Saame, et r AB S r r r cos = r = r , millest S = F cos ning jõu töö avaldub kujul A = AK F cos . F F Jääb loota, et uutes õpikutes on rohkem füüsikalise sisuga ülesandeid. Matemaatikas kasutame me skalaarkorrutist vektorite vahelise nurga leidmiseks. Laias kursuses lahendame kolmnurka vektoreid ja skalaarkorrutist kasutades. Sirgete teema ei ole gümnaasiumis uudiseks, sest lineaarfunktsiooniga tegeldi juba põhikoolis. Võibki alustada sirgete joonestamisest etteantud valemi järgi. Näiteks y1 = 2 x - 3 , y 2 = 0,5 x + 1 ja 2 x + 4 y = -8 asuvad joonisel 4. Joonestamisega koos saab meelde tuletada lineaarfunktsiooni liikmete nimed ja kordajate tähendused. Joonis 4 Järgmisena laseksin õpilastel joonestada sirgeid erinevate andmete põhjal. Näiteks: a) antud on kaks punkti A(-4;3) ja B(2;-4); b) antud on punkt C(3;4) ja sirge tõus 1;
nimetatakse analüütiliseks mudeliks. Rongi asukoha sõltuvust ajast saab peale matemaatilise valemi väljendada ka graafiku abil. Sel puhul on tegemist loodusnähtuse graafilise mudeliga. • Meie järgmiseks tegevuseks on andmetöötlus. Selleks koostame kõigepealt graafiku, mille horisontaalsele ehk matemaatiliselt väljendudes abstsissteljele märgime aja t väärtused. • Matemaatikast teame, et sel juhul on tegemist võrdelise sõltuvusega ehk lineaarfunktsiooniga y võrdub ax, kus y on funktsioon ja x on argument. Mudeli loomine praktikas • Mõõtmistulemuste analüüs. Andmeid vaadates on näha, et mida suurema massiga on koormis, seda rohkem kumminöör pikeneb. Milline see sõltuvus aga täpsemalt on, saame öelda alles graafiku põhjal. Koostame katsetulemuste graafiku. Selleks joonestame esmalt sobivas mõõtkavas teljestiku, mille horisontaalteljele märgime katse käigus muudetud
annaabi.ee 
