus, mis tuleneb kõnelejast, on esitusliku ütluse üks liikidest. Õigusakt on tekst, ent õigusest arusaamine pole taandatav normide lingvistilisele käsitlusele. Keele abil on võimalik/tuleb norme tundma õppida mitte-lingvistiliselt. Kõneaktiteooria annabki selleks siin lähtekohti. Keeleaktiteooriast lähtuvalt on normil peale kõige muu mittelingvistilise detsisiooni tähendus. Normi kui detsisiooni saab välja anda, jõustada ja järgida ning kõik see moodustabki normi mittelingvistilise iseloomu. Õiguse normatiivsust tuleb hinnata seoses inimkäitumisega; seoses sellega, mida inimene on kogenud
annaabi.ee 
