Ehteid kandsid kõik ühiskonna kihid, nende materjal ja töötlemise peenus sõltusid inimese seisusest. Kõrgklass kandis peamiselt kuld-, harvem hõbeehteid. Hõbeehted olid kallimad. Oli kombeks, et isandaid teenides kandsid teenijad perenaise ehteid - esinesid mannekeenidena. Kuld väärismetallina läks üha enam hinda ja kasutati palju poolvääriskive. Fibulad olid nii kinnituselemendid kui ehted. Pidustustel kaunistati pea ja keha lillevanikutega ja mirdiokstega Materjalid: vask kuld poolvääriskivid JUUKSED Juuksestiilid varieerusid vanuse, soo ning sotsiaalse staatuse järgi Lastele olid omad reeglid, mis kehtisid juuste kohta. Tavaliselt pügati lastel pea paljaks või lõigati lühikeseks väljaarvatud ühte juuksesalku, mis kammiti vasakule poole pead. Salgust tehti s-kujuline lokk, ning see sümboliseeris lapse noorust. Sellist juuksestiili kandsid nii poisid kui ka tüdrukud kuni nende puberteedieani
· Seepeale tutvuvad Remmelga truud alamad tekstiga ja kirjutavad ajalehele kiitvad- ülistavad vastukajad. 1951. aastal esilinastus Tallinna Kinostuudios esimene Eestis valmistatud värviline mängufilm ,,Valgus Koordis". 1953. aastal esietendus riiklikus ooperi-, balleti- ja muusikalise komöödia teatris ,,Vanemuine" ka Leo Normeti samanimeline ooper. Midagi nii maitsetut kui filmi finaal kolhoosipeost purskkaevude ja lillevanikutega, pole Eestis varem ega hiljem kunagi tehtud. ,,Protestisime küll kõvasti, aga mis see aitas" on Evi Rauer (Roosi) nördinud. Rauer on tõenäoliselt ainus elusolev Stalini preemia laureaat Eestis. ,,25 000 rubla oli suur raha, kui arvestada, et palk teatris oli 650 rubla kuus". ,,Preemia võis saada ainult juhul, kui mängisid mõnd positiivset tegelast. Hulka rahvast käis filmi vaatamas. Sisu üle muidugi naerdi, huvitasid rohkem eesti näitlejad." (Ilmar Palli,
piiblilavastusi. See muutus peagi omaette etenduseks. Teistes linnades tekkisid müsteeriumid laatade tõttu. Suurte laatade ajal korraldati rae, tsunftide ja kiriku eestvedamisel näidendeid. Piibliteemadele hakati lisama ka ajalisi ja rahvuslikke jooni. 15.saj. esitati juba puht 9 ilmalikke müsteeriume. Linnas tehti laatadeks ja müsteeriumiteks palju ettevalmistusi: puhastati tänavad, platsid, majad kaunistati lippude ning lillevanikutega. Laat avati palvega, millele järgnes pidulik rongkäik. Liikuvatel suurtel vankritel esitati tummstseene lavastatud müsteeriumist. Rongkäigus sammusid veel zonglöörid, karutantsitajad ja muude loomade dresseerijad. See oligi sissejuhatuseks. Inglismaal, Madalmaades ja Hispaanias kasutati lava asemel vankrit, mille alumine pool oli kaetud eesriidega ning täitis garderoobi rolli ja ülemisel poolel olid kulissid ning toimus tegevus. Etendus algas peakiriku juurest. Sealt
Otsmikujuuksed lokiti, tagumised juuksed põimiti patsi ja kinnitati kammi abil suurde kuhilasse. Selline mood ei kestnud kaua ning naised hakkasid meestemoe eeskujul tegema Titus-stiilis soenguid. 1812. aastaks levis soeng, millel eespoolsed juuksed lokitud ja hoolikalt külgedele kammitud, tagumised juuksed ümbritseti rõngaga. Sellise soenguga kanti tavaliselt turbanit. Umbes 1806. a hakati soengut kaunistama püsti juustesse torgatud jaanalinnusulega, ka pärlikeede, kuldnoolte ja lillevanikutega. Sageli sõlmiti juustesse siidpael, soenguid toetati kammide, pannalde ja diadeemidega. Laubal ja kõrvade ümber kanti väikesi kiharaid, mis pehmendasid soengu jäika ilmet. Peakatted. Kõige tüüpilisem peakate erinevatest materjalidest, merevaigu, kalliskivide ja sulgedega kaunistatud peadligi hoidev turban. Kanti ka väikesi linasest riidest ja pitsist tanusid, madala krooni ja laia äärega kübaraid, millel kaunistuseks oli jaanalinnusulg ja õlgkübaraid. Jalatsid
pinkide ja heledates kollakates toonides seintega. Seinu kaunistab armas oranz-roheline lillevanikutega ornament. Sisevaade altari poolt ukse suunas. Trepp viib üles väiksele orelirõdule. Kiriku laest ripuvad suured lühtrid, eesosas on traditsiooniline altar ja väikese trepiga kantsel, seintel mõned tumedad vanad maalid. Kütet kirikus ei ole. Altari ees seisab kirikuõpetaja Aare Vilu. Altarimaali on teinud Johan Köler, see on tema esimesi selliseid töid. Kirikus on veel palju teisigi kunstimälestisi
kappide karniise toetasid sambad või pilastrid. Toolide jalad sirged või kergelt väljapoole kaardus, toolide seljatoed ažuursed; nikerdatud ornamendi meelisvorme oli romb, kasutati ka antiikarhitektuurist ning egiptuse ehituskunstist pärinevaid detaile – pärga, kilpi, sfinkse, grifoone, palmetti. Varaklassitsismi istemööbli puitosad värviti sageli valgeks, seda ilmestas tagasihoidlik kullatis. Polstri kattematerjaliks oli romantiliste lillevanikutega kirjatud gobelään ja siid. Palju oli mitmesuguseid laudu, Direktooriumi aegne mööbel muutus veelgi rangemaks, ornamendis, mis tihti valmistati papjeemašeest, kasutati egiptuse ja etruski motiive. Ilmus uusi lamamismööbli tüüpe – päevakušett meridienne, uut tüüpi voodiks oli üleni baldahhiiniga kaetud nn. gondolvoodi, levisid kaarduvate otstega raudvoodid. Ampiirmööblis eelistati suuri poleeritud pindu, mida kaunistasid kuldsed ornamendid
Omaette elamus. 84 85 86 Väiksemad linnad: Obidosel, mida kutsutakse traditsiooni järgi ,,kuningannade linnaks", kuna Portugali kuningad kinkisid abielludes selle linna oma abikaasale. Siin on sündinud mitmeid tulevasi kuningaid ja printsesse. Obidoselis leidub palju kirikuid, mis on püstitatud troonipärija sünni puhul. Linn on rabav oma hästi säilinud valgete majade, uhkete lillevanikutega akendel, looklevate tänavate ja väikeste väljakutega. Müüridelt avaneb vaade tuuleveskitele, viinamarjaistandustele ja ümbritsevatele taludele. Edasi jõuame pika ajaloo ja erakordse arhitektuuriga Alcobaca kloostrisse. Kloostri peakirik on suurim, mis keskajal Portugalis ehitatud ja vaimustav näide varasest gooti arhitektuurist. Kaunitesse keskaegsetesse haudadesse on maetud nii kuningaid kui teisi tähtsamaid ülikuid.
annaabi.ee 
