saneerimismenetluse kulud märkimisväärselt suuremad ning on ka oht, et saneerimiskava jäetakse sootuks kinnitamata, mis omakorda tähendab ettevõttele veel lisakulutusi. Teisel küljelt vaadeldes aga on oluline, et riik toetaks ettevõtlust ning soodustaks selle tegevust. Saneerimismenetluses osalev ettevõte saab jätkata oma tegevust mõne organi kontrolli all ning samuti on ta teatud määral kaitstud võlausaldajate rünnaku eest. Omad head ja vead on ka likvideeriva pankroti poliitikal. See puhastab majandust ning eemaldab ebaefektiivselt toimivad ettevõtted. Ei ole mõtet hakata tervendama ettevõtet, mis suure tõenäosusega tulevikus uue ringiga end võlgadest põhjustatud maksejõuetusega lõhki rebib. Pankrotimenetluse olemuse tähtsaimaks aspektiks on võlausaldajate nõuete rahuldamine ning menetluse käigus seda ka teha üritatakse, mille läbi võlausaldajad suuremal või vähemal määral siiski varad kätte saavad.
liikmesriikides kehtivaid rahvusvahelise eraõiguse sätteid. Tuleb kõnealla kui ettevõttel on vara mitmes EÜ liikmesriigis. Taani on teinud reservatsiooni määrusele 1346/2000, millega märgib et tema ei taha kuuluda antud reservatsiooni alla. Antud määrus on otsekohalduv kõigile liikmesriikidele. Määrus annab printsiibid ning need reeglid sõidavad siseriiklikust õigusest üle. Lisas A on kirjas saneeriva iseloomuga menetlused, lisas B on vaid likvideeriva iseloomuga meetmed. Lisa C-s tuuakse ära haldurid(muus maailmas livideerijad). Määruse art 1 lg 1 nõutud eeldused peavd olema täidetud mentluse kollektiivne iseloom, võlausaldajate paljusus, võlgniku olemasolu, menetluse aluseks olev maksejõuetus, menetluse käigus võetakse võlgnikult osaliselt ja täielikult tema majandustegevuse juhtimisõigus ja varade suhtes käsutusõigus; menetlus peab võimaldama määrata likvideerija Määruse art 2 (b) tähenduses. Territoriaalne ulatus.
annaabi.ee 
