Haljasalade kasvupinnased ja multsid
Seetõttu tekib
juurtele sobimatu anaeroobne keskkond. Eriti ohustatud on sillutatud aladel kasvavate puude
juurestik, kuna gaasivahetus juurepiirkonnas on sillutise tõttu häiritud.
Täielikult mineraliseerunud (humifitseerunud) turvas või kompost aga on taimedele kättesaadav ja
tema õhustatavus ning veemahutavus on head. Hästi lagunenud orgaanilise aine olemasolu
kasvupinnases võib teataval määral korvata isegi savi- ja liivsaviosakeste vajakut ning toimida vett
siduva materjalina.
Kasvupinnaste tööstuslikul tootmisel soovitataksegi orgaanilise komponendina kasutada põhiliselt
erineva päritoluga ning erinevas lagunemisastmes olevaid turbaid ning komposti. Mõistagi on olemas
palju muid orgaanilisi materjale, kuid enamik neist ei sobi kasvupinnastesse ilma eelneva
kompostimiseta. Sellisteks materjalideks on näiteks sapropeel ehk järvemuda, reoveepuhastite setted,
loomasõnnik jms
annaabi.ee 
