Polükondensatsioon on polümeeride saamine monomeeridest, mis sisaldavad funktsionaalseid rühmi (-COOH, -OH, -NH2). Tuntuimad on: polüestrid, polüamiidid, polüpeptiidid ja looduslikud polüsahhariidid. Elementaarlüli, mis hakkab korduma, tekib funktsionaalsete rühmade omavahelisel reageerimisel. Peale polümeeri tekib veel mingi madalamolekulaarne aine (nt. H20). Homopolümeerid- -A-A-A- e elementaarlülideks on ühesugused aatomirühmad. Kopolümeerid- -A-B-A-B või - A-A-B-A-A-B-. Lineaarahelaga e. termoplastilised polümeerid. Need on termiliselt pööratavad klaasjast olekust tagasi voolavasse (elastsesse) olekusse. · Termoplastid ( thermoplastics) - Lineaarsed ja vähehargnenud poluümeerid - kuumutamisel pehmenevad ja veelduvad ning jahtumisel tahkestuvad ( korduvalt ) - lahustuvad mingis iseloomulikus lahustis - jõu mõjul voolavad - kasutustemperatuur on madalam pehmenemistemperatuurist. · Termoreaktiivsed e. reaktoplastid ( thermosets)-
- nad on head elektri- ja soojusisolaatorid. Plastide liigitus ja omadused Temperatuurile reageerimise järgi liigitatakse plastid kahte gruppi: 1. Termoplastid, 2. Termoreaktiivid. Termoplastid muutuvad kuumutamisel voolavaks, jahtudes aga taastuvad esialgsed omadused; nende makromolekulidel on enamasti lineaarne või veidi hargnenud struktuur . Termoreaktiivid muutuvad kuumutamisel või kõvendi toimel ruumilise struktuuriga võrestikpolümeerideks, mis ei sula ega lahustu. Lineaarahelaga termoplastid Hargnenud ahelaga termoplastid Ruumstruktuuriga termoplastid Lõppomaduste ja otstarbe järgi liigitatakse termoplastid ja termoreaktiivid: a) tarbeplastideks need on polüetüleen (PE), polüpropüleen (PP), polüvinüülkloriid (PVC), polüstüreen (PS), fenoplast (PF) jt. b) konstruktsioonplastideks need on polükarbonaat (PC), polüamiid (PA), orgklaas (PMMA), epoksüplast (EP) jt. c) eriplastideks fluorplast (PTFE) jt. Plastide töötlemine
Polümeermaterjalide kristalsed osad omavad kõrgemat n väärtust kui nende mittekristalne maatriks. Kui kristalsete osade suurus on suurem kui langeva valguse lainepikkus, siis osa valgust hajub kristalsetel osadel läbi peegeldumise ja murdumise ja materjali läbipaistvus väheneb (joon. 8.13). Näiteks väiksema tihedusega pika hargnenud ahelstruktuuriga ja väiksema kristallilisusega polüetüleen on läbipaistvam kui kõrgema tihedusega kristallilisema struktuuriga lineaarahelaga polüetüleen. 69 Kõrgema kristallisuse osaga polümeersed materjalid võivad olla isegi läbipaistmatud sõltuvalt kristallilisuse astmest, lisandite kontsentratsioonist ja täiteaine hulgast. 8.9. Valguse neeldumine pooljuhtides (joon. 8.14, 8.15, 8.16) Pooljuhtides võivad valguse footonid neelduda mitmel viisil: puhtas omapooljuhis Si, Ge, GaAs toimub valguse neeldumine elektroni ergastamisel
43). et sellised margiasendused on tihti ligilähedased ja Termoreaktiivid muutuvad kuumutamisel või analoogmargid ei pruugi olla täpselt ühesuguste kõvendi toimel ruumilise struktuuriga võrestikpolü- omadustega. meerideks, mis ei sula ega lahustu. 1.3. Mittemetalsed materjalid Lineaarahelaga termoplastid 1.3.1. Tehnoplastid Üldist Plastitööstus areneb kiiresti ja praeguste teadmiste juures on traditsioonilised materjalid nagu puit, klaas ja paljud metallid edukalt asendatavad plastidega. Plastide kasutusala laieneb üha. Plastid on polümeermaterjalid, mille põhikom- ponent on polümeerid. Mitmekomponentse süstee- mina sisaldavad need põhipolümeerile lisaks mit-
annaabi.ee 
