loodusliku näiva kallaku, ja sellega seostada ka hoone. Toona ei pidanud ta ennast veel arhitektiks, vaid haljastajaks, kes sai vabaduse hoone projekteerida. 5. Lillepaviljon oli mitmes mõttes uue arhitektuuri teetähis- uudne oli hoone sidumine reljeefiga ja paigutamine kasvavate puude vahele. Teine seniolematu joon oli läbipaistvus. Paviljoni lõunasein on klaasist, samuti ka sissepääsutiiva lõunapoolne sein. Nagu ikka, sündis ka Lillepaviljoni kurbadest kogemustest häid ideid. Et betoonivalu nägi töömeeste lohakuse tõttu välja kirju ja kohutav, tuli mõte anda betoonile täksimisega raidkrohvi väljanägemine. Nii totaalset läbipaistvust, hoone vaba paigutust, ühepoolse kaldega katust ja looduslikke materjale ei olnud avalike hoonete juures seni rakendatud 6. Igal aastal korraldati seal rohkesti näitusi. Pormeister ise kujundas aastate jooksul üle 30 aiandus- ja lillenäituse nii Tallinnas kui Moskvas.
Registreeritud abielu Alguses algab kõik sellega,et pruut viiakse juuksurisse ja ilusalongi, hiljem pruut riietub. Peigmees viiakse juuksurisse ja hiljem riietub. Siis viiakse mõlemad eraldi limusiinidega Õnnepaleese kus saab nende abielu kinnitust. Seejärel viiakse läbi tseremoonia koos sõrmustega ja mõlema jah sõnaga. Siis lähevad peigmees ja pruut sama limusiiniga edasi koos teiste pulmalistega auringile ja minnakse Kadrioru parki pildistama ja suundutakse peopaika Lillepaviljoni. Pulma eelarve on 101,000 krooni , 50 000,- säästud ja 51 000,- vanemate toetus. Pulmapidu toimub Lillepaviljonis. Pulmapidu Lillepaviljon on renditud 100'le inimesele. 5 Peomenüü: Eelroog: Mereanni supp Pearoog: Ahjukana apelsinikastmes Magustoit: Tiramisu: 6 Peokava: ' Einestamine ' Pulmaisa võtab sõna ' Avanaps ' Külaliste õnnnitlused, kingituste jagamine ' Pulmavalss ' Mängud
ehitise osade omavahelist harmoonilist seost. Väldib funktsionalismi standardiseeritust ja anonüümsust. On rõhutanud 20. sajandi arhitektuuri looduspärasust ja orgaanilist seost inimese eluviisiga: eelistatakse paindlikumaid vorme, suuremat emotsionaalsust, looduslikke materjale nagu puit ja kivi. Kohvik ,,Tuljak" Valve Pormeister kavandas 1960 valminud Lillepaviljonile täiesti teistsuguse juurdeehitusena kohviku ,,Tuljak" (1964-1966). Kuna Lillepaviljoni saatis suur populaarsus rahva seas, siis tunti seal puudust söögi- ja joogikohast. Erinevalt Lillepaviljonist, kus on määravad kaldpinnad ja nurgetiasetused on ,,Tuljak" jäigalt täisnurkne. Näitusepaviljon ja kohvik on üksteisega liidetud kontrasti põhimõttel. Lillepaviljoni avatusele vastandub Tuljaku suletuse esteetika. Lillepaviljon ja kohvik on ühendatud klaasist lüli kaudu, mida saab kasutada kohviku väikese saalina.
tema kujundatud modernse stiiliga hoonetes. Talle ei sobinud Nõukogude poliitika, kus kõik pidi olema kiire, massiivne ja odav, aga tänu oma kindlale iseloomule lõi ta enda põhimõtetele truuks jäävalt üle 40 projekti. Ta oli populaarne arhitekt ning temalt telliti tänu tema looduslähedasele stiilile palju töid. 1971. aastal pälvis ta Saku ja Kurtna planeeringu ja hoonestuse eest NSV Liidu riikliku preemia, 1965. aastal sai ta Tallina Lillepaviljoni ning laululava ja lauluväljaku kujundamise eest Nõukogude Eesti preemia. Tema loodud on ka Tuljaku kohvik, Tallinna Botaanikaaed, Vabariiklik Taimekaitsejaam Sakus, Jäneda põllumajanduskooli õppehoone jne. Talle meeldis ka kujundada aedu ja lillenäituseid Tallinnas ja Moskvas. Tallinna Lillepaviljon oli tänu sellele populaarne hoone.Kuni 1964. 12