Lineaarkujutiseks nimetatakse kahe vektorruumi V ja W vahel olevat kujutist, kui on rahuldatud tingimus: f(*a+*b)=*f(a)+*f(b). Järeldused: 1) ==1, f(a+b)=f(a)+f(b) aditiivsus 2) =0 f(*a)= *f(a) homogeensus 3) =0, =0; f=0vektor (0V, 0W) Vektorruumi V korral määratud lineaarkujutust f nimetatakse selle vektorruumi V lineaarteisenduseks. Lineaarteisenduse liigid: vektori lüke, pööre, peegeldamine sirgest, korrutamine arvuga. Lineaarkujutuse vektorruumiks L nimetatakse vektorruumi, kui on rahuldatud järgnevad tingimused: Lineaarkujutust võib korrutada arvuga a*f Def: lineaarkujutise distributiivsus (f+g)*(a)=f(a)+f(g) Def: (*f)*(a)=*f(a) Öeldakse, et kujutused f ja g on võrdsed, kui on rahuldatud võrdus f(a)=g(a) f=g f+g=g+f kommutatiivsus (f+g)+h=f+(g+h) assotsiatiivsus f+=f nullkujutis f+(-f)= vastandkujutis
nimetatakse lineaarkujutuste vektorruumiks. Lineaarkujutust seal hulgas lineaarteisendust saab kujutada maatriksi mõistet kasutades. W = V = V3 geomeetriliste vektorite vektorruum. { e1 ; e2 ; e3 }.....9 aksioomi ... ( x1 e1 ; x2 e2 ; x3 e3 ) x = x1 e1 ; x2 e2 ; x3 e3 x1 e1 ; x2 e2 ; x3 e3 = 0 [ f (e1 ) ] = ( a11 a12 a13) [e1 ] A = [ f (e2 ) ] = ( a21 a22 a23) [e2 ] [ f (e3 ) ] = ( a21 a22 a23) [e3 ] Maatriksi A nimetatakse lineaarteisenduse maatriksiks antud baasi korral. Geomeetrilises mõttes pakuvad huvi sellised vektorid, mis säilitavad oma sihi teatava lineaarteisenduse korral. Aksioom3 Nullvektorist erinevat vektorit x nimetatakse lineaarteisenduse f omaväärtusele vastavaks omavektoriks, kui on rahuldatud tingimus: f ( x ) = x . Vektorarvutus Algmõistetele tuginedes sõnastatakse teatavad laused, mida nimetatakse aksioomideks ehk postulaatideks. Aksioom1 Eksisteerib vähemalt üks punkt.
Trigonomeetriline: =r*(+i*) ; Euleri valem: tingimusi nim. lineaarkujutuste vektorruumiks ja märgime L. Nullvektorist erinevat vektorit, mis teatava lineaarteisenduse f omavahel ümber paigutada, siis muutub korral rahuldab tingimust f(x´)=*x' nim. selle lineaarteisenduse determinandi märk vastupidiseks. 4. Eksponentkuju: =r*
L on ortogonaalmaatriks parajasti siis, kui tema maatriks A rahuldab omadust A-1 = AT Ruutmaatriks A on ortogonaalmaatriks parajasti siis, kui tema reavektorid on omavahel risti ja pikkusega 1. Tõestus: A*AT = maatriks(11 .... 1n; ...; n1 ... nn) = E <=> ij = 1, kui i=j ja 0, kui ij => ||i|| = 1 i ja ij, kui ij Analoogiliselt tõestatakse teoreem veergude jaoks. 38. Omaväärtused ja omavektorid ning nende leidmine. = (V,P); R = (O; 1; ...; n); V; = xT Lineaarteisenduse L omavektoriks nimetatakse nullvektorist erinevat vektorit , mille jaoks leidub selline reaalarv tR nii, et L() = t, arvu t nimetatakse seejuures omavektorile vastavaks omavääruseks. Omavektorit omakorda omaväärtusele t vastavaks omavektoriks. L() = t; 0; tR Ax = tx = tEx => Ax - tEx = => (A-tE)x = - lineaarne homogeenne võrrandisüsteem maatrikskujul Omavektoriteks on süsteemi null-lahenditest erinevad lahendid. Süsteemis
annaabi.ee 
