a, tuli ta taas võidule, seekord 20 km distantsil. Meistrivõistlustel võitis ta sprindis hõbeda, kaotades võitjale Frank Luckile viis sekundit. Võitis Holmenkollenis 1990.a 10 km sprindis hõbeda ja Lahti maailmameistrivõistlustel 1991 oli edukas, võites kolm pronksmedalit. Kvalfoss soovis osaleda olümpiamängudel 1992. aastal, kuid osavõtusoov ei jõudnud norrakateni. 1993. saavutas ta kaks neljandat kohta, kuid teda ei saadetud olümpiamängudele Lillehammerisse 1994.aastal. Samal aastal lõpetas ta oma tippsportlase karjääri. Aastal 1989. võitis Eirik Kvalfoss Maailmakarika võistluse, olles esimene mitte- saksakeelt kõnelev võitja. Kvalfoss sai kokku 11 individuaalolümpia-ja maailmameistrivõistluste medalit aastatel 1982-1991, lisaks viis teatesõidu medalit. Ta on oma hariduse saanud Norra sporditeaduste koolist. Ta oli Norra lipukandja olümpiamängudel 1992. aastal Albertvilles.
Mitte niivõrd pingelise medalivõitluse pärast - kuigi iluuisutamine oli talimängudel alati üks soositumaid -, vaid koloriitsete osaliste tõttu. USA meistriks tulnud Tonya Hardingi põhirivaali Nancy Kerrigani oli treeningul rünnanud Hardingi ihukaitsja Shawn Eckardt ning tekitanud Kerriganile soki ja vigastusi. Pärast sellele järgnenud möllu, protsesse ja ajakirjandusmüra ilmusid Lillehammerisse siiski mõlemad. Hardingi-Kerrigani skandaal tõi naiste üksiksõidu ajaks CBS-i telekanalit vaatama 100 - 120 miljonit inimest. Vähestel jätkus ehk silmi come back'i üritava Katarina Witti või tõmmunahalise, viimase nelja aasta Euroopa meistri Surya Bonaly jaoks. Lõpuks oli kuldmedalivõitja ja uus kangelane hoopis ukrainlanna Oksana Bajul. Nancy Kerrigan sai hõbeda ja hiinlanna Lu Chen pronksi. Katarina Witti olümpiavalmidus oli väärt seitsmendat
annaabi.ee 
