perekonnanime ning teda vastu tulles tervitada, juhul kui ära tunnen. Matemaatika õpetajale luban, et minu vastustel on alati kaks joont all ning minu murru joon on alati võrdusmärgiga kohakuti. Ajaloo õpetajale luban, et loen iga päev postimeest, ei unusta ühtegi aasta arvu ega mainitud nime, ning arendan välja fotograafilise mälu. Kunstiõpetajale luban, minu kujutlusvõime ei piirdu südamete ja lillekestega. Õpetaja Raidmale vannun, et hoian tema klassimööblit kui enda hingevarandust ja ei kiigu kunagi ühelgi tema toolil. Õpetaja Mandrele luban, et ei kohtle tema klassiruumi kui baari või sööklat ning luban alati ära õppida kõik 100 kuulamist, mis on igaks kontrolltööks üles antud. Tõotan likvideerida kõik konkureerivad rebased,et minust saaks parim rebane kõikide rebaste seas.
Su puusade kaared on nagu ehted, kunstniku kätetöö! Su naba on ümmargune kausike, milles segatud vein ei puudu! Su kõht on nisuhunnik, mis lillekestega on ümbritsetud! Su kaks rinda on nagu kaks vasikakest, gaselli kaksikut! Su kael on nagu elevandiluust torn ,su silmad nagu Hesboni tiigid Bat-Rabbimi värava juures! Su nina on nagu Liibanoni torn, vaatluseks Damaskuse suunas! Pea on sul otsekui Karmel ja su lehvivad juuksed purpurikarva! Su rinnad on ju viinapuukobarate sarnased ja su hingeõhk on nagu õunte lõhn! Sul on rüht nagu palmipuul ja su rinnad on kobarate sarnased! Su hambad on nagu kari emalambaid, kes pesemiselt tulevad
Emmi tahtis pojale nimeks panna Karl. Julius käis üksi teatris. Mamma Neideri kõrvu levis kuulujutt, et Julius olevat teise naisega teatris käinud. Julius oli naise ja mammaga tülis kevadeni. Ühel ööl hakkas Julius joonistama maja plaani, kuhu elama minna. Emmi nägi seda ja andestas mehele. Lepiti kokku, et poja nimeks saab Karl Aleksander. Raseduse lõpukuudel jäi Emmi haigeks ning viidi haiglasse. Valmis sai Juliuse luulekogu (hallikate kaantega, lillekestega esikaanel, J.Hallikas "Luuletsed. Kimbuke põllulilli"). Julius läks haiglasse. Arst teatas talle, et sündis poeg, kuid surnult. Naine jäi ellu, kuid ei saa enam lapsi. Teine jagu Esimene peatükk Anna Neider ja tema sõbranna Marie Saalem (mõlemad koduõpetajannad) sõitsid rongiga Peterburist Eestisse. Rongis tutvusid nad Genaadi Treifelt`iga (kostümeerija). Genaadi saatis Anna koju. Anna nägi Juliuse ehitatud maja. Neil oli teenjanna ning kasutütar Liina (13). Anna arvas, et
Naised Lihtsamad soengud. Kanti parukaid. Lokitud juukseid kanti pitsilise tanuga. Sajandi keskel lõigati juuksed lühemaks. Soenguid kaunistati sulgedega. Saksamaa XVIII saj. Mehed Friedrich I leiutatud soeng- taha kammitud juuksed, mis kinnitati musta lindiga. Meelekohtadele hakati hiljem rulle keerama. Naised Soengutes kasutati palju lisajuukseid, pumatit, puudrit. Soenguid kaunistati väikeste musliintanukestega, lillekestega. Levinud oli koonusekujuline kõrge soeng ja kaelale langevad 2- 3 spiraallokki. Madalama kihi naised kandsid patse, mis olid pealaele või kuklale kokku keeratud. Venemaa XVIII saj. Võimul on Peeter I kes võttis omaks Euroopaliku riietuse ja soengu ja sundis ka teisi selleks. Anti välja spetsiaalne seadus, mis kohustas kõiki kandma euroopaliku riietust. Linnarahvas harjus kiiresti ainult kaupmehed ei võtnud uut suunda omaks. 18 saj
nad eksivad, kuid vaatamata kõigele esimene inimene, kelle juurde nad oma õnnes ja õnnetuses pöörduvad. Atticus on tegelaskuju, keda vaatajad mõistavad täielikult alles pärast lõpumonoloogi kuulamist, sest seal ta räägib sellest, mida iga lapsevanem mõistab, kuid samas avab see tema sisemaailma ja muudab tegelaskuju sügavamaks ja psühholoogilisemaks. Finchidega elab koos majapidajanna Calpurnia, kellel lavale ilmudes on seljas punane valgete lillekestega põll, selle all laienevate varrukatega pluus ja kellukesekujuline seelik. Tal on valged näo poole koolutatud juuksed ja suured prillid. Calpurniat kehastava Liina Olmaru zestid on minimalistlikud, liikumine loo arengu tõttu veidi kärsitu ning miimika plastiline. Kuigi Calpurnia liikumisskeemi kirjeldus sarnaneb Atticust kehastava Hannes Kaljujärve omale, on ta siiski naiselikult sujuvate ja pehmete liigutustega. Liina Olmaru hääletoon on aga veidi laulev ja ülepingutatult teatraalne