Protsessi käigus moodustub piimhape. Tekib vaht. Mida kauem käärimine kestab, seda vähem jääb toiduainetesse suhkruid ning seda rohkem moodustub piimhapet. Meie maitsmismeel tajub seda kas hapuna või väga hapuna. Hapnemise intensiivsust on kõige lihtsam reguleerida temperatuuriga. Käärimise algatamiseks ja intensiivseks kulgemiseks on sobiv mõõdukas soojus. Kui põhikäärimine algab jahedas ja kestab väga kaua, siis suureneb tõenäosus toiduaine limastumiseks ja roiskumiseks. Hapnemisprotsessi pidurdamiseks ja hapendatud toiduaine säilitamiseks on kohane aga madal temperatuur. Kui juba hapnenud toiduainet hoitakse liiga soojas ruumis, võib piimhappekäärimine jätkuda ja kogu suhkur muudetakse piimhappeks. Tulemus on liiga hapu toit. Hea toote saamiseks on vaja vältida suuri temperatuurikõikumisi. Samuti ei tohi hapendatud toiduained läbi külmuda.
Hapendamisel kehtib lihtne tõde - mida kauem käärimine kestab, seda vähem jääb toiduainetesse suhkruid ning seda rohkem moodustub piimhapet. Meie maitsmismeel tajub neid muutusi kas lihtsalt vähem või rohkem hapu toiduna. Hapnemise intensiivsust on kõige lihtsam reguleerida temperatuuriga. Käärimise algatamiseks ja intensiivseks kulgemiseks on sobiv mõõdukas soojus. Kui põhikäärimine algab jahedas ja kestab väga kaua, siis suureneb tõenäosus toiduaine limastumiseks ja roiskumiseks. Hapnemisprotsessi pidurdamiseks ja hapendatud toiduaine säilitamiseks on kohane aga madal temperatuur. Kui juba hapnenud toiduainet hoitakse liiga soojas ruumis, võib piimhappekäärimine jätkuda ja kogu suhkur muudetakse piimhappeks. Tagajärjeks on liighappesus. Hea toote saamiseks on vaja vältida suuri temperatuuri kõikumisi. Samuti ei tohi hapendatud toiduained läbi külmuda. Mille mõjul ja kuidas toimub hapukapsa roiskumine ?
annaabi.ee 
