Köömen 2-aastane või mitme Tuulevarjuline koht Mulla suhtes nõudlik ei ole Külvatakse varakevadel Koristatakse siis kui aastane Võib kasvada ka varjus Kõige paremin kasvab 1cm sügavusele seemned peaharu saikas on Püstine, 50cm kõrge lubjarikkal liivsavimullal Ridade vahel võib esimesel pruuniks muutunud Sarikaline aastal kasvatada kress- Varisemise vältimiseks on Idanevus säiliv 2-3 aastat salatit, redist soovitatav koristada
kastmist ja väetamist. Ei talu tuuliseid kasvukohti, võib vajada toestamist. DIANTHUS GRATIANOPOLITANUS - HALL NELK • Kuni 30 cm kõrgune padjandtaim. Lehed kitsad sinkjashallid, hallid. Õied lihtsad, asetsevad 2-3 kaupa õievarre tipus. Päikeseline kasvukoht, pigem lahjem muld. PHLOX PANICULATA - AED-LEEKLILL (AEDFLOKS) • Moodustab mitu püstist vart, mis on ovaalsete lehtedega kaetud. • Floksid kasvavad hästi kobedal liivsavimullal. PAPAVER ORIENTALE - IDAMAGUN • õie läbimõõt kuni 18 cm. Püstiste ‘Napoleo võrsetega n’ taime kõrgus on kuni 90 cm. Õied asetsevad vartel üksikult • Kasvab hästi avatud päikesepaistelis tes kohtades hea drenaaþiga muldadel AGASTACHE FOENICULUM - ANIISI- HIIDIISOP • lõhnavate hallikasroheliste elliptiliste kuni munajate (meenutavad nõgese lehti) vastakuti asetsevate lehtede ja
karvased. Leheroots sulglehtedest kaks korda pikem. Õied või õisikud: pikkades tipmistes rõhkeõielistes kobarates, enamasti sinised, punased või valged. Õitseb juunis-juulis. Liigi eritunnused: lehtedest saab tugevat pärnarohelist värvust. Kasvukoha nõuded: lupiinid ei ole mullastiku suhtes nõudlikud, kasvavad hästi igasugusel aiamullal, kuid parima arengu saavutavad nõrgalt happelisel või nõrgalt leeliselisel liivsavimullal Kasutamine haljastuses: pargis, metsaaias, soolotaimena. Kasutatud kirjandus: http://www.hortes.ee/est/ouetaimed/pusikud/hulgalehine-lupiin-e http://www.seemnemaailm.ee/index.php?GID=1431 http://www.cybernature.ee/herb/hulgalehine_lupiin.htm 1.20 Pojeng (Paeonia) Konkreetne liik: põõsaspojeng (Paeonia suffruticosa) Taime kõrgus ja läbimõõt: kuni 2 m kõrge, kasvulaiust anda kuni 1,5m Taime välislaadi kirjeldus: kasvulaad kerjajas
Hari mulda optimaalses sügavuses Olen pikka aega (1980 - 1999) jälginud külvieelse mullaharimise kvaliteeti enamikes vabariigi regioonides. Sellest on selgunud, et vaid kolmandikul põldudel haritakse optimaalses sügavuses (5...7 cm). Kolmandikul põldudel tehakse seda väga sügavalt (12...15 cm) ja kolmandikul jälle väga madalalt. Optimaalsest sügavam või madalam külvieelne mullaharimine on katseandmetel vähendanud odra terasaaki rähksel liivsavimullal 12,6...17,3% ja kuivendatud gleisaviliivmullal 10,8...14,2%. Muldade veevaru mõjutab kõige enam harimissügavus. Kevadel on harimata mulla pindmisest 0...7,5 cm kihist veekadu kõige suurem. Künni tasandamisel ribisti või lattlibistiga (kobestatud mullakihi tüsedus 0,5...1,5 cm) on võimalik veekadu vähendada 32...57%. Äestamisel äketega (kobestatud mulda 1,5...2,5 cm) 52...67% ja lauskultiveerimisel (kobestatud mulda 4,5 ...7,5 cm) 73...79%. Sügavam harimine ei mõju soodsalt mulla
on selle kasutamine hääbunud. Siiski, aedruut on üsna populaarne Itaalias ja väga laialdaselt kasutatakse seda Etioopias. Etiooplased kasutavad värskeid aedruudu lehti kohvi maitsestamiseks, samuti nende rahvusliku vürstisegu berebere maitsestamiseks. Etiooplased kasutavad lisaks aedruudu lehtedele ka nende kuivatatud marju. Kasvatamine - Valgust armastav ja põuakindel taim. Mulla suhtes vähenõudlik. Kasvab hästi rähk-, karbonaat-, lubjarikkal- ja liivsavimullal. Paljundamine - vahetu seemnete külviga avamaale või istikukastidesse, samuti põõsa jagamise teel ja pistikutega. Külvatakse talve alla oktoobris- novembris, või kevadel mai alguses. Istikute kasvatamiseks võib külvata ka märtsis. Külvatakse laiarealiselt. Ridadevaheline laius 70-100cm. Alalisele kasvukohale istutatakse vahedega 20-25cm. Õitseb teisel kasvuaastal. Saagi kogumine Mõrkjalt lõhnavaid lehti võib kogu suve jooksul ja enamasti talvelgi värskena kasutada