Tema kultus oli seotud püha õlipuuga, mida hooldasid kuningakoja tütred. Naisjumaluse sümboliteks olid kaksikkirves ja tuvi. Tillukesi religioosseid kujutisi kanti kuld- ja kalliskiviehteina sõrmustena, käevõrudena või nööriga kaelas, nii et nad olid alati käepärast, kui oli neid vaja pilttemplina vaha- või savipitserisse vajutada. 3 Jumalanna Rhea Zeusiga Kiri Mükeenlased võtsid kasutusele alfabeetilise kirja, mida tuntakse lineaarkirjana B. Kirjal on sugulus Minose lineaarkirjaga A. Kirja kasutati enamasti arvepidamises, laoseisude ja majandusaruannete kajastamiseks. Kiri desifreeriti 20. sajandi keskpaigas. Tänapäeval oskavad lineaarkirja B teadlased lugeda. Piltidel on lineaarkiri B 4 Mükeenlastest valitsejate keele kirjapanemiseks kohandati oma tähestik ümber, ning sellest arenes lineaarkiri B, mis eelmise sajandi keskpaigas desifreeriti
Vana-Kreeka Kreeka-Mükeene periood Mükeene ühiskonnas eristusid sõdalasülikud ja lihtrahvas. Eraldi peeti ka orje. Mükeene matmistraditsioonid said olulisi mõjutusi Egiptusest. Mükeenlased võtsid kasutusele alfabeetilise kirja, mida tuntakse lineaarkirjana B. Kirjal on sugulus Minose lineaarkirjaga A. Kirja kasutati enamasti arvepidamises, laoseisude ja kaubatehingute kajastamiseks. Minoiline kultuur kujunes ~2000 aastat e.Kr. Minoiline kultuur oli omanäoline ja kõrgtasemeline. Minose kultuuris olid väga tähtsal kohal lossid ja neid ümbritsevad linnad. Tähtsamad keskused olid Knossos ja Mükeene. Kreeklased domineerisid tol