Johan Laidoner
Meil oli
vaja julgestada oma pikk ja nagu selgus 1919. kevadlahinguis raskesti kaitstav lõunapiir.
Samadel alustel abistas Laidoner ka Vene valgeid, kuigi taoline tegevus oli rahva enamiku
silmis veel ebapopulaarsem kui lätlaste aitamine. Kuid ka siin ilmutas ülemjuhataja
reaalpoliitilist künismi. Venelasi aidati vaid seni, kuni neist oli kasu puhvrina, mis hoidis
Punaarmee eemal Eesti piiridest. Kui valgevägi kokku varises, ei kõhelnud Laidoner seda
likvideerimast õige karmi käega.
Rindel viibides ei jätnud Laidoner kunagi võimalust kasutamata, et hoolitseda sõdurite eest.
Polnud erandiks, et ülemjuhataja lasi haavatuid paigutada evakueerimiseks oma
salongvagunisse. Juba sõja ajal tegeles Laidoner rindevõitlejate tulevase elu korraldamisega
tsiviilametis.
Isiklike eluviisidega näitas ta kogu Vabadussõja vältel suurt eeskuju. Ta ei kasutanud
alkoholi, isegi ei suitsetanud ja loobus kõigist meelelahutustest
annaabi.ee 
