- Ootused- positiivsed ootused viivad kulutamiseni - Pankade intressid- kõrgem intress innustab säästma - Maksuseadused- kõrged maksud ei soodusta säästmist Eelarve aitab - Finantseesmärkide püstitamine - Tulude hindamine - Väljaminekute planeerimine Säästmine - Kus on ohutu raha hoida? - Tulumäär- kas panna raha hoiule? - Mis on liht- ja liitintressi erinevus? - Midaq tähendab likviidsus? - Kas pank on likviidne? - Kas mul on likviidseid varasid? LIHT: LIIT: 500 500 1.aasta 5% 25 - 500 1. aasta 5% 25 - 500 2.aasta 5% 25 - 500 2.aasta 5% 26,25 - 525 3.aasta 5% 25 - 500 3.aasta 5% ........... - 551, 25 Kus hoida oma sääste - Arveldusarve- arvelduskonto, nõudehoius - Tähtajaline hoius- deposiitkonto - Tähtajalisi hoiuseid on tegelikult 2 - Firmade aktsiad - KOV võlakirjad
Üldreeglina peab omakapitali rentaablus olema vähemalt 15%, et kindlustada aktsiaomanikele normaalne dividendide tase tulevikus. 2008 aastal jäi paar protsendipunkti puudu kuid 2009 aastal on olukord väga negatiivne. SUHTARVUD Maksevõime kordaja (Quick Ratio) = (Käibevara- Varud)/ Lühiajalised kohustused Maksvõime kordaja 2008 = (10 799 484 9 154 855) / 2 316 841= 0,70 Maksevõime kordaja 2009 = (5 406 775 4 971 386) / 1 738 597= 0,04 Maksevõimekordaja näitab likviidseid varasid lühiajaliste kohustuste katteks. Suhtarvu nimetatakse seetõttu ka likviidsuskordajaks, kiireloomuliste maksete tasemeks. Heaks loetakse maksevõimekordajat 0,9 või enam, nõrgaks 0,3 ja vähem. Analüüsitava ettevõtte maksevõimekordaja on 2008 aastal rahuldav ja 2009 aastal suhteliselt nõrk. Omakapitali tase % = 100 x omakapital / kogukapital (passiva) Omakapitali tase 2008 % = 100 x ( 4 607 936 / 11 655 118) = 39,5 %
ehk 9,8% SKPst. Aastaks 2018 on Rahandusministeerium prognoosinud võlakoormuseks 11,2% SKPst, mis summaliselt tähendab võla kasvu rohkem kui 600 miljoni euro võrra (vt tabel 7). Seejärel peaks võlakoormus hakkama kahanema. Eesti riigivõlg on jätkuvalt Euroopa Liidu väikseim. ELi 28 liikmesriigi keskmine valitsussektori võlakoormus on 85%. Valitsussektori likviidsed finantsvarad olid 2015. aasta lõpu seisuga peaaegu niisama suured kui võlad: võlad ületasid likviidseid finantsvarasid 93 miljoni euroga. Rahandusministeerium on prognoosinud valitsussektori likviidsete finantsvarade kahanemist 2017. aasta lõpuks ca 1,6 miljardi euroni. Seejärel peaksid valitsussektori reservid Rahandusministeeriumi hinnangul taas kasvuteele asuma (vt tabel 8). Tasub tähelepanu pöörata, et keskvalitsuse likviidsed finantsvarad ei näita valitsuse käsutuses olevate reservide mahtu, millega vajaduse korral katta näiteks riigieelarve kulusid või täita
Enne kui panka laenu minna võtma käibevarade katteks, peaks vaatama, et äkki on võimalik rahalist Näiteks vaadata üle nõuded. Kas ikka kõik arved on ostjate poolt tasutud. Likviidsuskordaja langemine ei tähenda kohe, et firma muutus halvaks, sest see on hetke seis. ajaliste kohustuste vahel vähen a likviidsust, sest materjalid ei ole kõrge likviidsusega n suurem kui 0,9, siis on iga kohustuse euro kohta peaaegu sama palju likviidseid vara rmal endal oleks selleks raha ol äkki on võimalik rahalist olukorda ise para t see on hetke seis. Selle informatsiooni põhjal ei saa nõu anda. Et nõu anda peaks teadma, mida tootma hakatakse, kui materjalimahukas on uus toode ja kas neid m Võib-olla on vajadus palgata täiendavat tööjõudu st. on vaja alustamiseks laenu palga maksmiseks e Selle informatsiooni põhjal mina paneks praegu bilansis raha kontole 200 000 juurde. Siis on 450 000
langus“. (Keynes 1997: 315-317). Optimistlikud ootused investeeringute kõrge tasuvuse kohta buumi hilisemas staadiumis, tõstavad märkimisväärselt investeeringute mahtu ja suurendavad kulusid. See omakorda tõstab laenuintressi. Peatselt märkavad investorid, et 3 investeeringud ei too oodatud tulu ja kasu ning investeerimine peatatakse. Tänu sellele ülioptimistlik ja küllastunud turg langeb kiirest. Ebakindlus investeeringute tasuvuse tõttu toob soovi omada suurt kogust likviidseid varasid, see aga tõstab raha hinda. Eeldada võiks, et vahetult peale kriiside algust intressimäära langetamine aitab investeeringute tasemeid taastada, kuid reaalsus on siiski teine. Taastuma peab investorite ja kõikide turulosalejate usaldus. Keynesi hinnangul tuleks buumi perioodil ärgitada tarbimist ning tulud ümber jaotada. Turg jääb usalduse puudumise tõttu pigem äraootavale seisukohale ning investeeringuid ei saa ootama jääda erasektorist
Vali üks või enam: a. ettevõtte kasumi suurust b. raha jääki perioodi lõpus c. ettevõtte kahjumi suurust d. laenu vajadust Tagasiside Sinu vastus on õige. Õige vastus on: raha jääki perioodi lõpus, laenu vajadust Küsimus 24 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kasumiaruannet koostatakse sellesks, et... Vali üks või enam: a. mõista kui suured on ettevõtte kulud ja tulud b. otsustada, millal on vaja likviidseid käibevahendeid c. teada saada arvestusliku kasumi/kahjumi suurust d. teada, kui suur on raha jääk perioodi lõpus Tagasiside Sinu vastus on õige. Õige vastus on: teada saada arvestusliku kasumi/kahjumi suurust, mõista kui suured on ettevõtte kulud ja tulud Küsimus 25 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kas bilansi valem on tõene või väär? VARAD = KOHUSTUSED + OMAKAPITAL Vali üks: Tõene Väär Tagasiside
lühiajalised kohustused käibevarad/lüh kohustused 1.a 200000/100000=2 2.a 224000/102000=2,1961 3.a 256000/107000=2,3925 4.a 281000/110000=2,5545 Käibevara muutuse kordaja = 281000/200000=1,405 1400000/82000=17,0732 110000/100000=1,1 Likviidsed käibevarad on suurenenud vähem, kui varud. Järelikult ei ole head muutused, on tekkinud varude suurenemine, aga likviidseid vahendeid ei ole juurde tekkinud. 2. Koostada firma bilanss seisuga 31. detsember 2010 ja teada on järgmised andmed: Müüginetokäive 750000 Varade käibe kordaja 3,0 (korda) Põhivarade käibe kordaja 5,0 (korda) Lühiajalise võlgnevuse 18,75 (korda) käibekordaja Maksevalmiduse kordaja 2,0 (korda) Varad Kohustused 1
Finantsinstitutsioonide tugevus Euro kasutuselevõtu mõju pankade likviidsusjuhtimisele oli suhteliselt tagasihoidlik, kuna enamik Eestis tegutsevatest pankadest on filiaalid või tütarpangad. Enim mõjutas muudatus iseseisva likviidsusjuhtimisega panku. Eurosüsteemis kasutatakse likviidsuse juhtimiseks keskpanga pakutavaid laenu- ja hoiustamisvõimalusi. Kohustusliku reservimäära alandamise tulemusel vähendas kolmandik pangandusturust oma likviidseid varasid. Kokku vähenesid pankade likviidsed varad 2010. aasta teises pooles 600 miljoni euro võrra, mis moodustab kogu bilansimahust 3%. Finantsstabiilsuse seisukohalt panganduse likviidsusriskid pigem alanevad, sest hoiusemahu kasvuga ei kaasne laenumahu kasvu. Üldise likviidsusjuhtimise seisukohalt ei ole eurole üleminekuga kaasnenud operatsioonilised riskid ohustanud finantsstabiilsust, kuna hoiustamise tehingu operatsiooniline ebaõnnestumine tähendab pangale eelkõige saamata
Välismaalased hoiavad USA väärtpaberites nii palju vahendeid, mis moodustab üle 10% riigivõlast. Eesti riigil pole valitsuse võlakirju ja puudub ka kord kuidas neid emiteerida. Välismaiste investeeringute kasv on pööranud vastupidiseks netoinvesteeringute positsiooni USA-s. Maailma suurimast laenuandjast on saanud suurima võlgnik. Kellele ollakse võlgu? Hiina, Venemaa, Korea jne. Ühelt poolt on välisinvesteeringud head, kuna tagavad likviidseid vahendeid riigi eelarve defitsiidi ja investeeringute katmiseks. Teisest küljest voolavad kasumid, protsendid ja dividendid tulevikus maalt välja. Kokkuvõte · kapitalikonto kajastab nii pikaajalist kui ka lühiajalist kapitali liikumist · reeglina on kapitali pikaajaline liikumine küllalt hästi dokumenteeritud · probleeme on kapitali lühiajaliste liikumiste registreerimisega
tegemine tulevikuks. Finantsanalüüs võimaldab avastada ettevõtte finantsseisundis kõik nõrgad kohad, mis võivad tulevikus probleeme tekitada ning leida kõik eelised, millest võiks tulu saada, samuti firma maksevõime ja äritegevuse edukuse hindamine. Finantsanalüüs annab vastuse finantsjuhtidel sageli tekkvatele küsimustele nagu: Kas investeering on kasummit tootev? Kas ettevõttel on piisavalt likviidseid vahendeid ettevõtte igapäevaseks häirimatuks tegutsemsieks? Kui suuri käibevarade varusid hoida? Kuidas jagada kasumit? Kuidas tasakaalustada riski ja sissetulekut? Finantsanalüüs on ka vältimatu äriplaani koostamisel. Finantsanalüüsi läbiviimise võib jagada kolme etappi: 1. ettevalmistav etapp, mille käigus tehakse kindlaks analüüsi eesmärgid (millistele küsimustele tahetakse vastust saada).
eeldama vastupidist. Ettevõtte varad ja kohustused kajastatakse aruandes eeldusega, et varad on võimalik realiseerida ja saadud raha eest on võimalik tasuda kohustuste eest normaalse majandustegevuse käigus. Informatsiooni allikad/situatsioonid audiitorile ettevõttes, mis võivad anda viite ettevõtte jätkuvusele või seada selle kahtluse alla: 1. Varade ja kohustuste võrdlemine- Kohustused ületavad varasid või lühiajalised kohustused ületavad likviidseid varasid. 2. Ettevõtte põhivarad finantseeritakse valdavalt lühiajaliste laenudega. 3. Võimetus tasuda kreeditoridele tähtajaks. Kui ettevõte ei suuda nendele kreeditoridele tähtajaks tasuda siis see selgelt näitab, et ettevõttel on finantsraskused. 4. Oluline kahju põhitegevusest- alustav ettevõte ei muutu kohe kasumlikuks. Ettevõtte rekonstrueerimine, selle käigus tehakse palju kulusid. Toodangu
2007. a. Raha= 53 111 Nõuded ostjate vastu = 155 734 Keskmised kulud toodangule päevas = 309 853 Raha kasutamise aeg päevas = ( 53 111 + 155 734 ) x 360 / 309 853 = 242, 64 päeva 2006.a. Raha = 46 216 029 Nõuded ostjate vastu = 59 876 521 Keskmised kulud toodangule päevas = 254 661 712 Raha kasutamise aeg päevades = ( 46 216 029 + 59 876 521 ) x 360 / 254 661 712 = 149,98 Raha kasutamise aeg päevades näitab kui kauaks jätkub likviidseid vahendeid ettevõtte pidevate väljaminekute teostamiseks, mida kauem ettevõtte raha ja ostjatelt saadavaid summasid jätkub, seda tugevam on ettevõtte finantsiline seisund ja varade likviidsus. AS Tallinna Lennujaama puhul on seis väga hea. Varude käibekordaja Varude käibekordaja = müüdud toodete kulu / varude keskmine jääk ((algsaldo + lõppsaldo) / 2)) 2008.a. Müüdud toodete kulu = 141 999
tagasisaaamiseks. Tasuvusaeg = esialgsed kulud lisandunud rahavood aastas Näide: Esialgsed kulud investeeringusse on 10 000 EUR. Kui iga-aastased rahavood on 4000 EUR 4 aasta jooksul, siis kui pikk on tasuvusaeg? Tasuvusaeg = 10 000/ 4000 = 2,5 aastat Meetodi miinused et arvutatakse lihtsalt tuleviku rahavooge summeerides, minnakse mööda raha ajaväärtuse teooriast; ei arvestata riski mõjusid. Eelised lihtne, võimaldab hinnata likviidseid ja seega vähem riskantseid projekte. 2. Preagune puhasväärtus (net present value NPV) kujutab endast projekti tulevaste rahavoogude nüüdisväärtuse summa ja esialgsete kulude vahet. ACFt tulumaksujärgne rahavoo summa perioodil t K vastav diskontomäär, s.t. nõutav tulunorm või kapitali hind IO esialgsed kulud (investeeringud) n projekti oodatav kestus n NPV= ACF t _ IO t=1 (1 + K)t Kui NPV >0, projekt vastu võtta Kui NPV<0, siis tagasi lükata
eeldades, et ettevõtte varade realiseerimisel saadavate vahenditega on võimalik katta kõik ettevõtte kohustused. Kui on oht, et normaalsetes majandustingimustes ei suuda ettevõte kohustusi täita, siis võib tekkida vajadus ümber klassifitseerida ettevõtte varade ja kohustuste väärtus. Jätkuvuse probleemid võivad tuleneda järgmistest asjaoludest: 1. Kohustused ületavad varade väärtust või lühiajalised kohustused ületavad likviidseid varasid 2. Ettevõtte põhivarad on valdavalt finantseeritud lühiajaliste laenudega 3. Kas ettevõte tasub kreeditoridele tähtajaks, kui ettevõttel tekivad makseraskused kreeditoridele, siis võib see olla likviidsusprobleem, millega võivad kaasneda kreeditoride täiendavad sanktsioonid. Tasumisega viivitamine võib olla ka ettevõtte finantsstrateegia. Kui klient võimaldab, siis tuleb tasumisega viivitada. 4. Märkimisväärne kahjum põhitegevusest
RES § 61 reguleerib nii laenude kui riigigarantiide andmist, kuna mõlema tehinguga võtab riik krediidiriski (rahalise kohustuse). Laenu andmisega kaasneb oht, et laenusaaja ei tagasta võetud laenu ja intresse korrektselt, riigigarantii andmisega kaasneb oht, et garanteeritav isik ei täida oma laenulepinguga võetud kohustusi ning riigil tuleb tasuda vastav võlgnevus laenuandja ees. Erinevus on vaid selles, et laenu andmisel kasutatakse kohe riigi likviidseid vahendeid, riigigarantii korral aga vaid siis, kui on vajalik täita garantiikohustus. Eelnõuga sätestatakse, et riik võib anda laenu või riigigarantiid:1) avalike ülesannete täitmiseks;2) finantsasutusele või finantsasutuse kohustuste tagamiseks likviidsus- või maksevõimega seotud raskusi või olulisi tõrkeid makse- ja arveldussüsteemides põhjustada võiva finantskriisi lahendamiseks või ennetamiseks;3) RES § 67 lõikes 1 nimetatud isikutele,
Lahenduseks võib olla varade ja kohustuste ümber klassifitseerimine, ja ümberhindamine. 9 Infot sellest, et ettevõtte tegevus pole jätkuv, võib saada raamatupidamisaruannetest või muudest allikatest. Jätkuvuse hindamisel on rida suhteliselt lihtsaid kriteeriume, mida audiitor saab aluseks võtta. 1) Kohustused ületavad varasid või lüh.ajalised kohustised ületavad likviidseid varasid. 2) Ettevõtte põhivarad on valdavalt fnantseeritud lüh.ajaliste laenudega. 3) Võimetus maksta kreeditoridele tähtaegselt. (Nt.tarnijad) 4) Oluline kahju põhitegevusest. 5) Suutamatus täita omakapitali nõuet. 6) Pooleli olev majandusvaidlus või kohtuprotsess, mille kaotamine võib tekitada ettevõttelt täiendavaid kohustusi. 7) Olulise turuosa kaotus. Kui audiitoril tekib kahtlus, et jätkuvuse põhimõtete täitmine on küsitav, peab ta hankima
Kui tegevuse jätkuvuse eeldus ei kehti ja on oht, et ettevõte ei suuda kõiki kohustusi täita, siis sellisel juhul tuleb teha varade ja kohustuste hinnang ja hinnata nad õiglasesse väärtusesse. Viiteid sellele, et ettevõtte tegevus pole jätkuv võib saada finantsaruannetest või ka muudest allikatest. Audiitor võib jätkuvusele hinnangu andmiseks kasutada järgnevaid kriteeriume: 1. Kohustused ületavad varasid, kui lühiajalised kohustused ületavad likviidseid varasid. 2. Ettevõtte põhivarad on valdavalt finantseeritud lühiajaliste laenudega. 3. Kui ettevõte ei suuda tasuda kreeditorile tähtaegselt. 4. Märkimisväärne kahjum põhitegevusest. 5. Probleemid omakapitali taseme hoidmisega. 6. Pooleli olev kohtuprotsess või majandusvaidlus mis võib lõppeda ettevõttele negatiivselt, tuues kaasa olulise rahalise kahju. 7. Olulise turuosa kaotus ja olulise tarnija kaotus. 8
jätkuvuse printsiip ei toimi ning klient ei suuda varasid realiseerida nende arvestuslikus väärtuses ning seetõttu tekib probleeme kohustuste tähtaegsel täitmisel, siis võib tekkida vajadus hinnata ja klassifitseerida varad ja kohustused ümber. Viiteid sellele, et kliendi tegevus ei ole jätkuv võib saada raamatupidamisaruannetest ja teistestki allikatest. Nt. võivad sellisteks viideteks olla: · Kui kohustused ületavad varad või lühiajalised kohustused ületavad likviidseid varasid. · Ettevõtte põhivarad on valdavalt finantseeritud lühiajaliste laenudega. · Kreeditoridele ei tasuta tähtajaks · Oluline kahju põhitegevusest · Probleemid laenude ja laenuintresside tagasimaksmisel · Seaduses sätestatud omakapitali nõude täitmise probleemid · Olulise turuosa kaotus · Kui ettevõttel on pooleli majandus- või kohtuvaidlus, mis võib kaasa tuua olulisi kohustusi, mida ei suudeta täita
tegutseda just maksesüsteemina ehk finantsvahendajana. a. Pangateenused peavad olema klientidele alati kättesaadavad, see tähendab mingil etteteatamata ajahetkel või väga lühikese etteteatamisega peab pank olema valmis üle kandma või väljastama suuri rahasummasid reaalselt. See iseloomustabki panga tehingulise motiivi olulisust panga varade likviidsuse tagamisel. a. Pangad vajavad likviidseid vahendeid, et kindlustada osale klientidele võimalus kätte saada igal ajal oma panka paigutatud vahendid ehk hoiused ning anda teistele klientidele kindlustunne, et pank on koheselt ning täielikult suuteline täitma kõik maksekohustused kliendi ees. 1. Ettevaatus motiiv - Pankade üheks põhitegevuseks on laenude väljastamine ning suurenevas konkurentsi keskkonnas tuleb neil üha enam tegutseda selle nimel, et
Hinnangu andmisel on üheks oluliseks põhimõtteks periodiseerimine. Varade ja kohustuste täitmiste tähtajad peaks võimalikult ajaliselt kokku langema, kohustuste täitmise tähtajaks peab olema ka piisav varaline kate. Viiteid sellele et jätkuvus pole kindel võib leida finantsaruannetest ja muudest ettevõtte dokumentidest. Jätkuvuse hinnangukriteeriumid võivad olla järgmised: 1) Kohustused ületavad varasid või lühiajalised kohustuse likviidseid varasid 2) Ettevõtte põhivarad on valdavas mahus finantseeritud lühiajaliste laenudega 3) Võimetus tasuda kreeditoridele tähtajaks 4) Oluline kahju põhitegevusest 5) Viivituse laenude tasumisel 6) Veimetus tagada seadusest tulenevat omakapitali nõuet 7) Pooleliolev kohtuprotsess sõi muu majandusvaidlus mis võib ettevõtte kaotuse korral tuua talle olulise rahalise sissenõude
Hinnangu andmisel on üheks oluliseks põhimõtteks periodiseerimine. Varade ja kohustuste täitmiste tähtajad peaks võimalikult ajaliselt kokku langema, kohustuste täitmise tähtajaks peab olema ka piisav varaline kate. Viiteid sellele et jätkuvus pole kindel võib leida finantsaruannetest ja muudest ettevõtte dokumentidest. Jätkuvuse hinnangukriteeriumid võivad olla järgmised: 1) Kohustused ületavad varasid või lühiajalised kohustuse likviidseid varasid 2) Ettevõtte põhivarad on valdavas mahus finantseeritud lühiajaliste laenudega 3) Võimetus tasuda kreeditoridele tähtajaks 4) Oluline kahju põhitegevusest 5) Viivituse laenude tasumisel 6) Veimetus tagada seadusest tulenevat omakapitali nõuet 7) Pooleliolev kohtuprotsess sõi muu majandusvaidlus mis võib ettevõtte kaotuse korral tuua talle olulise rahalise sissenõude
Hinnangu andmisel on üheks oluliseks põhimõtteks periodiseerimine. Varade ja kohustuste täitmiste tähtajad peaks võimalikult ajaliselt kokku langema, kohustuste täitmise tähtajaks peab olema ka piisav varaline kate. Viiteid sellele et jätkuvus pole kindel võib leida finantsaruannetest ja muudest ettevõtte dokumentidest. Jätkuvuse hinnangukriteeriumid võivad olla järgmised: 1) Kohustused ületavad varasid või lühiajalised kohustuse likviidseid varasid 2) Ettevõtte põhivarad on valdavas mahus finantseeritud lühiajaliste laenudega 3) Võimetus tasuda kreeditoridele tähtajaks (ostja peaks võimalikult viivitama tarnijate arvete maksmisega) 4) Oluline kahju põhitegevusest 5) Viivituse laenude tasumisel. 6) Veimetus tagada seadusest tulenevat omakapitali nõuet 7) Pooleliolev kohtuprotsess sõi muu majandusvaidlus mis võib ettevõtte kaotuse korral tuua talle olulise rahalise sissenõude
Ärirahanduse alases kirjanduses võib leida sadu finantssuhtarve ja nende erinevaid klassifikatsioone. Praegusel juhul on finantssuhtarvud jagatud viide gruppi: 1) likviidsussuhtarvud, 2) toimimissuhtarvud, 3)kapitali struktuuri suhtarvud, 4) rentaabluse suhtarvud, 5) turupõhised suhtarvud. Likviidsussuhtarvud näitavad ettevõtte võimet tasuda lühiajaliste kohustuste eest. Ettevõtte võime tasuda lühiajalisi kohustusi sõltub sellest, kas tal on piisavalt likviidseid vahendeid ehk sularaha ja teisi varasid, mida saab kiiresti muuta rahaks. Likviidsust iseloomustavateks suhtarvudeks on lühiajalise võla kattekordaja ja likviidsuskordaja. Lühiajalise võla kattekordaja e maksevõime tase näitab, mitu korda ületab käibevarade maksumus lühiajaliste kohustuste summat. ja see arvutatakse käibevara lühiajalis e võla kattekordaja = lühiajalised kohustused
andmisel vajalik arvestada ettevõtte tegevusmahuga. Käibekapitali seisundist sõltub suurel määral võime täita oma kohustusi, laiendada tegevust ning vastutada võlgade eest. Maksevõimelisel ettevõttel peab see näitaja olema positiivne. Kui see näitaja on negatiivne, siis on lühiajaliste laenudega tõenäoliselt ebaotstarbekalt ümber käidud, kas siis näiteks põhivarasid soetatud või pikaajalisi kohustusi lühiajalistega refinantseeritud. Käibekapital mõõdab likviidseid vahendeid, mida juhtkond kontrollib lühiajalisel perioodil.käibekapitali näitaja on mõõdetav rahalises väljenduses ja näitab kapitali hulka, mis on vajalik igapäevasteks operatsioonideks. Ettevõtte puhas käibekapital määrab ära aktivate hulga, mida finantseeritakse pikaajalistest allikatest ja mis ei nõua lähiajal makseid. Nimetatud näitaja ei ole mitte suhtarv, vaid summa, seetõttu on hinnangu andmisel vajalik arvestada ettevõtte tegevusmahuga
Ärirahanduse alases kirjanduses võib leida sadu finantssuhtarve ja nende erinevaid klassifikatsioone. Praegusel juhul on finantssuhtarvud jagatud viide gruppi: 1) likviidsussuhtarvud, 2) toimimissuhtarvud, 3)kapitali struktuuri suhtarvud, 4) rentaabluse suhtarvud, 5) turupõhised suhtarvud. Likviidsussuhtarvud näitavad ettevõtte võimet tasuda lühiajaliste kohustuste eest. Ettevõtte võime tasuda lühiajalisi kohustusi sõltub sellest, kas tal on piisavalt likviidseid vahendeid ehk sularaha ja teisi varasid, mida saab kiiresti muuta rahaks. Likviidsust iseloomustavateks suhtarvudeks on lühiajalise võla kattekordaja ja likviidsuskordaja. Lühiajalise võla kattekordaja e maksevõime tase näitab, mitu korda ületab käibevarade maksumus lühiajaliste kohustuste summat. ja see arvutatakse käibevara lühiajalis e võla kattekordaja = lühiajalised kohustused
Ärirahanduse alases kirjanduses võib leida sadu finantssuhtarve ja nende erinevaid klassifikatsioone. Praegusel juhul on finantssuhtarvud jagatud viide gruppi: 1) likviidsussuhtarvud, 2) toimimissuhtarvud, 3)kapitali struktuuri suhtarvud, 4) rentaabluse suhtarvud, 5) turupõhised suhtarvud. Likviidsussuhtarvud näitavad ettevõtte võimet tasuda lühiajaliste kohustuste eest. Ettevõtte võime tasuda lühiajalisi kohustusi sõltub sellest, kas tal on piisavalt likviidseid vahendeid ehk sularaha ja teisi varasid, mida saab kiiresti muuta rahaks. Likviidsust iseloomustavateks suhtarvudeks on lühiajalise võla kattekordaja ja likviidsuskordaja. Lühiajalise võla kattekordaja e maksevõime tase näitab, mitu korda ületab käibevarade maksumus lühiajaliste kohustuste summat. ja see arvutatakse käibevara lühiajalis e võla kattekordaja = lühiajalised kohustused
Ärirahanduse alases kirjanduses võib leida sadu finantssuhtarve ja nende erinevaid klassifikatsioone. Praegusel juhul on finantssuhtarvud jagatud viide gruppi: 1) likviidsussuhtarvud, 2) toimimissuhtarvud, 3)kapitali struktuuri suhtarvud, 4) rentaabluse suhtarvud, 5) turupõhised suhtarvud. Likviidsussuhtarvud näitavad ettevõtte võimet tasuda lühiajaliste kohustuste eest. Ettevõtte võime tasuda lühiajalisi kohustusi sõltub sellest, kas tal on piisavalt likviidseid vahendeid ehk sularaha ja teisi varasid, mida saab kiiresti muuta rahaks. Likviidsust iseloomustavateks suhtarvudeks on lühiajalise võla kattekordaja ja likviidsuskordaja. Lühiajalise võla kattekordaja e maksevõime tase näitab, mitu korda ületab käibevarade maksumus lühiajaliste kohustuste summat. ja see arvutatakse käibevara lühiajalis e võla kattekordaja = lühiajalised kohustused
annaabi.ee 
