pulmadeks ja ehteks talusse. Tekke hoiti, need pandi voodi peale vaid pidupäevadel – jõulude ja nelipühi ajal, jaanipäeval. Tikitud saanitekk oli kirikusse sõitjail põlvede peal. (Mandel, Vaab) Lääne-Eestis kaunistati tikandiga peamiselt tanusid, särke, põllesid, kindaid. 20.saj algul hakati Läänemaa põhjaosas kaunistama tikandiga ka seelikuid ja vaipu. Erilise tikandiga kaunistati neid Lihula ümbruses: punastele seelikutele tikiti kogukaid roosimotiive. Vaibad kirjati lillekimpudega, mis paigutati sümmeetriliselt vaiba nurkadesse ja keskele. Lillekimbud matkisid looduslikke eeskujusid, kuid olid üsnagi primitiivsed. Tikiti madal-, mähk-, vars- ja sämppistetega. Kihnu tikandite seas on rohkesti motiive, mis oma iseloomult kuuluvad Põhja-Eesti lillkirja ja tanude juurde. Kihnu tikandeis võeti kasutusele ka ahelpiste. Tanutikandeis domineerib punane värv. (Kivilo, lk 9) KASUTATUD KIRJANDUS Kivilo, L.1992. Lilltikand. Tallinn, Valgus Mandel, L; Vaab, H. 2009
kasutatud intensiivset roosat. Enamasti tikiti lilleõied looduspärastest värvitoonides, kuid palju kohtab ka tikkija fantaasirikast värvidemöngu. Lääne-Eestis kaunistati tikandiga peamiselt tanusid, särke, põllesid, kindaid. 20.sajandi algul hakati Läänemaa põhjaosas kaunistama tikandiga ka seelikuid ja vaipu. Erilise tikandiga kaunistati 20.sajandi alguses seelikuid ja vaipu Lihula ümbruses: punastele seelikutele tikiti kogukaid roosimotiive. Vaibad kirjati lillekimpudega, mis paigutati sümmeetriliselt vaiba nurkadesse ja keskele. Lillekimbud matkisid looduses esinevaid eeskujusid, kuid olid ikkagi üsna primitiivsed. Tikiti madal-, mähk-, vars- ja sämppistetega. Rikkalikult kasutati punaseidtoone, vähem sinist ja rohelist, teisi värvitoone üsna harva. Kihnu tikandite seas on rohkesti mitmesuguseid motiive, mis oma iseloomult kuuluvad Põhja-Eesti lillkirja ja Lääne-Eesti tanude juurde. Huvitavamad on kohapealse päritoluga tikandid
tervisele. Porss võib põhjustada samasuguse mürgistuse nagu sookail. Mürgistusnähtudeks võivad olla oksendamine, kõhulahtisus, võivad tekkida ka neerukahjustused või kuse- ja suguelundite talitluse häired. Siiski on porsaoksi ja -lehti kasutatud välispidiselt ravimina nahahaiguste korral. Kuid porsaokstel on veel üks hea omadus, mida ei tohiks unustada: värskelt peletavad need väga hästi koid riiete vahelt minema. 6.9. Toomingas (Prunus padus). Kevadiste lillekimpudega võib endale siiski ka sõna otsese mõttes peavalu valmistada. Toomingas lõhnab küll kevadöös hurmavalt, aga kui suur kimp magamistuppa tuua, võib hommikuks saada peavalu. Toominga lõhna suhtes on tunded ja tundlikkus erinevad, 38 viimases eestikeelses mürktaimede raamatus on tema lõhna isegi peetud ebameeldivaks. 6.10. Harilik türnpuu (Rhamnus catharticus) türnapuu, viherpuu, vihur, kitseuipuu.
annaabi.ee 
