Kunsti ajaloo reisiplaan
puhaku figuuri. Idaseinas võidukaare kohal oli poolfiguuride friis ja elusuurune
krutsifiksigrupp, mis paigaldati siis, kui oli otsustatud basilikaalse ruumivormi kasuks.
Külglöövides täiendasid arhitektuuri vaiksemad piilarfiguurid ja plastilise dekooriga
võlvikonsoolid. Pikihoone ristroidvõlvide päiskividel olid Kristuse ja evangelistide sümbolid.
Märksa tagasihoidlikumalt oli kujundatud koor. Võimalik, et siin Eestis erandlikuna olid
lilldekooriga roided. Hästi on säilinud käärkambri võlvid, mille päiskividel näeme Maarja
(roos) ja Kristuse (Agnus Dei) sümboleid. Lüübeki kahel on samuti läbi teinud komplitseeritud
arengutee, mille tulemuseks oli kahevõlvikuline polügonaalse lõpmikuga ruum, mis suure
perspektiivportaali kaudu oli ühendatud pikihoonega.
Jaani kiriku uusaegses ajaloos on paraku esikohal hävingud. Tõsiselt kannatas kirik
Põhjasõjas 1708. aastal, mil lahkuvad Vene väed õhkisid linna süstemaatiliselt