11,2% SKPst, mis summaliselt tähendab võla kasvu rohkem kui 600 miljoni euro võrra (vt tabel 7). Seejärel peaks võlakoormus hakkama kahanema. Eesti riigivõlg on jätkuvalt Euroopa Liidu väikseim. ELi 28 liikmesriigi keskmine valitsussektori võlakoormus on 85%. Valitsussektori likviidsed finantsvarad olid 2015. aasta lõpu seisuga peaaegu niisama suured kui võlad: võlad ületasid likviidseid finantsvarasid 93 miljoni euroga. Rahandusministeerium on prognoosinud valitsussektori likviidsete finantsvarade kahanemist 2017. aasta lõpuks ca 1,6 miljardi euroni. Seejärel peaksid valitsussektori reservid Rahandusministeeriumi hinnangul taas kasvuteele asuma (vt tabel 8). Tasub tähelepanu pöörata, et keskvalitsuse likviidsed finantsvarad ei näita valitsuse käsutuses olevate reservide mahtu, millega vajaduse korral katta näiteks riigieelarve kulusid või täita muid kohustusi, kuna keskvalitsuse hulgas kajastatakse Euroopa Liidu ülese metoodika
1. Laenud 80 1. Põhivarad 4 1. Varad kokku: 100 Kohustused: 1. Hoiused 92 1. Allutatud võlakohustused 2 1. Eelisaktsiakapital 1 1. Lihtaktsiakapital 5 1. Kohustused kokku: 100 1. Panga bilansist nähtub, et tema peamiseks tegevuseks on hoiuste kaasamine, millest kujunevad panga kohustused ning laenude andmine , millest kujunevad panga varad. Sellest võib järeldada, et likviidsete varade osakaal aktivates on suhteliselt kõrge, selleks et tagada klientide nõuete ja ootamatute nõuete täitmine. 1. Varade koosseisus on peamiseks laenuportfell erinevalt tavaettevõtetest, kus peamise osa moodustavad erinevad käibevarad ja põhivarad. 2. Kohustustest moodustavad 90% erinevad hoiused ja aktsionäride poolt investeeritud osa on vaid 4%. Kasumiaruanne: 1. Intressitulud 10 2. Intressikulud -7 3
korrigeeritud konsolideerimata rahavoolise ülejäägi osalise või täieliku suunamise stabiliseerimisreservi või jätmise riigi likviidsetesse finantsvaradesse. Riigi majandusaasta korrigeeritud konsolideerimata rahavoog leitakse järgmiste näitajate summana: 1) rahavood põhitegevusest kokku; 2) Rahavood investeerimistegevusest kokku, välja arvatud riigieelarve seaduse § 65 lõikes 2 nimetatud riigi likviidsete finantsvarade ja § 72 lõikes 1 nimetatud stabiliseerimisreservi vahendite paigutamisega seotud tehingute rahavood; 3) Pikaajaliste võlakohustuste tagasimaksed, makstud intressid ja muud finantskulud. 2 ERASEKTORI RAAMATUPIDAMISE MAJANDUSAASTA ARUANNE Majandusaasta aruande koostamine ja esitamine hõlmab viit etappi: raamatupidamise aastaaruande koostamine tegevusaruande koostamine audiitorkontroll
turult ning vastupidi, millest tulenevalt laenude hulk... Suureneb kasvab rahamass Väheneb väheneb rahamass Kohustuslik reservimäär Kohustuslik reserv osa hoiustest, mille kommertspangad peavad paigutama reservina keskpanka Eesmärgid: Luua varasid, mida pangakriiside puhul kasutada Kontrollida rahapakkumist ja laenukasvu Majanduspoliitiline kontroll pangandussektori likviidsete vahendite üle, mida pangad saavad klientidele välja laenata Eestis on kohustuslik reservimäär 10% Kohustusliku reservi mõju rahapakkumisele Rahapakkumine kogu ringluses olev raha, mida majandusagendid kasutavad majandustegevuses, st reaal ja finantsvaradega tehinguid sooritades Kohustuslik reservimäär mõjutab märkimisväärselt rahapakkumist ja osaliselt ka laenupakkumist Kohustusliku reservimäära pöördväärtust
jagatakse kolme põhikategooriasse: 1) rahavood äritegevusest, 2) rahavood investeerimistegevusest, 3) rahavood finantseerimistegevusest. Rahavoogude aruanne Rahavoogude aruanne kirjeldab detailselt ühe bilansikirje raha muutusi aasta jooksul. Ta seob ettevõtte majandusarvestuses aruandeaasta alguse ja lõpu bilansid, näidates raha laekumist ja väljaminekut eri tegevusliikide kaupa. Rahavoogude aruanne Rahavoogude aruande analüüsi eesmärgiks on määratleda firma likviidsete varade piisavust katmaks vajalikke kulutusi ja kohustusi ning tagamaks kapitali kasvu. Kodune ülesanne Kasutades finantsanalüüsi kalkulaatorit analüüsi veelkord enda koostatud bilanssi ja kasumiaruannet. Mõtle suhtarvudest saadava info üle ja tee konkreetne tulevikku suunatud tegevuslik juhtimisotsus . Mida ja kuidas peab muutma, et saavutada oma eesmärk. Palun esita töö õpetaja e-mailile hiljemalt 01.12.
võime kvantitatiivses tähenduses)? Kvantitatiivses tähenduses – Intressekandvate kohustiste osatähtsus Kvalitatiivses tähenduses – Ettevõtte lühiajaliste maksekohustuste täitmise finantseerimisallikates võime Kvantitatiivses tähenduses – Likviidsete (kiiresti realiseeritavate) vahendite 4.Milliste lühiajaliste majanduslike eesmärkide saavutamise eest ja lühiajaliste kohustiste suhe vastutab vastutuspõhise kuluarvestuse puhul kasumikeskuse juht? juht vastutab oma üksuse poolt teenitava kasumi eest võttes arvesse nii 5.Milliste majanduslike eesmärkide saavutamise eest vastutab üksuse poolt teenitava kulu kui ka müüdud kaupadele tehtud kulud
Lühiajalised kohustused kokku 1,050,000 1,200,000 Varud 910,000 960,000 Lühiajalise võlgnevuse kattekord 1.638 1.475 Likviidsuskordaja 0.771 0.675 Raha 250,000 250,000 Rahaliste vahendite tase 0.238 0.208 Firma makevõime laenuga ei paranenud, sest suhe likviidsete varade ja lühiajaliste kohustuste vahel Peale laenu võtmist ettevõtte likviidsus langes. See näitaja ei näita hästi firma likviidsust, sest materja Ka selle näitaja alusel likviidsus langes . Likviidsus on väga hea, kui näitaja on suurem kui 0,9, siis on Ka see näitaja näitab likviidsuse langust. Firmajuht ei oleks pidanud laenu võtma vana võlgnevuse tasumiseks, sest firmal endal oleks selleks
Puhaskäibekapital ei ole küll suhtarv vaid rahaline suurus, aga likviiduse kohta saab hinnangu anda alles siis, kui on analüüsitud käibekapitali juhtimist, vaadates seoseseid firma varade ja kohustuste komponentide vahel. Käibekapitali eesmärgiks on luua tingimused ja eeldused ettevõtte jooksvaks tegevuseks. Puhaskäibekapital iseloomustab investeeringuid käibekapitali. Puhta käibekapitali suurus võimaldab hinnata likviidsete varade reservi, mis on kasutatav rahaliste sissetulekute ja väljaminekute tasakaalustamiseks kriisi korral, samuti ka võimalike kahjumite katmiseks, mis võivad tekkida väiksema likviidsusastmega käibevarade konverteerimisel rahaks 200 200 8 9 1,3 0,4 · KÄIBEVARA OSATÄHTSUS VARADES: Mida kõrgem on puhaskäibekapitali suhe varadesse, seda kõrgem on ettevõtte maksevõime tase 4. KAPITALI STRUKTUURI SUHTARVUD
· Maksevõime tase Näitab kui palju on ettevõttel vaba raha arvete tasumiseks · Maksevõime taset peegeldavad kaks näitajat: 1. Lühiajaliste kohustuste kattekordaja, mis näitab, mitu korda on käibevara kogumaksumus suurem lühiajaliste kohustuste kogusummast. Lühiajaliste kohustuste kattekordaja = Käibevara / Lühiajalised kohustused Hea näitaja on 1,6 2. Likviidsuskordaja K näitab, mitu korda on likviidsete varade (käibevarad varud) kogumaksumus suurem lühiajaliste kohustuste kogusummast. Likviidsuskordaja = Käibevarad Varud / Lühiajalised kohustused Kui K on suurem kui 0,9, on maksevõime hea Kui K on 0,6-0,89, siis rahuldav Kui K on 0,3-0,59, siis nõrk Kui K on väiksem, kui 0,3, siis mitterahuldav · Likviidsuskordaja näitab ettevõtte maksevõimet (Likviidsuskordaja = käibel olev raha /
Raamatupidamis aruanne ja tegevusaruanne Audiitori otsus – sõltumatu vandeaudiitori aruanne, kus kajastatakse kas asutuse konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne kajastab kõigis olulistes osades linna finantsseisundit õiglaselt ja aruandes ei esine väärkajastamisi. Peale aastaaruande lisasid tuleb linna aasta eelarve põhitulude täitmise, põhitegevuskulude täitmise, investeerimistegevuse, finantseerimistegevuse ja likviidsete varade muutuste lühikokkuvõte ning seejärel aruande allkiri. Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on lähtutud alusprintsiipidest milleks on: majandusüksuse printsiip jätkuvuse printsiip – eeldatakse, et asutus on jätkuvalt tegutsev ja ei ole lõpetamise kavatsusi arusaadavuse printsiip – raamatupidamise aruandes avalikustatav informatsioon
• Ettevaatusmotiiv- ootamatud väljaminekud ◦ Sissetulek ◦ Likviidsus (elektroonilised maksevõimalused) ◦ Intress • Spekulatsioonimotiiv- raha kui maksevahend tulu teenimiseks ◦ Intress (raha hoidmise alternatiivkulu) • Nõudlus raha kui rikkuse kogumise vahendi järele sõltub: ◦ Varimajanduse ulatusest ◦ majanduse dollariseerumisest (valuuta asendamine) Rahapakkumine Näitab ringluses oleva sularaha, laenude ja muude likviidsete vahendite kogumahtu riigi majanduses Rahaagregaadid: • M0= rahabaas (sularaha ringluses + keskpanga kohustused krediidiasutuste ees)- sõltub riigi rahareziimist ja keskpanga tegevusest (+ riigi välismajandustegevus) • M1= M0 + nõudmiseni hoiused- sõltub kommertspankade tegevusest ning eraisikute ja ettevõtete käitumisest/eelistustest raha hoidmisel • M2= M1 + tähtajalised-, säästu- ja muud hoiused- sõltub (lisaks eelnevatele) intressidest ja
2013. aasta lühiajalise võlgnevuse kattekordaja = 854188 / 498715 = 1,7. Heaks loetakse kattekordajat 1,6 või enam, nõrgaks 1,1 ja vähem. Maksevõime- ehk likviidsuskordaja = (käibevara – varud – ettemaksud) / lühiajaliste kohustused 2012. aasta maksevõimekordaja = (950436 – 286916) / 750624 = 0,88. 2013. aasta maksevõimekordaja = (854188 – 213818) / 498715 = 1,3. Heaks loetakse maksevõimekordajat 0,9 või enam, nõrgaks 0,3 ja vähem. Maksevalmiduskordaja = likviidsete varad (sh raha, hoiused, väärtpaberid jt) / lühiajaliste kohustustega. 2012. aasta maksevalmiduskordaja = 950436 / 750624 = 1,27. 2013. aasta maksevalmiduskordaja = 854188 / 498715 = 1,7. Võlakordaja = koguvõlgnevus / varad 2012. aasta võlakordaja = 750624 / 16461232 = 4,6%. 2013. aasta võlakordaja = 498715 / 16166492 = 3,1%. Kapitali alluvus = kohustused / omakapital 2012. aasta kapitali alluvus = 750624 / 15710608 = 4,8% 2013. aasta kapitali alluvus = 498715 / 15667777 = 3,2%
Kuni poolteist aastat 1 kalendriaasta Iga ettevõte määrab majandusaasta pikkuse ettevõtte põhikirjas Tagasiside Õige vastus on: 12 kuud. Küsimus 13 Millistest märkidest koosneb roomanumbrite süsteem? A, B, C, D, E, F, G I, V, X, L, C, D,M 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 0 Tagasiside Õige vastus on: I, V, X, L, C, D,M. Küsimus 14 Aktsiaselts vastutab oma kohustuste täitmise eest: Ainult reservidega Kogu oma varaga Kogu oma tuludega Ainult likviidsete varade ulatuses Tagasiside Õige vastus on: Kogu oma varaga. Küsimus 15 Milliseid alljärgnevaid kirjeid ei kajastata kuluna: Ettevõtte omakapitali vähenemine Varude vähenemine Dividendide maksmine omanikele Kohustuste suurenemine Tagasiside Õige vastus on: Dividendide maksmine omanikele . Küsimus 16 Bilansi passivas näidatakse: Käibevara Akumuleeritud kulumit Varade moodustamise allikaid Ettemakstud käibemaksu
2) aktsiate turuväärtuse ja kohustuste suhe ei ole enamiku Eesti ettevtete puhul kasutatav. Ühe näitaja muutmine muudaks aga ka mudeli; 3) erinevad näitajad kajastavad ettevtte majandustegevuse erinevaid aspekte; 4) kik näitajad (peale ühe) on suhted koguvarasse; 5) näitajad on eraldi kasutatavad indikaatornäitajatena; 6) tervikliku mudeli kasutamine Eesti tingimustes ei oleks korrektne. RAHAVOOGUDE ARUANDE ANALÜÜS Rahavoogude aruande analüüsi eesmärgiks on määratleda firma likviidsete varade piisavust katmaks vajalikke kulutusi ja kohustusi ning tagamaks kapitali kasvu.
tasuda planeeritud kulutuste eest. Paljud firmad leiavad, et käibe kasvades on nad pidevalt rahapuuduses. Rahavoogude prognoosi alusel võetakse vastu otsuseid, kas ettevõte võib oma vahendeid investeerida tegevuse laiendamiseks, kas ta saab maksta õigeaegselt ainult oma võlad või peab ta laenama lisaressursse oma kohustuste täitmiseks. Rahavoogude prognoose tuleb teha selleks, et näha likviidsete vahendite vajadust ja piisavust. 30. Rahavoogude prognoosid erinevad kasumiprognoosidest järgmiselt: · tulud kantakse kasumiprognoosidesse tulu tekkimise hetkel (kui kaup läks ostja omandisse ja väljastati arve), rahavoogude prognoosidesse aga raha tegeliku laekumise hetkel; · kulud kantakse kasumiprognoosidesse kulu tekkimise hetkel, rahavoogudesse raha tegeliku väljamineku hetkel;
informatsiooni tõttu 2) moraalirisk varjatud tegevuse tõttu. 9. Finantsjuhtimise eesmärgid: Finantsjuhtimise eesmärgiks on ettevõtte väärtus ja selle loomine kõige laiemas mõttes. Maksimeerida ettevõtte turuväärtus ning selle kaudu suurendada omanike jõukust/rikkust. Selleks: finantsanalüüs ja planeerimine, varade struktuuri juhtimine, finantsstruktuuri juhtimine, dividendipoliitika väljatöötamine.Finantsjuhi kohustused: rahakäibe juhtimine, raha hankimine kapitaliturult, likviidsete väärtpaberite juhtimine, kapitali eelarvestamine, investeerinugprojektide hindamine ja kavandamine. 10. Riski ja tulu vahekord: Risk tähendab investeeringult tulu saamise tõenäosuse muutumist, kaasa arvatud võimalus kaotada investeeritud vahendid. Mida madalam risk, seda väiksem tulu. Riski juhtimise strateegiate väljatöötamisel on oluline pidada silmas riski ja tulususe vahekorda. Investeeringute tasuvus= (jooksev tuli + kasum kapitalilt)/ investeeritud summa 11
nähtud. Selliste kohustuste täitmise korraldamine on täitevvõimu ülesanne. RES kohaselt korraldab rahandusminister riigigarantiidest tulenevate rahaliste kohustuste täitmist, samuti nende rahvusvaheliste finantsinstitutsioonide, mille liikmeks või osanikuks on riik (sh EIB, NIB, CEB jt), nõudmisel sisse maksmisele kuuluva osaluse kohase tasumise või riigi poolt neile väljastatud võlakirjadest (Maailmapank) tulenevate rahaliste kohustuste kohase täitmise likviidsete finantsvarade arvelt, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Vastavad tehingud kajastuvad riigieelarve täitmise aruandes finantseerimistehingutena. Eelnõus nimetatud regulatsiooni alla ei kuulu ESMi nõudmisel sisse maksmisele kuuluv osalus, kuna vastavate maksete tegemine on reguleeritud ratifitseerimisseadusega teistel põhimõtetel. RES esitatu kohaselt otsustab valitsus või valitsuse volitusel rahandusminister muude riigi poolt antud tagatistest ning
6igeaegse katmise tuludega 2) Koos riigieelarvega vastuv6etud ja seaduses sätestatud eelarvete kassaline teenindamine 3) Riigi sise- ja välisvõla kassaline teenindamine ja arvestus a) Riigi likviidse vara haldamine. Riigi likviidseks varaks on Riigikassa pangakontodel olev ja tema poolt deponeeritud sularaha ning riigile kuuluvad aktsiad- osatähed ja võlakirj ad 5) Arvestuse pidamine riigieelarve tulude ja kulude täitmise ning riigi likviidsete varade seisu üle 6) Riigieelarve kassalise täitmise aruande koostamine 68. Kes kontrollib kohaliku omavalitsuse eelarve täitmist? Rahandusministeeriurn 69. Riigieelarve kassaline täitmine Riigieelarve kassaline täitmine on riigieelarve kulude katmine tuludega ning tulude ja kulude vahe haldamine. Riigieelarve kassalist täitmist teostab Riigikassa. Riigieelarve kassalise täitmise eeskirja kehtestab rahandusminister. 70. Maksuhaldurid
majanduslanguse ajal antud uute laenude intressimarginaalide tõus. Ootuspäraselt kasvasid 2010. aasta neljandas kvartalis euro kasutuselevõtuks valmistudes märkimisväärselt pankade halduskulud. Halduskulude aastakasv ulatus aasta lõpus koguni 19%ni ja ka kulude tase varade suhtes kujunes viimase kolme aasta kõrgeimaks. Reaalsektori finantsvõimendus kahanes, mis omakorda vähendas pankade bilanssi ja oluliselt muutus ka bilansi struktuur. Bilansi riskisus alanes laenude vähenemise ning likviidsete varade osakaalu kasvu tõttu, mis viitab riskivarade kahanemisele. Omavahendite kvaliteet paranes, kuna esimese taseme omavahendite osakaal tõusis aastaga 78%ni. Krediidiriski kapitalinõuded vähenesid tunduvalt rohkem kui kahanesid omavahendid, mistõttu kapitali adekvaatsuse määr kasvas aastaga 0,5 protsendipunkti võrra 16,2%ni, ületades märgatavalt nõutavat 10% miinimumtaset. Kindlustusettevõtted
x3 – ärikasum / koguvara
x4 – aktsiakapital / koguvõlgnevus
Kui: Z on suurem kui 2,6 on firma edukas
Z = 2,6 kuni 1,1 on seisund ebastabiilne
Z on väiksem kui 1,1 tõsine pankrotioht
PK = 1,2x1 + 1,4x2 + 3,3x3 + 0,6x4 + 0,999x5 (börsiettevõttele)
Kus:
x1 – (käibevara – lühiajalised kohustused) / koguvara
x2 – jaotamata kasum / koguvara
x3 – ärikasum / koguvara
x4 – müügitulu / koguvara
x5 – aktsiakapital / koguvõlgnevus
X1 näitab likviidsete vahendite osa firma varades
X2 näitab summaarse kasumlikkuse hinnet aegade jooksul
X3 firma kasumiloomise võime mõõt maksu- ja võimendusfaktoritest vabastatuna
X4 näitab varade kasutamise efektiivsust
X5 näitab hinnangut maksevõime suhtes talutava kaotuse suuruse kohta.
Pankrotikoefitsiendi arvuline tulemus näitab pankroti tõenäosust.
PK <1,8 – pankroti tõenäosus on kõrge;
1,8
tulumaks. Tulumaksu laekus linnaeelarvesse 2013. aastal 16 626 160 eurot. Põhitegevuse kulud hakkasid kasvama 2011. aastal ja 2012. aasta põhitegevuse kulud olid 2007. aasta tasemel. 2013 aasta põhitegevuse kulud olid 31 tuhat 378 503 eurot, 7,8 % suuremad kui 2007 aastal. 2013 aastal tõusid tunduvalt soojuse- ja elektrikulud seoses tariifide tõusuga. Kohtla-Järve linna eelarve põhitegevuse tulem 2009. aastal tekkepõhises arvestuses oli negatiivne, mis on tingitud likviidsete varade suurenemisest. Kasutamata eelnevatel aastatel sihtotstarbelised rahalised vahendid olid suunatud kulude katteks. Alates 2010. aastast põhitegevusetulem on positiivne. Netovõlakoormus 2008. aastal oli 17,84% ja on olnud järgnevatel aastatel kasvutrendis. 2013. aasta lõpuks netovõlakoormus oli 15 641 130 eurot – 47,8% põhitegevuse tuludest. Netovõlakoormus suureneb ka järgnevatel aastatel seoses kahe suure investeerimisprojekti
· emiteerib ja kontrollib ainult keskpank Euroopa Keskpanga metoodika: Baasraha (MB) koosneb: 1.sularahast (pangatähed ja mündid) ringluses; 2.reservidest, mida rahaloomeasutused hoiavad keskpangas 3.hoiustamise püsivõimaluse raames krediidiasutuste hoiustatud rahast. Rahapakkumine Ms (rahamass): Ms = mm * MB kus MB baasraha mm = (1+CD)/(RR+CD+XR) rahakordaja Rahaagregaadid (EKP metoodika) Rahaagregaadid näitavad ringluses oleva sularaha ja muude likviidsete vahendite kogumahtu majanduses. M1 = sularaha ringluses + euroala residentide nõudmiseni hoiused; NB! Alates 01.01. 2011 ei sisalda Eesti Panga avaldatud rahaagregaadid majanduses ringlevat sularaha, kuna seda näitajat ei ole ühisraha tõttu võimalik riikide kaupa üheselt arvutada. M2 = M1 + euroala residentidehoiused tähtajaga kuni 2 aastat + euroala residentide kuni 3-kuulise etteteatamistähtajaga lõpetatavad hoiused;
42. Bilanss – on raamatupidamisaruanne, mis kajastab antud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase vara, kohustusi ja omakapitali 43. Raha multiplikaator – 44. Rahanõudlus – on majandussubjektide nõudlus raha järele, mida nad soovivad hoida (omada) likviidsel kujul. 45. Rahapakkumine – näitab ringluses oleva sularaha, laenude ja muude likviidsete vahendite kogumahtu riigi majanduses. 46. Raha ringluskiirus- näitab,mitu korda kasutatakse ühte ja sama rahaühikut ostu-müügi tehingutes teatud aja, nt.aasta jooksul 47. Kohustuslik reservinõue – protsentuaalne osa hoiustest, mida kommertspangad on kohustatud hoidma deposiitidena 48. Automaatne rahapoliitika – teatud ettemääratud reeglite kogum, mida keskpank ei saa oma igapäevase tegevusega muuta. 49
õigeaegse katmise; 2) koos riigieelarvega vastuvôetud ja seaduses sätestatud eelarvete kassaline teenindamine; 3) riigi sise- ja välisvõla kassaline teenindamine ja arvestus; 4) riigi likviidse vara valdamine. Riigi likviidseks varaks on Riigikassa pangakontodel olev ja tema poolt deponeeritud sularaha ning riigile kuuluvad aktsiad, osad ja võlakirjad; 5) arvestuse pidamine riigieelarve tulude ja kulude täitmise ning riigi likviidsete varade seisu üle. 6) riigieelarve kassalise täitmise aruande koostamine 65. Kes kontrollib kohaliku omavalitsuse eelarve täitmist? Koh.omav, eelarve täitmist kontrollib kohaliku omavalitsuse valitsus, peamiselt kohalik volikogu 66. Riigieelarve kassaline täitmine Riigieelarve kassaline täitmine (1) Riigieelarve kassaline täitmine on riigieelarve kulude katmine tuludega ning tulude ja kulude vahe haldamine. Sissemaksed riigieelarvesse ja sealt väljamaksed toimuvad Riigikassa
Ülekannete tegemiseks - normaalseks äritegevusest vajatav rahahulk, sõltub tegevusalast ning raha tulevase laekumise tõenäosusest. Raha laekumine ja väljamaksed on tasakaalustatavad suhteliselt stabiilsete laekumistega tegevusaladel. Näiteks kauplustel on raha suhe müügitulusse kõrgem kui kommunaalettevõttel. Sõltuvus aastaajast ning geograafilistest tingimustest mõjutab just põllumajandusettevõtteid. 2. Ettenägematuteks otstarveteks - likviidsete varade reservvaru võimalike ettenägematute vajaduste rahuldamiseks. Näiteks lennunduses. Mõjutab väliste finantseerimisallikate kättesaadavus. Näiteks head suhted pangaga ning väljakujunenud krediidisüsteem vähendavad raha hoidmise vajadust. Sageli on varu kergestirealiseeritavates väärtpaberites e raha ekvivalentides. 3. Spekulatiivsel eesmärgil - võimaluse avanemisel kasutada ära kasumit tõotavaid olukordi. Näiteks puidu ostjad, oodates puidu müügihinna langust
93796,10 136011,10 200258,70 viiduse kohta saab hinnangu anda alles siis, kui on analüüsitud käibekapitali juhtimist, vaadates seoseseid firma varade ja kohustuste komponentide tevõtte jooksvaks tegevuseks. Puhaskäibekapital iseloomustab investeeringuid käibekapitali. Puhta käibekapitali suurus võimaldab hinnata likviidsete nekute tasakaalustamiseks kriisi korral, samuti ka võimalike kahjumite katmiseks, mis võivad tekkida väiksema likviidsusastmega käibevarade 5 6 7 Puhaskäibekapital
ees ilma varusid müümata. Likviidsuskordaja on leitav alljärgneva valemiga (Karu 2000, lk 51): 18 likviidsed varad Likviidsuskordaja = (2) lühiajalised kohustused Antud kordajat nimetatakse ka maksevõime kordajaks. Likviidsuskordaja on seda suurem, mida vähem on lühiajalisi kohustusi võrreldes likviidsete varadega. Soovitavaks likviidsuskordaja väärtuseks pakuvad teoreetikud 0,6 1, mis tähendab, et on soovitav, kui käibevarad ületaksid kohustusi null koma kuus kuni üks kord. Likviidsuskordajat interpreteeritakse järgmiselt (Kitvel 1993, lk 11): K > 0,9 hea 0,6-0,89 rahuldav 0,3-0,59 mitterahuldav, K< 0,3 nõrk. Järgmise maksevõime näitaja arvutamisel lähtutakse ettevõtte kõige likviidsemast
(võimalus, et pank ei suuda õigeaegselt rahuldada klientide nõudeid ilma kahjumit kandmata). • Likviidne vara – kui vara õiglase hinna (turuhinna) ja kiirmüügihinna erinevus on madal. • Likviidsusriski allikas: panga varade ja kohustuste tähtajalisuse mittevastavus (see on seotud finantsvahendajate põhifunktsiooniga – finantsvarade tähtaegade muundamisega). Näiteks, pikaajaliste laenude finantseerimine likviidsete hoiustega (nõudmiseni hoiused, lühiajalised hoiused). 33.Finantsjärelevalve eesmärgid ja selle vajalikkus Järelevalve põhiline eesmärk on tagada, et finantsasutused suudavad kliendi ees võetud kohustused tulevikus täita: • Krediidiasutused – suudavad maksta välja hoiused, • Kindlustusseltsid – suudavad katta kindlustuskahjud,• Pensionifondid - suudavad maksta välja kogutud pensioni jmt. • Järelevalve tööks on ka selgitada, millised riskid
Info finantsseisundi muutustest, e/v raha allikatest ja nende kasutamisest. Aitab prognoosida ettevõtte võimet maksta dividende aktsionäride puhul ning intresse ja laenumakseid kreeditoridele. Sisaldab ka mitterahalisi kulusid. 17. Kas ning mille poolest erinevad maksevõime ja likviidsus? 4 Maksevõime ja likviidsus pole päris samad mõisted. Esimene viitab lühiajaliste kohustuste kaetusele lühiajaliste varadega ning teine pigem likviidsete varade olemasolule (raha, pangakonto). Maksevõime- pikem perspektiiv. Ettevõte võib olla maksevõimeline kuid mitte likviidne. 18. Kuidas iseloomustavad käibevälted ning käibekordajad varade kasutamise efektiivust? Käibekordajate puhul kasutatakse tihti sellist tõlgendust: Vara käibekordaja näitab koguvara tootlust ehk müügitulu vara 1 krooni kohta. Teisiti kui palju suudab ettevõte mingi vara (näiteks koguvara) krooni kohta genereerida müügitulusid.
teavet, analüüse ning soovitust krediidilimiidile. Koostatakse analüütiku poolt. c. Raamatupidamisaruandluse analüüs - Uurimisviis, millega antakse hinnang ettevõtte finantsolukorrale - Regulaarne - Mitteregulaarne (ad hoc-analüüs) i. Likviidsussuhtarvud Likviidsus ehk lühiajaline maksevõime ehk laenukindlus. – Kvalitatiivses tähenduses Ettevõtte lühiajaliste maksekohustuste täitmise võime – Kvantitatiivses tähenduses Käibevara (või likviidsete või kiiresti realiseeritavate) vahendite, ja lühiajaliste kohustiste suhe Likviidsussuhtarvud - Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja (current ratio) CR=käibevara/lühiajalised kohustused Likviidsuskordaja (quick ratio) QR=(käibevara-varud)/lühiajalised kohustised ii. Kapitali struktuuri suhtarvud • Kapitali struktuur ehk pikaajaline maksevõime ehk finantsvõimendus – Kvalitatiivses tähenduses Ettevõtte pikaajaliste maksekohustuste täitmise võime
nõudlust, kuid hinnatase jääb samaks; sissetuleku tõus, mis suurendab raha nõudlust; ja neljandaks on võimalik, et liigne raha voolab majandusest kiiresti välja. Tegelikkuses võivad toimuda ka nimetatud efektide kombinatsioonid, osalt võib raha nõudmine suureneda ja osa liigsest rahast välja voolata. 27. Rahapakkumine ja vahetuskurss lühiajaliselt Rahapakkumine (Money Supply) - näitab ringluses oleva sularaha, laenude ja muude likviidsete vahendite kogumahtu riigi majanduses. 28. Raha, hindade tase ja vahetuskurss pikaajaliselt Raha on vahetusvahend. Kaupa kauba vastu vahetades läheksid tehingukulud kole suureks, iga vahetuse tarvis läheks vaja leida niisugune inimene, kes on nõus sinul olemasolevat kraami vahetama soovitu vastu. Läbi aegade on vahetusvahendiks olnud algul kindlad kaubad, siis kuld, praegu riigi poolt tagatud paberraha. Raha on väärtuste mõõdupuu
multilpikaatori abil. Raha multiplikaatori lihtsaim versioon on "laenuprotsessist väljalangeva" raha (kohustusliku reservi) pöördväärtus mm*. 44. Rahanõudlus on niisuguste rahaliste vahendite kogus, mida inimesed soovivad hoida. Rahanõudlus sõltub hinnatasemest, reaaltulust ja intressimäärast. Kui hinna- või tulutase tõuseb suureneb raha nõutav kogus. Kui intressimäär tõusev väheneb raha nõutav kogus. 45. Rahapakkumine - näitab ringluses oleva sularaha, laenude ja muude likviidsete vahendite kogumahtu riigi majanduses. Rahapakkumine on tähtis indikaator makromajanduse analüüsimisel. 46. Raha ringluskiirus näitab,mitu korda kasutatakse ühte ja sama rahaühikut ostu-müügi tehingutes teatud aja, nt.aasta jooksul 47. Kohustuslik reservinõue - protsentuaalne osa hoiustest, mida kommertspangad on kohustatud hoidma deposiitidena 48. Automaatne rahapoliitika teatud ettemääratud reeglite kogum, mida keskpank ei saa oma igapäevase tegevusega muuta. 49
on arendatud Hankeorganisatsiooni poolt ettevõtte muudele allüksustele pakutav tugi ja kasu: millist kasu suudetakse pakkuda tootearendusele, tootmisele, turundusele, müügile? Tarnijaaturgude tundmine- kuidas kasutatakse seda läbirääkimistel Olulised tegevusnäitajad 1. Tarnijate arv ostutöötaja kohta 2. Tooteartiklite arv ostutöötaja kohta 3. Tellimuste/tarnete arv ostutöötaja kohta 4. Ostude rahaline maht ostutöötaja kohta 5. Likviidsete ja mittelikviidsete toodete suhe 6. Toodete ringlussagedus laos 7. Lao käibesagedus 8. Tellimuspartii suuruse ja optimaalse ostupartii suhe 9. Oma käibevahendite ja tarnija käibevahendite kasutamise suhe. 10. Keskmine makseaeg tarnijale. 11. Toote ostuhinna ja turu keskmise müügihinna suhe. 12. Tegelik keskmine ostuhind / eelarveline ostuhind. 13. Laoväärtus / seotud kapital. 14. Mittelikviidsete materjalide väärtus / kogu laoväärtus. 15
Investeerimisotsused ehk ressursside paigutamisega seotud otsused (varade portfell). 8. Väikestes ja keskmise suurusega Eesti ettevõtetes on alati finantsjuhi ametikoht. Väikestes ja keskmise suurusega Eesti ettevõtetes ei ole harilikult finantsjuhi ametikohta. 9. Finantsjuhi töökohustuste hulka kuulub maksude osakonna töö juhtimine, ta teostab juhtimis- ja finantsarvestust. Finantsjuhi töökohustuste hulka kuulub rahakäibe juhtimine ning raha hankimine kapitaliturult, likviidsete väärtpaberite juhtimine, kapitali eelarvestamine, investeeringuprojektide hindamine ja kavandamine samuti hinnastrateegia ja turunduse väljakujundamine. 10. Horisontaalanalüüsi korral analüüsitakse aruande sisemise struktuuri muutuste dünaamikat. Horisontaalanalüüsi tehes võrreldakse erinevate aastate näitajate rahalisi ja/või protsentuaalseid muutusi baasaasta näitajate suhtes. 11. Ettevõtte finantsjuhtimise eesmärgiks on müügikäibe viimine maksimumini.
(i), (ii), (iii) või (iv); suureneb / kahaneb; (i), c) ostes pankadelt (repolepingute alusel) bonde tagasi; Vastus: (i) (i), (i) (ii) (ii), (iii) või (iv); suureneb; suureneb / kahaneb; d) nõutakse pankadelt likviidsete aktivate säilitamist senisest suuremates kogustes; Vastus: (i)(i), (ii) (iv); suureneb / kahaneb; (ii), (iii) või (iv); e) müües vähem bonde ja väärtpabereid; Vastus: (i), (i), (ii), (iii) või (iv); suureneb suureneb;/ kahaneb f) asendades £1 miljoni väärtuses pikka aega seisnud väärtpabereid £1 miljoni väärtuses
· turuväärtuse suhtarvud (shareholder-return ratio). Lühiajalise maksevõime hindamine Puhas käibekapital Puhas käibekapital= käibevarad lühiajalised kohustused Mida suurem on puhaskäibekapital ehk töökapital, seda suurem on ettevõtte likviidsus ehk maksevõime. Puhas käibekapital määrab ära aktivate hulga mida finantseeritakse pikaajalistest allikatest ja mis ei nõua lähiajalisi makseid. Puhta käibekapitali suurus võimaldab hinnata likviidsete varade reservi, mis on kasutatav rahaliste sissetulekute ja väljaminekute tasakaalustamiseks kriisi korral.käibevarade konverteerimisel rahaks 2006 2007 2008 Käibevarad 110 161 884 216 793 262 123 Lühiajalised kohustused 73 558 261 206 389 290 846 Puhaskäibekapital aastate lõikes 36 603 623 10 404 -28 723
küündides 2012. aastal 1,95-ni. See viitab sellele, et ettevõttel ei ole mingeid probleeme oma käibevara rahaks muuta ning enda lühiajalisi kohustusi sellega katta. Nendest näitajatest võib järeldada, et tegemist on väga maksejõulise ettevõttega. 3.5 Puhas käibekapital Puhas käibekapital määrab ära aktivate hulga, mida finantseeritakse pikaajalistest allikatest ja mis ei nõua lähiajal makseid. Puhta käibekapitali suurus võimaldab hinnata likviidsete varade reservi, mis on kasutatav rahaliste sissetulekute ja väljaminekute tasakaalustamiseks kriisi korral, samuti ka võimalike kahjumite katmiseks, mis võivad tekkida väiksema likviidsusastmega käibevarade konverteerimisel rahaks. Puhas käibekapital pole suhtarv, vaid rahaline suurus. Mida suurem on antud näitaja, seda maksevõimelisema ettevõttega on tegu. Lisaks peaks puhas käibekapital olema positiivne. · 2009. aasta puhas käibekapital: · 2010
Investeeringupangad tegutsevad aktiivselt ka väärtpaberite järelturuga. Nad on huvitatud sellest, et nende vahendusel müüdud väärtpaberid muutuksid järelturul kiiresti likviidseks. Sellest sõltub panga kui emissiooni korraldaja reputatsioon. Samuti pakub kauplemine võimalust saada tulu hinnavahe ja komisjonitasuna. Investeeringupanga seisukohast jaguneb väärtpaberitega kauplemine kolmeks liigiks: 1. vahendamiseks, 2. turutegemiseks, 3. omal kontol kauplemiseks. Vähem likviidsete ja riskantsemate väärtpaberite puhul on investeeringupankurid harilikult nõus olema vaid vahendaja, kes viivad ostja ja müüja kokku. Pank ostab selliseid väärtpabereid üksnes siis, kui saab need kohe edasi müüa. Väärtpaberi turutegija rolli täidab investeeringupank siis, kui ta on pidevalt valmis ja võimeline väärtpaberit ostma ja müüma. Turutegijaks olemine tähendab, et vahendaja peab enda käes hoidma pidevalt kindlat hulka väärtpabereid, mille turgu ta teeb.
3 Info finantsseisundi muutustest, e/v raha allikatest ja nende kasutamisest. Aitab prognoosida ettevõtte võimet maksta dividende aktsionäride puhul ning intresse ja laenumakseid kreeditoridele. Sisaldab ka mitterahalisi kulusid. 16. Kuidas hinnata ettevõtte maksevõimet? Maksevõime ja likviidsus pole päris samad mõisted. Esimene viitab lühiajaliste kohustuste kaetusele lühiajaliste varadega ning teine pigem likviidsete varade olemasolule (raha, pangakonto). Maksevõime on pigem pikemas perspektiivis mõelduna. Likviidsus hetkeolukorda arvestades. Ettevõte võib olla maksevõimeline kuid mitte likviidne. Kuidas hinnata? 17. Rahatsükkel (ka konversioonitsükkel) - mis on selle komponendid ning mida see näitaja iseloomustab? Rahatsükli komponentideks on varude välde, debitoorse võla välde ning kreditoorse võla välde. Ettevõtte rahatsükkel
• emiteerib ja kontrollib ainult keskpank Euroopa Keskpanga metoodika: Baasraha (MB) koosneb: 1.sularahast (pangatähed ja mündid) ringluses; 2.reservidest, mida rahaloomeasutused hoiavad keskpangas 3.hoiustamise püsivõimaluse raames krediidiasutuste hoiustatud rahast. Rahapakkumine Ms (rahamass): Ms = mm * MB kus MB – baasraha mm = (1+CD)/(RR+CD+XR) – rahakordaja Rahaagregaadid (EKP metoodika) Rahaagregaadid näitavad ringluses oleva sularaha ja muude likviidsete vahendite kogumahtu majanduses. M1 = sularaha ringluses + euroala residentide nõudmiseni hoiused; NB! Alates 01.01. 2011 ei sisalda Eesti Panga avaldatud rahaagregaadid majanduses ringlevat sularaha, kuna seda näitajat ei ole ühisraha tõttu võimalik riikide kaupa üheselt arvutada. M2 = M1 + euroala residentidehoiused tähtajaga kuni 2 aastat + euroala residentide kuni 3-kuulise etteteatamistähtajaga lõpetatavad hoiused;
o Eesmärk on selgitada välja tõesus ja õigsus o Vajalik skepsis aruannetes kajastatu suhtes o Näiteks: võimalus ilustada aruandlust, et kreeditoridele rohkem meeldida. 4-5. loeng: Finantsaruanded- ja analüüs (2) 22. Kas ning mille poolest erinevad maksevõime ja likviidsus? Maksevõime viitab lühiajaliste kohustuste kaetusele lühiajaliste varadega ning likviidsus pigem likviidsete varade olemasolule. 23. Rahatsükkel mis on selle komponendid ning mida see iseloomustab? Rahatsükkel = varude välde + debitoorse võla välde kreditoorse võla välde. Rahatsükkel näitab raha liikumist ettevõttes kuni selle hetkeni, kui raha klientidelt laekub. Mida pikem on rahatsükkel, seda rohkem vajab ettevõtte ressursse, et oma igapäevaseid toiminguid teha. Rahatsükkel on seotud puhta käibekapitaliga. 24. Mis on puhaskäibekapital ning mida see iseloomustab?
Ettevõtete puhul on välisvaluutahoiuste osatähtsus olnud alati suurem ning ebastabiilsem ja sõltunud paljuski nende välismajandustegevusest. Likviidsus ja rahaturg - II poolaastal mõjutas pangandussektori likviidsuspositsiooni ressursside poolelt tavapärasest tagasihoidlikum väliskapitali kaasamine ja kevadel alanud rahaagregaatide kasvutempo aeglustumine. Augustist novembrini vähenes karmistunud monetaarkeskkonna ning Venemaa kriisi kaasmõjude tõttu pankade likviidsete varade osatähtsus bilansis. Vaatamata sellele olid pankade likviidsuspuhvrid 1998. aasta II poolaastal keskmiselt suuremad kui 1997. aasta oktoobrikuu likviidsuskriisi ajal. Kui 1998. aasta kolmes esimeses kvartalis kasutasid pangad hoiustamise püsivõimalust, siis IV kvartalis pankade arvelduskonto kuu keskmine saldo Eesti Pangas alanes, jäädes esmakordselt pikemaks ajaks lisalikviidsusnõude tasemele (Eesti Pank, http://www.ee/epbe/rahapol/1998II/1.html). 1999
Normaalne võõrkapitali osakaal pangale tuntud firmas on kuni 70%. Aktivate struktuuri näitajad: Nõuete osakaal = nõuded/ aktivad Varude osakaal = varud/ aktivad Põhivarade osakaal = põhivara/ aktivad Andres Laar 2008 2007 ETTEVÕTTE KASV KASVU =VARADE KASV FINANTSEERIMINE Kohustuste kasv Likviidsete varade kasv Aktsiakapitali kasv Kauba- ja tootmisvarude kasv Amortisatsioon Investeeringud Netokasum Dividendid Laenuprotsendid Maksud Andres Laar 2008 2007 Müügi- käive Müügikate e.Bruto-
1. Missugustest allikatest on kaasatud ettevõtte varad: pikaajalised laenud, eelisaktsiad, lihtaktsiad; lühiajalised laenud pankadelt, teistelt ettevõtetelt, kommertskrediit tarnijatelt. 2. Käibekapitali positsiooni tugevust saab kindlaks määrata mitmete käibekapitali suhtarvudega, mis aitavad kindlaks teha ettevõtte arvatavat võimet täita oma lühiajalisi kohustusi, mida kaetakse likviidsete varade arvelt. 10 3. Kombineerides bilansist ja kasumiaruandest saadavaid andmeid, saab arvutada mitmesuguseid suhtarve ja uurida seoseid firma rentaabluse, varade ja finantsstruktuuri vahel.1 Kokkuvõttes võib öelda, et ilma bilansita ei ole võimalik saada ettekujutust firma edasitegevuse ja arendamise võimalustest. 1
· CR 1,6 hea, · 1,11 CR 1,59 rahuldav, · CR 1,1 nõrk. 2009. aastal oli ettevõtte lühiajaliste võlgnevuste kattekordaja 1,3. Sellest järgnevatel erilist muutust ei olnud. Maailmas aktsepteeritud hindamiskriteeriumide järgi on Estravel AS maksevõime rahuldavas vahemikus, mis tähendab, et see on ettevõtte tulususe kohalt hea. Võrreldes Eesti statistikaameti näitajaid, selgub, et ettevõte asub I kvartiili ja mediaani vahel ning kuulub vähem likviidsete ettevõtete hulka. 13 Likviidsuskordaja ehk maksevõime või maksevalmiduse kordaja näitab ettevõtte võimet katta kiireloomulisi lühiajalisi kohustusi käibevara arvelt varusid müümata. Arvutusvalem on järgmine: M + MS + AR (2.8) QR = , CL kus M raha (krooni), MS likviidsed väärtpaberid (krooni), AR debitoorne võlgnevus (krooni).
maksevõime. Puhas käibekapital määrab ära aktivate hulga mida finantseeritakse pikaajalistest allikatest ja mis ei nõua lähiajal makseid. Puhaskäibekapital polegi suhtarv vaid rahaline suurus ja sellest tulenevalt ei ole ta firma suurust ja tegevusmahtu arvestamata otsehinnanguteks kohane vaid teda tuleb vaadata seoses firma teiste varade ja kohustustega. Puhta käibekapitali suurus võimaldab hinnata likviidsete varade reservi , mis on kasutatav rahaliste sissetulekute ja väljaminekute tasakaalustamiseks kriisi korral, samuti ka võimalike kahjumite katmiseks, mis võivad tekkida väiksema likviidsusastmega käibevarade konverteerimisel rahaks. Selline kahjum võib tekkida näiteks tulenevalt halbadest võlgadest debitoorses võlgnevuses või laovarude turuväärtuse kahanemisest turukonjunktuurimuutuste tõttu. Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja = käibevarad / lühiajalised kohustused
Paljud firmad leiavad, et käibe kasvades on nad pidevalt rahapuuduses. Neid probleeme aitab eelnevalt määratleda hoolikas rahavajaduse prognoosimine. Rahavoogude prognoosi alusel võetakse vastu otsuseid, kas ettevõte võib oma vahendeid investeerida tegevuse laiendamiseks, kas ta saab maksta õigeaegselt ainult oma võlad või peab ta laenama lisaressursse oma kohustuste täitmiseks. Rahavoogude prognoose tuleb teha selleks, et näha likviidsete vahendite vajadust ja piisavust. Rahavoogude prognoosid erinevad kasumiprognoosidest järgmiselt: tulud kantakse kasumiprognoosidesse tulu tekkimise hetkel (kui kaup läks ostja omandisse ja väljastati arve), rahavoogude prognoosidesse aga raha tegeliku laekumise hetkel; kulud kantakse kasumiprognoosidesse kulu tekkimise hetkel, rahavoogudesse raha tegeliku väljamineku hetkel;
Omakapitali rentaablus (ROE) = puhaskasum eelisaktsia dividendid / keskmine omakapital Näitab aktsionäride investeeringute tasuvust ja võimaldab otsustada e/v juhtimise efektiivsuse üle. V Aktsiakapitali analüüs. Suhtarve kasut. peam. investeerimisotsuste tegem. ja pikaajal. plan. 15 Kasum ühe aktsia kohta (EPS) = puhaskasum eelisaktsia dividendid / lihtaktsiate arv VI Rahavoogude aruanne: eesmärgiks määratleda firma likviidsete varade piisavust katmaks va- jalikke kulutusi ja kohustusi ning tagamaks kapitali kasvu. Rahavoog - eelkõige nn. neto rahavoog, mis tähendab rahaliste vahendite laekumiste ja väljamak- sete vahet. 11. Finantsaruandluse analüüsi põhiaspektid kreeditori seisukohalt. Kreeditorid vajavad infot e/v rahastamise (laenude) vajadusega seotud otsuste langetamisel. Iga korralik äriplaan sisald. kuluarvestuse osa. Hästi toimiv kuluarvestuse süst. vähend. finantsinstitut-
Kui pangad satuvad liigselt hoogu laenude väljastamisest, võib keskpangal tekkida vajadus seda piirata ehk garanteerida hoiustajatele raha õigeaegne väljastamine ning seetõttu keskpank tõstab kohustuliku reservi määra. Tänapäeval on paljudes riikides loobutud kohustusliku reservi nõuetest( Belgia, Šveits, Rootsi) ningn selleks, et tagada pankade likviidsus, rakendatakse nendes riikides likviidsuskohustus ehk kehtestatakse normatiivid, kui palju pank peab oma varadest hoidma likviidsete varadena. Kolmandaks funktsiooniks on nn. maksustamise funktsioon. Kuna keskpangad ei maksa reservilt intressi või on see turuintressist oluliselt madalam, siis võib kohustuslikust reservist tulenevalt intresside vahet käsitleda kui keskpangale makstavat tasu. Mõnede riikide keskpangad on seda funktsiooni nimetanud keskseks, sest sellest vahest kaetakse keskpanga operatsioonikulusid(Suurbritannia, Saksamaa). Keskpank kasutab reserimäära muutmise kõrval
küllaldaselt raha ja kergesti rahaks muudetavat vara oma arvete õigeaegseks tasumiseks. Jooksev võlgnevus on rahaline võlgnevus, mille maksetähtaeg on kätte jõudnud. Jooksva võlgnevuse kustutamise peamiseks katteallikaks on käibevara. Bilansis kirjendatakse jooksev võlgnevus lühiajaliste kohustustena. Lühiajaliste kohustuste kattekordaja = käibevara / lühiajalised kohustused Lühiajaliste kohustuste kattekordaja näitab likviidsete varade suhet lühiajalistesse kohustustesse. mitu korda käibevarad lühiajalisi kohustusi katavad. Heaks loetakse kattekordajat 1,6 rohkem, nõrgaks 1,1 ja vähem. Maksevõimekordaja = (käibevara-varud) / lühiajalised kohustused Maksevõimekordaja erineb eelmisest suhtarvust selle poolest, et tootmisvarud kui kõige vähem likviidsemad on välja jäetud, seega on see puhtakujulisem maksejõulisuse näitaja kui eelmine. Seda suhtarvu nimetatakse seetõttu ka
annaabi.ee 
