Riikide sisepoliitiline ja majanduslik areng 20. sajandi alguses
Ameerika Ühendriikides arendas
H.Ford välja esimese konveiermeetodil põhineva autotehase. Ta uskus, et tööandja peab
hoolitsema oma tööliste heaolu eest ning tundis huvi kõigest, mis tema ettevõttes toimus. Ford
lähtus põhimõttest, et ise tuleb teha kõike, mida õnnestub teha odavamalt, kui senine
allhankija seda suutis. Seetõttu rajaski ta oma kaevandused, metsatööstuse, raudtee, sadamad,
laevastiku, klaasi- ja keemiatehased ning isegi puuvilla- ja linaistandused. Sarnane tööstuslik
pööre toimus ka mujal maailmas. Tulemuseks oli tööstustoodangu kogumahu suurenemine
ning mingil määral hindade odavnemine ja kvaliteedi suurenemine. Ma arvan, et majanduse
ebaühtlane areng erinevates riikides tekitas suurriikide vahel pingeid ja viis kriisideni.
20. sajandi alguses liikusid kõik riigid demokraatia poole ja liberaalse
maailmakorralduseni, aga siiski olid tolleaegsed kõige demokraatlikumad riigid vaevatud
annaabi.ee 
