hääletamisel 2/3 kõigist osanike häältest. Osaühingu lõpetamisotsuse saab vormistada ka osanike ühehäälse kirjaliku otsusena (ÄS § 173 lg 3) ilma koosolekule kokku tulemata. Võlausaldajatele teatamine. Likvideerijad peavad viivitamatult avaldama teate osaühingu likvideerimismenetlusest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded, samuti saatma likvideerimisteate teada olevatele võlausaldajatele (ÄS § 212 lg 1 ja 2). Lõpetamise ja likvideerijate äriregistrisse kandmine. Osaühingu lõpetamisotsuse ja likvideerijate kandmiseks äriregistrisse peab juhatus esitama avalduse (ÄS § 204 lg 1 ja § 208 lg 1). Likvideerimise algbilansi koostamine, selle kinnitamine osanike poolt ja registripidajale esitamine. Lõpetamisotsuse vastuvõtmisest alates kolme kuu jooksul peavad likvideerijad koostama likvideerimise algbilansi. Lõpetamisotsuse vastuvõtmisega lõpeb osaühingu seni kestnud
Osaühingu lõpetamiseks tuleb juhatusel esitada äriregistrile avaldus (kirjalikult või elektrooniliselt ettevõtjaportaalis) ja aktsionäride lõpetamisotsus koos üldkoosoleku protokolliga. Osaühing lõpetamise otsus ja avaldus Likvideerimine Osaühingu lõpetamise otsusele ja avalduse esitamisele järgneb likvideerimine, mille jooksul on teil oluline jälgida kindlat tegevuste järjekorda. Likvideerimine koosneb järgmistest etappidest: 1. likvideerijate määramine ja nende kandmine äriregistrisse; 2. teate avaldamine osaühingu likvideerimise kohta Ametlikes Teadaannetes ning teadaolevate võlausaldajate teavitamine; 3. osaühingu lõppbilansi koostamine ning varade jagamine; 4. likvideeritava osaühingu raamatupidamise korraldamine ja maksude tasumine. Osaühingu likvideerimine on küllaltki aeganõudev protsess, mis kestab vähemalt kuus kuud. Kui selgub, et osaühingul on veel jaotamata vara, tuleb läbi viia ka
äriühingupankrot, sundlõpetamine või kohtumääruse abil või omanike otsus äriühing lõpetada vabatahtlikult. Äriühingu äriregistrist kustutamisele peab eelnema äriühingu kohustuste täitmine. Likvideerimismenetluse raames tuleb teha järgmised toimingud: koostada majandustegevuse ülevaade osanikel võtta vastu lõpetamisotsus teavitada võlausaldajaid teha kanne äriregistrisse (likvideerimisteade ja likvideerijate nimi) koostada likvideerimise algbilanss müüa vara, sisse nõuda võlad, rahuldada võlausaldajate nõuded koostada lõppbilanss ja varajaotusplaan (müüakse osaühingu vara, rahuldatakse võlausaldajate nõuded, jaotatakse allesjäänud vara osanike vahel ning lõpuks kustutatakse osaühing äriregistrist) Likvideerimine kui menetlus seisneb ühingule kuuluva vara jaotamises ning on suunatud võlausaldajate huvide kaitsmisele.
Samuti osaühingu lõpetamiseks tuleb juhatusel esitada äriregistrile avaldus, mis võib olla nii kirjalik kui ka elektrooniline. Mis ühtlasi tuleb teha ettevõtjaportaalis. Ning juhatusel tuleb samuti esitada aktsionäride lõpetamisotsus koos üldkoosoleku protokolliga. Osaühingu lõpetamise otsusele ja avalduse esitamisele järgneb likvideerimine, mille jooksul on oluline jälgida kindlat tegevuste järjekorda. Likvideerimine koosneb likvideerijate määramisest ja nende kandmisest äriregistrisse. Osaühingu likvideerimine on ühtlasi ka küllaltki aeganõudev protsess, mille kestvus on vähemalt kuus kuud. Kui selgub, et osaühingul on olemas ka jaotamata vara, tuleb läbi viia ka täiendav likvideerimine. Lõpetatud osaühingu tegevust on võimalik tegelikult ka jätkata. Teiseks võimaluseks on läbi viia ettevõtte ühinemine, jagunemine või ümberkujundamine. Likvideerijad peavad selleks
osas. Iseenesest saab aktsiaseltsi lõpetamisotsuse vormistada ka aktsionäride kirjaliku otsusega (ÄS § 305 lg 2) ilma üldkoosolekule kokku tulemata. Kirjalik otsus eeldab kõigi aktsionäride nõusolekut. Võlausaldajatele teatamine. Likvideerijad peavad viivitamatult avaldama teate aktsiaseltsi likvideerimismenetlusest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded, samuti saatma likvideerimisteate teada olevatele võlausaldajatele(ÄS § 375 lg 1 ja 2). Lõpetamise ja likvideerijate äriregistrisse kandmine. Aktsiaseltsi lõpetamisotsuse ja likvideerijate kandmiseks äriregistrisse esitab juhatus vastava avalduse (ÄS § 367 lg 1 ja § 371 lg 1). Avaldusele lisatakse aktsionäride üldkoosoleku protokoll või aktsionäride kirjalik otsus. Likvideerimise algbilansi koostamine, selle kinnitamine üldkoosoleku otsusega ja registripidajale esitamine. Lõpetamisotsuse vastuvõtmisest alates kolme kuu jooksul peavad likvideerijad koostama likvideerimise algbilansi
kasumi jaotamisel ei arvestata. 8. KASUMI JAOTAMINE 8.1. OÜ lõpetatakse osanike otsusel, kohtuotsusega või teistel seaduses ettenähtud alustel. 8.2. OÜ lõpetamisel toimub selle likvideerimine ja likvideerijateks on juhatuse liikmed, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. OÜ likvideerimine toimub Eesti Vabariigi õigusaktidega ettenähtud korras. 8.3. Pärast võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamist ja raha deponeerimist jaotatakse allesjäänud vara osanike vahel likvideerijate poolt koostatud vara jaotusplaani kohaselt vastavalt nende osade nimiväärtusele. Osanikele võidakse teha väljamakseid nii rahas kui ka varaga. 9. OSAÜHINGU ÜHINEMINE, JAGUNEMINE JA ÜMBERKUJUNDAMINE 9.1.OÜ, ühinemine, jagunemine ja ümberkujundamine toimub Eesti Vabariigi õigusaktidega ettenähtud korras.
Lisaks eelöeldule võivad huvitatud isikud analoogiliselt aktsiaseltsiga nõuda sihtasutuses erikontrolli läbiviimist. Mittetulundusühingu lõpetamise alused on sarnased teiste juriidiliste isikutega, iseäranis võivad selle igal ajal otsustada mittetulundusühingu liikmed, kui selle poolt hääletab vähemalt 2/3 üldkoosolekul (volinike koosolekul) osalenud liikmetest. Likvideerimise menetlus on samuti sarnane teiste juriidiliste isikutega, seisnedes likvideerijate määramises, likvideerimisest võlausaldajatele teatamises, vara rahastamises, võlausaldajate nõuete täitmises, järelejäänud vara jaotamises ja mittetulundusühingu registrist kustutamises. Põhimõtteliselt võib mittetulundusühingu põhikirjas vara jaotuseks õigustatud isikute ringi täpselt kindlaks määrata või anda vara jaotuse küsimuse otsustamine üldkoosolekule (volinike koosolekul) ning seaduse § 7 lg 1 p 9 kohustab sellist regulatsiooni ka põhikirjas andma
Ülevõtmine on ühingu lõpetamise vorm, mille aluseks on kohtuotsus. Ülevõtmise sisu on aga järgmine: kui täisühingul on kaks osanikku ja kui üks neist lahkub või arvatakse teise osaniku või tema võlausaldaja nõudel ühingust välja, siis võib kohus teise osaniku nõudel otsustada, et see osanik jätkab tegevust füüsilisest isikust ettevõtjana täisühingu õigusjärglasena. Ühing lõpetatakse seejuures likvideerimiseta. Täis- ja usaldusühingu likvideerimine algab likvideerijate määramisega. Kui osanik on kuulutanud pankrotis olevaks, osaleb tema asemel likvideerimisel pankrotihaldur. Osanikud võivad konsensuse alusel likvideerija alati tagasi kutsuda, samuti võib seda teha kohus huvitatud isiku nõudel, kui on olemas mõjuv põhjus. Ühing lõpeb selle kustutamisega äriregistrist. Kui ühing lõpeb, vastutab osanik solidaarselt teise osanikega täisühingu kohustuse eest viie aasta jooksul ühingu lõppemisest.Sellest kõrvalekalduv
6. AS-i lõpetamine 6.1. AS lõpetatakse aktsionäride otsusel, kohtuotsusega või teistel seaduses ettenähtud alustel. 6.2. AS lõpetamisel toimub selle likvideerimine, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. 6.3. AS likvideerijateks on Juhatuse liikmed, kui aktsionäride otsuse või kohtuotsusega ei ole ette nähtud teisiti. 6.4. Pärast võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamist ja raha deponeerimist jaotatakse allesjäänud vara aktsionäride vahel likvideerijate poolt koostatud vara jaotusplaani kohaselt vastavalt nende aktsiate nimiväärtusele. Aktsionäridele võidakse teha väljamakseid nii rahas kui ka muu varaga. ______________________________________________ ees- ja perekonnanimi allkiri Tegevuse järjestus AS-i asutamisel AS-i asutamisel sõlmivad asutaja või asutajad asutamisotsuse või- lepingu. Asutamisleping ja sellega kinnitatud põhikiri peab olema notariaalselt tõestatud ja neile kirjutavad alla kõik asutajad
juhtu.Statistika näitab ,et nüüd tuleb 100 000 inimese kohta 6000 vähihaiget.Haigestumus on kasvanud 74 korda. Vimmase kümne aasta on suremus suurenenud 23,5%.Ainult üks inimene 14-st sureb vanadussurma,teised on peamiselt tööjõulised,46-50 aastased inimesed.Kõige saastatumates oblastites näitavad arstlikud ülevaatused,et igast kümnest inimest seitse on haiged.Küllast külla sõites olen rabatud sellest,kui suureks on kasvanud surnuaiad. Ainuüksi Valgevenes on likvideerijate nimekirjadesse kantud 115493 hinge.Tervishoiuministeeriumi andmetel suri aastatel 1990 kuni 2003 tervelt 8553 likvideerijat niisis kaks meest päevas. 4 See kõik oli alles katastroofi loo hakatus.1986.aastal elanikke majas ei ole.Alles on mööbel,asjad,rõivad mida mitte keegi enam iialgi ei kasuta,sest see maja on ju Tsernobõlis... Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei Keskkomitees-oli otsustatud,et kohtuistung peab
Esmaabi korraldus ettevõttes peab vastama soovituslikele nõuetele, et oleks tagatud valmidus esmaabi andmiseks töökohal. Osaühingu lõpetamine Osaühingu lõpetamiseks tuleb teha vastav otsus, seejärel esitada äriregistrile ettevõtjaportaalis kirjalikult või elektrooniliselt lõpetamisavaldus, millele järgneb likvideerimine. Likvideerimise jooksul on oluline jälgida kindlat tegevuste järjekorda. See koosneb järgmistest etappidest: 1. likvideerijate määramine ja nende kandmine äriregistrisse; 2. teate avaldamine osaühingu likvideerimise kohta Ametlikes Teadaannetes ning teadaolevate võlausaldajate teavitamine; 3. osaühingu lõppbilansi koostamine ning varade jagamine; 4. likvideeritava osaühingu raamatupidamise korraldamine ja maksude tasumine. Osaühingu likvideerimine on küllaltki aeganõudev protsess, mis kestab vähemalt kuus kuud.
9. Täisühingu lõpetamine ja likvideerimine. Täisühingu lõpetamine Täisühingu lõpetamise alused (ÄS § 103): osanike otsus; kohtumäärus; tähtaja möödumine või eesmärgi saavutamine; muu seaduses ettenähtud alus (mis võib olla ette nähtud ühingulepingus). Täisühingu lõpetamisel toimub selle likvideerimine, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (ÄS § 113). Likvideerimismenetlust iseloomustavad järgmised etapid: likvideerijate määramine ja äriregistrisse kandmine; võlausaldajate nõuete rahuldamine (kui nõuded ületavad täisühingu vara, vastutavad osanikud täisühingu kohustuse eest solidaarselt); pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist allesjäänud vara jaotamine; äriregistrist kustutamine. 10. Usaldusühingu mõiste, sisu ja juhtimine. Usaldusühing on äriühing, milles kaks või enam isikut tegutsevad ühise ärinime all ja vähemalt üks
oma varaga. Täis- ja usaldusühingu esindamine, vastutus ja lõpetamine Ühingute lõpetamisel toimub selle likvideerimine. TÜ ja UÜ lõpetamise üldised alused sätestab seadus (ÄS § 103 lg 1). Nendeks on 1) osanike otsus; 2) kohtuotsus; 3) tähtaja möödumine; 4) muu seaduses ettenähtud alus. Ühingu lõpetamine võib toimuda ka ülevõtmisega. Ülevõtmine on ühingu lõpetamise vorm, mille aluseks on kohtuotsus. TÜ ja UÜ likvideerimine algab likvideerijate määramisega. Seaduse järgi on nendeks osanikud. Ühingu likvideerimise kohta tuleb viivitamatult avaldada teade Ametlikes Teadaannetes, samuti saatma teadaolevatele võlausaldajatele likvideerimisteade. Nõuete esitamise tähtaeg on neli kuud viimase teate avaldamisest. Täis- ja usaldusühingu esindamine, vastutus ja lõpetamine Likvideerimise eesmärgiks on võlgade tasumine, allesjäänud vara jaotamine ja ühingu lõpetamise vormistamine. Tulundusühistu
• aktsiaseltsi pankrotimenetluse raugemisega enne pankroti väljakuulutamist; • teistel seaduse või põhikirjaga ettenähtud alustel. Täisühingu lõpetamise alused (ÄS § 103): osanike otsus; kohtumäärus; tähtaja möödumine või eesmärgi saavutamine; muu seaduses ettenähtud alus (mis võib olla ette nähtud ühingulepingus). Likvideerimismenetlust iseloomustavad järgmised etapid: likvideerijate määramine ja äriregistrisse kandmine; võlausaldajate nõuete rahuldamine (kui nõuded ületavad täisühingu vara, vastutavad osanikud täisühingu kohustuse eest solidaarselt); pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist allesjäänud vara jaotamine; äriregistrist kustutamine. 28. Juhtorganite liikmete hoolsuskohustus, lojaalsuskohustus ja konfidentsiaalsuskohustus. Juhtorgani liikmete kohustused saab jagada kahte suurde rühma:
UÜ ärinimi peab sisaldama alguses või lõpus täiendit «usaldusühing» või lühendit «Uܻ. Osaniku sissemakse suurus määratakse ühingulepinguga ning see võib olla nii rahaline kui mitterahaline (lubatud on ka teenuse osutamine). Usaldusühing lõpetatakse osanike otsusega, ühingu püsiva maksejõuetuse korral peavad selle esindajad viivitamata esitama pankrotiavalduse. Lõpetamisel viiakse läbi likvideerimismenetlus. Likvideerijate määramine Täisühingu likvideerijateks on osanikud, kui ühingulepingu otsusega ei ole ette nähtud teisiti. Osaniku õigusjärglased määravad ennast ühiselt esindama ühe likvideerija. Osanike kokkuleppel võib likvideerijaks määrata kolmanda isiku. Osaniku nõudel võib kohus mõjuval põhjusel määrata likvideerijaks isiku, kes ei ole osanik. Osaniku pankroti korral osaleb likvideerimises osaniku asemel pankrotihaldur. Kantakse ka äriregistrisse
koosolekul osalenud aktsionäridest. Osaühingu lõpetamiseks tuleb juhatusel esitada äriregistrile avaldus (kirjalikult või elektrooniliselt ettevõtjaportaalis) ja aktsionäride lõpetamisotsus koos üldkoosoleku protokolliga. 1.2 Likvideerimine Osaühingu lõpetamise otsusele ja avalduse esitamisele järgneb likvideerimine, mille jooksul on teil oluline jälgida kindlat tegevuste järjekorda. Likvideerimine koosneb järgmistest etappidest: 1.likvideerijate määramine ja nende kandmine äriregistrisse; 2.teate avaldamine osaühingu likvideerimise kohta Ametlikes Teadaannetes ning teadaolevate võlausaldajate teavitamine; 3.osaühingu lõppbilansi koostamine ning varade jagamine; 4.likvideeritava osaühingu raamatupidamise korraldamine ja maksude tasumine. Osaühingu likvideerimine on küllaltki aeganõudev protsess, mis kestab vähemalt kuus kuud. Kui selgub, et osaühingul on veel jaotamata vara, tuleb läbi viia ka täiendav likvideerimine
äriühinguna, ilma ühingut likvideerimata, säilitades seniste osanike osalus. Ümberkujundamine on lubatud kõigi äriühingute puhul v. a tulundusühistute puhul. 34. Äriühingute lõpetamine ,likvideerimismenetlus. Lõpetamise alused: osanike/ üldkoosoleku otsus, vabatahtlik lõpetamine, sundlõpetamine, kohtulahend, pankroti väljakuulutamine, pankrotimenetluse raugemine, muu seaduse või põhikirjaga ettenähtud alusel Likvideerimismenetlus: likvideerijate nimetamine. Likvideerimisetapid: likvideerimise algbilansi koostamine, võlausaldajate nõuete rahuldamine, likvideerimise lõppbilansi koostamine, vara jaotamine, äriühingu kustutamine äriregistrist, dokumentide süilitamine 35. Äriühingute ülevõtmine. Lõppbilansi koostamine, aastabilansside koostamine ja kinnitamine, ühinemislepingu sõlmimine, ühinemisaruande koostamine, ühinemislepingu kontrollimine ja tutvumine,
otsuseid vastu võtta nii koosolekul kui ka koosolekut kokku kutsumata. Osanike koosolek on pädev vastu võtma otsuseid, kui on esindatud vähemalt pool osadega esindatud häältest, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema esindatuse nõuet. Koosoleku kutsub kokku juhatus. OÜ-l peab olema audiitor, kui OÜ osakapital on üle 25000eur või kui see on ette nähtud seaduses või põhikirjaga. OÜ on võimalik lõpetada osanike otsusega või kohtuotsusega. OÜ vara jaotamine toimub likvideerijate poolt koostatud jaotusplaani alusel. 29. Ettevõtte asutamise etapid. Äriidee Rahastamisvõimaluste leidmine Ettevõtlusvormi valik ( FIE, TÜ, UÜ, OÜ, AS, TÜ või MTÜ) Ärinime valik/kontroll (justiitsministeer. registrikeskusest) Asutamisdokumentide kinnitamine Tegevuslubade/litsentside hankimine (ministeeriumide käest) Ettevõtte registreerimine (Äriregistrisse kandmine) Registr. kohalikus maksuametis (Maksu- ja Tolliamet) Arvele võtmine haigekassas Registr
Kui põhikirjasäte on vastuolus seaduses sätestatuga, kohaldatakse seaduses sätestatut. Kui põhikirjas ei ole ette nähtud sihtasutuse tähtaega, loetakse, et see on asutatud määramata tähtajaks. Sihtasutuse registrikaardile kantakse tema kohta järgmised andmed: 1) registrikood ja registrikannete järjekorranumbrid; 2) nimi; 3) asukoht ja aadress; 4) eesmärk; 5) juhatuse liikme andmed; 6) pankrotihalduri andmed; 7) likvideerija andmed; 8) juhatuse liikmete ja likvideerijate esindusõiguse kord, kui see erineb seaduses ettenähtud üldreeglist; 9) asutamisotsuse tegemise aeg; 10) põhikirja muutmise aeg ja muudatuste sisu üldine kirjeldus; 11) tegutsemistähtaeg, kui sihtasutus on asutatud tähtajaliselt; 12) lõpetamine; 13) ühinemine ja jagunemine; 14) pankroti väljakuulutamine ning pankrotimenetluse lõppemine; 15) registrist kustutamine; 16) likvideeritud sihtasutuse dokumentide hoidja andmed;
- registreeritakse OÜ, TÜ, UÜ, filiaali või FIE (tulundusühistu ja AS vaid notariaalselt) · Elektroonsel registreerimisel võimalus valida: - kiirmenetlus ( järgmisel tööpäeval) - tavamenetlus ( 5 tööpäeva) Äriühingu asutamine · Registrikaardile kantakse m.h. ka järgmised andmed: - ettevõtja/ühingu ärinimi ja registrikood - elu- või asukoht ja aadress - osa-, või aktsiakapitali rahaline suurus - asutamine sissemakset tegemata - juhatuse liikmete ning likvideerijate andmed - juhatuse liikmete volitused ühingu esindamisel - ühingu liik või ettevõtja õiguslik vorm - majandusaasta algus- ja lõpp - pankrotiandmed - ühinemine, jagunemine, ümberkujundamine, lõpetamine Äriühingu asutamine · Nõuded registripidajale esitatavatele andmetele: - Füüsilise isiku elukoht- kohaliku omavalitsuse üksus - Juriidilise isiku asukoht- kohaliku omavalitsuse üksus - Isiku aadress- täpsed andmed - maja ja korteri number,
Viimati muudetud 01.01.2009. 4. Tulundusühistuseadus Vastu võetud 19. detsembri 2001. a seadusega (RT I 2002, 3, 6), jõustunud 1.02.2002. a. Viimati muudetud 10.12.2008 (RT I 2008, 59, 330) 1.01.2009 5. Aruannete elektrooniline formaat. Eesti Panga presidendi 20. septembri 2002. a määrus nr 15. 6. Krediidiasutuste seadus. Vastu võetud 9.02.1999. a seadusega (RT I 1999, 23, 349), jõustunud vastavalt §-le 142. Viimati muudetud 10.12.2008 (RT I 2008, 59, 330) 1.01.2009 7. Krediidiasutuse likvideerijate ja krediidiasutuse ajutise halduri ja pankrotihalduri aruandluse esitamise korra kinnitamine. Vastu võetud Eesti Panga presidendi 14. 05. 1999. a määrusega nr 10 ( RTL 1999, 87, 1089), jõustunud 1.07.1999. Viimati muudetud 20.12.2001 nr 4 (RTL 2001, 138, 2050) 1.01.2002 8. Krediidiasutuse ning krediidiasutuse konsolideerimisgrupi bilansi ja kasumiaruande sisu- ja vorminõuete kehtestamine. Eesti Panga presidendi 22. juuni 2007. a määrus nr 8 9. Kindlustustegevuse seadus. Vastu võetud 8
rahvastikuregistris registreeritud elukoht, peavad registripidajale esitama oma aadressi ja teavitama viivitamatult oma aadressi muutumisest. · osaühing võib lisaks oma aadressile teatada registripidajale ühe isiku Eesti aadressi, millele kohus saab sellele isikule ettevõtja menetlusdokumente kätte toimetada. Nimetatud aadress kantakse registrikaardile. · äriregistri andmete muutumisel, muu hulgas juhatuse liikmete ja likvideerijate nimetamisel ja tagasikutsumisel, nende esindusõiguse muutumisel ning äriühingu lõpetamisel tuleb viitamata esitada avaldus äriregistrisse kantud andmete muutmiseks. MAKSUDE ARVESTUS (Janek Keskküla), Tallinna Majanduskool 9 RP089 (2009/2010)
- § 33 lg7?- kuidas kanne muutus? Kuupäev? Kande tegemise kuupäev aga pole ju seotud juhatuse liikme ametisse asumisega. Kui andmed on muutunud on vaja esitada kandeavaldus- kas aga on muutunud? Ei kuna oli ka enne kantud ja kuigi ametiaeg lõppes siis valiti ju tagasi. Seega see § on veidi eksitav. 3 § 33 lg.7: äriregistrisse kantud andmete muutumisel, muu hulgas äriühingu juhatuse liikmete nimetamisel, tagasikutsumisel või pärast volituste lõppemist uuesti nimetamisel, likvideerijate nimetamisel või tagasikutsumisel või nende esindusõiguse muutumisel ja äriühingu lõpetamisel tuleb viivitamata esitada avaldus äriregistrisse kantud andmete muutmiseks ei, räägib andmete muutumisest; nii lühikese ajaga (5 päeva) äriregister ei muuda veel midagi; § 61 lg.2 järgi peab ÄR kõigepealt tegema järelepärimise ettevõtjale, kui registripidaja avastab et kane vale. Seega omal initsatiivil ei saa registripidaja kannet teha vaid peab teatama.
- § 33 lg7?- kuidas kanne muutus? Kuupäev? Kande tegemise kuupäev aga pole ju seotud juhatuse liikme ametisse asumisega. Kui andmed on muutunud on vaja esitada kandeavaldus- kas aga on muutunud? Ei kuna oli ka enne kantud ja kuigi ametiaeg lõppes siis valiti ju tagasi. Seega see § on veidi eksitav. 3 § 33 lg.7: äriregistrisse kantud andmete muutumisel, muu hulgas äriühingu juhatuse liikmete nimetamisel, tagasikutsumisel või pärast volituste lõppemist uuesti nimetamisel, likvideerijate nimetamisel või tagasikutsumisel või nende esindusõiguse muutumisel ja äriühingu lõpetamisel tuleb viivitamata esitada avaldus äriregistrisse kantud andmete muutmiseks ei, räägib andmete muutumisest; nii lühikese ajaga (5 päeva) äriregister ei muuda veel midagi; § 61 lg.2 järgi peab ÄR kõigepealt tegema järelepärimise ettevõtjale, kui registripidaja avastab et kane vale. Seega omal initsatiivil ei saa registripidaja kannet teha vaid peab teatama.
tehakse kanne äriregistrisse), kes teavitavad võlausaldajaid likvideerimismenetlusest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded (ÄS § 212,375), lõpetavad osaühingu tegevuse, nõuavad sisse võlad, müüvad vara ja rahuldavad võlausaldajate nõuded (ÄS § 209 lg 2, 272 (2)) ning vajadusel esitavad pankrotiavalduse (ÄS § 210). Pärast võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamist või tagamist ja raha hoiustamist allesjäänud vara jaotatakse äriühingu osanike vahel likvideerijate poolt koostatud vara jaotusplaani kohaselt vastavalt nende osade nimiväärtustele, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti (ÄS § 216 lg 1, aktsiaselts § 378, § 379 ). Kui likvideeritava aktsiaseltsi varast ei jätku võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamiseks, peavad likvideerijad esitama pankrotiavalduse (ÄS § 373). Pärast likvideerimise lõpetamist esitavad likvideerijad avalduse äriphingu kustutamiseks äriregistrist. 36. Mida tähendab konkurentsikeeld? Too näiteid.
Kui hüvis on liiga madal, siis võib kohus määrata õiglase hüvitise. Otsust see kehtetuks ei tee. 20. Mis on AS lõpetamise alused ja lõpetamise protseduurid? Aktsiaselts on võimalik lõpetada üldkoosoleku otsusega (nõutav 2/3 häälteenamus), kohtumäärusega või netovara vähenemisega alla osakapitali miinimumsuurust. Lõpetamisel AS likvideeritakse ja lõpetamine kantakse äriregistrisse. Likvideerijateks on üldjuhul juhatuse liikmed. Likvideerijate isikuandmed kantakse äriregistrisse. Sundlõpetamise korral võib kohus määrata tähtaja sundlõpetamise aluseks olevate asjaolude kõrvaldamiseks. Kohtumäärusega lõpetatakse osaühing siis, kui osanikud ei ole vastu võtnud lõpetamisotsust, kuigi nad on selleks seaduse järgi kohustatud või kui netovara on langenud alla miinimumpiiri või kui juhatuse volituste tähtaeg on lõppenud rohkem kui 2 aastat tagasi ja uut juhatust ei ole valitud. 21
... Ühehäälne kirjalik otsus koosolekut kokku kutsumata (ÄS § 173 lg 3) · Võlausaldajatele teatamine ... Teade võlausaldajatele + teade väljaandes Ametlikud Teadaanded. 4 kuud aega nõude esitamiseks. Seejärel peaks juhatus esitama Äriregistrisse avaldus likvideerimise kohta. Enamasti likvideerijaks juhatuse liige. Sundlikvideerimisel määrab likvideerija kohus. Likvideerimismenetlus · Lõpetamise ja likvideerijate äriregistrisse kandmine ... Juhatuse avaldus äriregistrile (ÄS § 204 lg 1 ja § 208 lg 1) · Algbilansi koostamine, kinnitamine osanike poolt, registrile esitamine 3 kuu jooksul lõpetamisotsusest (ÄS § 211 lg 2-4) · Vara müük, võlgade sissenõudmine, nõuete rahuldamine. Kui vara vähem kui kohustusi -> pankrotiavaldus · Lõppbilansi ja vara jaotusplaani koostamine ja osanikele tutvumiseks esitamine (ÄS § 215 lg 1 ja 3)
60). 5.13.2. Toimingud likvideerimismenetluses · Osaühingu majandustegevuse ülevaate koostamine (ÄS § 202 lg 2); · Lõpetamisotsuse vastuvõtmine osanike poolt - 2/3 häälteenamusega (ÄS § 202 g 1); · Teate avaldamine Ametlikes Teadaannetes ning likvideerimisteate saatmine teada olevatele võlausaldajatele (ÄS § 212 lg 1 ja 2); · Avalduse esitamine äriregistrile lõpetamise ja likvideerijate äriregistrisse kandmiseks (ÄS § 204 lg 1 ja § 208 lg 1); · Likvideerimise algbilansi koostamine, selle kinnitamine osanike poolt ja registripidajale esitamine kolme kuu jooksul lõpetamisotsuse vastuvõtmisest (ÄS § 211 lg 2,3 ja 4); · Ühingu vara müük, võlgade sissenõudmine ja võlausaldajate nõuete rahuldamine, vajadusel pankrotiavalduse esitamine 4 kuud Ametlikes Teadaannetes teate avaldamisest. Kui ilmneb, et
Likvideerimise protsessis jätkab tegevust aktsiaseltsi üldkoosolek, sest äriühing peab ka likvideerimise ajal esitama seaduse poolt ettemääratud dokumente. Lisaks juhatuse üldistele õigustele ja kohustustele on likvideerijatel veel teisigi kohustusi, mis tulenevad just äriühingu likvideerimismenetlusest ja on seadusega sätestatud. Võlausaldajate nõuete esitamise tähtaeg on neli kuud, arvates likvideerimisteate avaldamisest. Aktsiaseltsi vara jaotamine toimub likvideerijate poolt koostatud jaotusplaani alusel. Aktsiaselts lõppeb tema registrist kustutamisega. Äriühingu dokumente säilitatakse 10 aastat, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Isikule, kes on oma mõju ära kasutades on tekitanud äriühingule kahju on seaduse ees vastutav. 24 201. Millised on aktsiaseltsi kasumijaotuse ja aruandluse põhimõtted? Kasumit jaotatakse vastavalt aktsionäri aktsiate nimiväärtusele
annaabi.ee 
