juriidilisele isikule eelnevalt tähtaja puuduse või asjaolu kõrvaldamiseks. Juriidilise isiku lõpetamisel toimub selle likvideerimine, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Seda teostavad likvideerijad, kelleks on juriidilise isiku juhatuse liikmed, kui seaduse, põhikirja või ühingulepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Sundlõpetamise korral määrab likvideerijad kohus. Likvideerimise alustamisega lõpevad juhatuse või seda asendava organi volitused. Likvideerijatel on juhatuse õigused ja kohustused, mis ei ole vastuolus likvideerimise eesmärgiga. Likvideerijad vastutavad oma kohustuste rikkumise eest nagu juhatuse liikmed. Likvideerijad Lõpetavad juriidilise isiku tegevuse, nõuavad sisse võlad, müüvad vara, rahuldavad võlausaldajate nõuded ja jagavad allesjäänud vara selleks õigustatud isikute vahel. Likvideerijad võivad teha ainult neid toiminguid, mis on vajalikud juriidilise isiku likvideerimiseks
teisiti. Pankrotimenetluses toimub juriidilise isiku likvideerimine pankrotimenetlusele sätestatud korras. Likvideerimise korraldavad likvideerijad, kelleks on juriidilise isiku juhatuse või seda asendava organi liikmed, kui seaduse, põhikirja või ühingulepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Sundlõpetamise korral määrab likvideerijad kohus. Likvideerimise alustamisega lõpevad juhatuse või seda asendava organi volitused. Likvideerijatel on juhatuse või seda asendava organi õigused ja kohustused, mis ei ole vastuolus likvideerimise eesmärgiga. Likvideerijad vastutavad oma kohustuste rikkumise eest nagu juhatuse liikmed. Likvideerijad lõpetavad juriidilise isiku tegevuse, nõuavad sisse võlad, müüvad vara, rahuldavad võlausaldajate nõuded ja jagavad allesjäänud vara selleks õigustatud isikute vahel. Likvideerijad võivad teha ainult neid toiminguid, mis on vajalikud juriidilise isiku likvideerimiseks.
Pankrotimenetluses toimub juriidilise isiku likvideerimine pankrotimenetlusele sätestatud korras. Likvideerimise korraldavad likvideerijad, kelleks on juriidilise isiku juhatuse või seda asendava organi liikmed, kui seaduse, põhikirja või ühingulepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Sundlõpetamise korral määrab likvideerijad kohus. Likvideerimise alustamisega lõpevad juhatuse või seda asendava organi volitused. Likvideerijatel on juhatuse või seda asendava organi õigused ja kohustused, mis ei ole vastuolus likvideerimise eesmärgiga. Likvideerijad vastutavad oma kohustuste rikkumise eest nagu juhatuse liikmed. Likvideerijad lõpetavad juriidilise isiku tegevuse, nõuavad sisse võlad, müüvad vara, rahuldavad võlausaldajate nõuded ja jagavad allesjäänud vara selleks õigustatud 16 isikute vahel
Sundlõpetatakse siseministri või muu selleks õigustatud isiku või asutuse, samuti muu huvitatud isiku nõudel, kui selle juriidilise isiku eesmärk või tegevus on vastuolus seadusega. Juriidilise isiku lõpetamisel toimub selle likvideerimine e. likvideerimismenetlus. Likvideerimise korraldavad likvideerijad. Vabatahtliku likvideerimise korral on selleks juhatus või asendav organ, sundlõpetamise korral määrab likvideerijad kohus. Likvideerijatel on juhatuse õigused ja kohustused. Likvideerijad lõpetavad juriidilise isiku kohustused ja lahendavad lõpetamisega seoses olevad varalised küsimused. Likvideerijad võivad teha vaid neid tehinguid, mis on vajalikud juriidilise isiku likvideerimiseks. Likvideerijad avaldavad viivitamatult vastava teate ajalehes ja "RT" lisas. Nad peavad saatma likvideerimisteate ka teadaolevatele võlausaldajatele
sissenõudmine, vara müümine ja võlausaldajate nõuete rahuldamine. Vara müümine ei ole nõutav, kui see ei ole vajalik võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja kui osanikud või aktsiaseltsi üldkoosolek on sellega nõus. Likvideerijad võivad teha neid tehinguid, mis on vajalikud aktsiaseltsi likvideerimiseks. Likvideerijad vastutavad osaühingule või aktsiaseltsile süüliselt tekitatd kahju eest solidaarselt. Lisaks juhatuse üldistele õigustele ja kohustustele on likvideerijatel veel teisigi kohustusi, mis tulenevad just äriühingu likvideerimismenetlusest ja on seaduses ka sätestatud eraldi. Nii peavad 19 likvideerijad esitama pankrotiavalduse, kus selgub et äriühingu varast ei jätku võlausaldaajate kõigi nõuete rahuldamiseks. Samuti on likvideerijate kohustuseks bilansi koostamine likvideerimise alustamisel ja võlausaldajatele teatamine. Mis puutub võlausaldajate teatamisse,
Tähtaja saabumisel, kui oli asutatud tähtajaliselt Muul alusel, mis on ette nähtud seaduse, põhikirjas või ühingulepingus Juriidilise isiku sundlõpetamine toimub ainult kohtuotsusega. Juriidilise isiku lõpetamisel toimub selle likvideerimine (likvideerimismenetlus). Likvideerimise korraldavad likvideerijad. Vabatahtliku likvideerimise korral on likvideerijaks juhatuse või seda asendava organi liikmed, sundlõpetamise korral määrab likvideerijad kohus. Likvideerijatel on juhatuse või seda asendava organi õigused ja kohustused. Nad peavad saatma likvideerimisteate teadaolevatele võlausaldajatele. 59. Juriidilise isiku pankrot.. Pankroti korral lõpetatakse juriidilise isiku tegevus pankrotiseaduse sätete alusel. Pankrot on võlgniku kohtumäärusega väljakuulutatud maksejõuetus. Võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
tegemisel ei ole häält antud. (3) Hääle andmise tühisuse või antud hääle tühistamise korral saab juriidilise isiku organi otsuse kehtetuks tunnistamist vastavalt käesoleva seaduse §-le 38 nõuda üksnes juhul, kui tühised või tühistatud hääled mõjutasid otsuse tegemise võimalikkust või otsuse sisu. Par 41. Likvideerimine toimub siis kui lõpetamine on otsustatud, kas siis sunniviisiliselt v vabatahtlikult. Lõpetamise läbiviimine. (3) Likvideerijatel on juhatuse või seda asendava organi õigused ja kohustused, mis ei ole vastuolus likvideerimise eesmärgiga. Likvideerijad vastutavad oma kohustuste rikkumise eest nagu juhatuse liikmed. (4) Likvideerijad lõpetavad juriidilise isiku tegevuse, nõuavad sisse võlad, müüvad vara, rahuldavad võlausaldajate nõuded ja jagavad allesjäänud vara selleks õigustatud isikute vahel. Likvideerijad võivad teha ainult neid toiminguid, mis on vajalikud juriidilise isiku likvideerimiseks.
maksumuseni. Kui osaühingul on vara vähem kui 2500 euroni ja aktsiaseltsil vähem kui 25 000 euroi väärtuses, siis on samas vormis tegevuse jätkamise eelduseks ka kapitali suurendamine, mis tuleb samuti otsustada. Kui nimetatud juhul aga kapitali ei suurendata, peab ühingu ümber kujundama teist liiki ühinguks, millel ei ole nii kõrgeid kapitalinõudeid. Ka tegevuse jätkamine tuleb kanda registrisse ja vastava avalduse esitamise kohustus lasub likvideerijatel. Nii osaühingu kui ka aktsiaseltsi likvideerijateks on reeglina juhatuse liikmed. Põhikirja või osanike (üldkoosoleku) otsusega võib aga likvideerijateks määrata teised isikud. Tingimuseks on, et likvideerija peab olema teovõimeline füüsiline isik ning vähemalt ühe likvideerija elukoht peab olema Eestis (§ 206 lg 1 ja 2; § 369 lg 1 ja 2). Sundlõpetamise korral, samuti juhul, kui seda nõuavad vähemalt 1/10 osa- või aktsiakapitali
Pankrotimenetluses toimub juriidilise isiku likvideerimine pankrotimenetlusele sätestatud korras. (2) Likvideerimise korraldavad likvideerijad, kelleks on juriidilise isiku juhatuse või seda asendava organi liikmed, kui seaduse, põhikirja või ühingulepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Sundlõpetamise korral määrab likvideerijad kohus. Likvideerimise alustamisega lõpevad juhatuse või seda asendava organi volitused. (3) Likvideerijatel on juhatuse või seda asendava organi õigused ja kohustused, mis ei ole vastuolus likvideerimise eesmärgiga. Likvideerijad vastutavad oma kohustuste rikkumise eest nagu juhatuse liikmed. (4) Likvideerijad lõpetavad juriidilise isiku tegevuse, nõuavad sisse võlad, müüvad vara, rahuldavad võlausaldajate nõuded ja jagavad allesjäänud vara selleks õigustatud isikute vahel. Likvideerijad võivad teha
Pankrotimenetluses toimub juriidilise isiku likvideerimine pankrotimenetlusele sätestatud korras. (2) Likvideerimise korraldavad likvideerijad, kelleks on juriidilise isiku juhatuse või seda asendava organi liikmed, kui seaduse, põhikirja või ühingulepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Sundlõpetamise korral määrab likvideerijad kohus. Likvideerimise alustamisega lõpevad juhatuse või seda asendava organi volitused. (3) Likvideerijatel on juhatuse või seda asendava organi õigused ja kohustused, mis ei ole vastuolus likvideerimise eesmärgiga. Likvideerijad vastutavad oma kohustuste rikkumise eest nagu juhatuse liikmed. (4) Likvideerijad lõpetavad juriidilise isiku tegevuse, nõuavad sisse võlad, müüvad vara, rahuldavad võlausaldajate nõuded ja jagavad allesjäänud vara selleks õigustatud isikute vahel. Likvideerijad võivad teha
Kui sundpeatamine toimub põhjusel, et juriidilise isiku tegevus on vastuolus kriminaalkoodeksi, põhiseaduse või heade kommetega, siis jääb juriidilise isiku vara peale võlausaldajate nõuete rahuldamist riigile, muudel alustel juriidilise isiku omanikele. Juriidilise isiku lõpetamisel toimub likvideerimine. Selle korraldavad likvideerijad: vabatahtliku likvideerimise korral on selleks juhatus, sundlõpetamise korral määrab likvideerijad kohus. Likvideerijatel on juhatuse õigused ja kohustused. Nad lõpetavad juriidilise isiku tegevuse ja lahendavad sellega seoses olevad varalised tehingud. Likvideerijad võivad teha ainult neid tehinguid, mida on vaja juriidilise isiku likvideerimiseks. Nad avaldavad vastava teate ajalehe "Riigi Teataja" lisas. nad peavad saatma likvideerimisteate ka teadaolevatele võlausaldajatele. Selles tuleb märkida, et võlausaldajad esitaksid oma nõudmised 4 kuu jooksul, teate avaldamisest
raamatupidamisdokumentide kohta ka huvitatud isik (sh soodustatud isik) (SaS § 39). Huvitatud isikl õigus nõuda kohtult mõjuva põhjuse olemasolul ka erikontrolli läbiviimist (SaS § 38). 14.4. Sihtasutuse lõppemine Vabatahtliku lõpetamise saab otsustada: a) nõukogu ühehäälselt, kui selline õigus tuleneb neile põhikirjast, või b) asutajad oma otsusega, kui selline võimalus on neile põhikirjaga ette nähtud (SAS § 43). Sundlõpetamise otsustab kohus. Likvideerijatel (reeglina juhatuse liikmed) on kõik juhatuse ja nõukogu õigused ja kohustused ning eelduslikult ühine esindusõigus (SaS § 52). SA võib ühineda üksnes teise SA-ga või jaguneda SA-deks. Eeldab ühinemis- või jagunemislepingu sõlmimist juhatuse poolt ja selle heakskiitu nõukogu poolt ning kannet registris. 15. TSIVIILÕIGUSLIK ÜHENDUS EHK SELTSING LOENGUS RÄÄKIS VÄGA KIIRELT! Seltsinguleping VÕS eriosa: 7 osa sissejuhatus § 580 582; §587-593
aktsiakapitali esindavad osanikud, määrab likvideerijad kohus. Likvideerijal on kõik juhatuse ja nõukogu seadustest tulenevad õigused ja kohustused. Kui aktsiaseltsil on mitu likvideerijat, võivad nad aktsiaseltsi esindada ühiselt. Likvideerimise protsessis jätkab tegevust aktsiaseltsi üldkoosolek, sest äriühing peab ka likvideerimise ajal esitama seaduse poolt ettemääratud dokumente. Lisaks juhatuse üldistele õigustele ja kohustustele on likvideerijatel veel teisigi kohustusi, mis tulenevad just äriühingu likvideerimismenetlusest ja on seadusega sätestatud. Võlausaldajate nõuete esitamise tähtaeg on neli kuud, arvates likvideerimisteate avaldamisest. Aktsiaseltsi vara jaotamine toimub likvideerijate poolt koostatud jaotusplaani alusel. Aktsiaselts lõppeb tema registrist kustutamisega. Äriühingu dokumente säilitatakse 10 aastat, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti
o tähtaja saabumisel, kui isik oli asutatud tähtajaliselt; o muul seaduses, põhikirjas või ühingulepingus ettenähtud alusel. Juriidilise isiku sundlõpetamine toimub ainult kohtuotsusega. Juriidilise isiku lõpetamisel toimub selle likvideerimine (likvideerimismenetlus). Likvideerimise korraldavad likvideerijad. Vabatahtliku likvideerimise korral on likvideerijaks juhatuse või seda asendava organi liikmed, sundlõpetamise korral määrab likvideerijad kohus. Likvideerijatel on juhatuse või seda asendava organi õigused ja kohustused. Nad peavad saatma likvideerimisteate teadaolevatele võlausaldajatele. Selles teates tuleb märkida, et võlausaldajad esitaksid oma nõudmised nelja kuu jooksul teate avaldamisest. Kui teadaolev võlausaldaja ei ole nõuet esitanud, hoiustatakse temale kuuluv raha. Pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist ja raha hoiustamist võib allesjäänud vara kuue kuu möödumisel õigustatud isikutele välja jagada.