sõmeraid, mille vahele jäävad suuremad õhuruumid, mis soodustavad mulla veeläbilaskvust ning õhumahutavust ja lisaks võimaldavad sõmerate sees säilitada vett. Sellist sõmeraterikast mulda nimetatakse struktuurseks mullaks. Struktuuri tekkeks on vajalik veel neutraalne või aluseline reaktsioon. Kõige paremad mullad on veeomadustega ja õhustatusega. Neid esineb kive, kruusa, liiva ning savi. Selliste muldade lähtekivimiks on enamasti liivsavimoreen. Oluline on ka mullas olevate taimede poolt omastatavate toitainete hulk. Sellest tulenevalt on kergesti omastatav fosfori, kaaliumi ja lämmastiku sisaldus.
sisseuhtehorisont ja lähtekivim. [6] Gleistunud näivleetunud muld LPg Profiil: A-Elg-Bg-Cg või A-Bafg-Elg-Bg-Cg. Huumushorisont, näivleetunud gleistunud horisont, gleistunud sisseuhtehorisont ja mulla gleistunud lähtekivim. Huumushorisont, gleistunud amorfse raua akumulatsioonihorisont, gleistunud näivleetunud horisont, gleistunud sisseuhtehorisont, gleistunud lähtekivim Nõrgalt (ajutiselt) liigniiske muld. Lähtekivimiks peamiselt punakaspruun liivsavimoreen. Põllul esinevate muldade omaduste, viljakuse, kontrastsuse ja põllu kuju iseloomustus Põllumassiiv on suhteliselt piklik ning kandilise kujuga, asub Rahinge järve lähedal, tee ääres. Ümberringi on samuti põllumaad ning mõningad elamuhooned. Terve põld on kaetud keskmiselt raudkiviveerisega ja kivisusega (kivide suurus 20-40cm). Põllul esineb viis erinevat liiki mulda: 1) Gleistunud leetjas mulla (KIg) lähtekivimiks on punakaspruun liivsavimoreen. Põlluks
esineb mulla erosioon või pealeuhe, lammialad, kus tulvavete mõjul kuhjuvad uued setted, üleujutatavad või õhukeste muldadega madalad rannikualad. Tugeva tehnogeense mõjuga alad puistangud, karjäärid, songermaad. Gleistunud kahkjas leetunud muld (LPg) v1sl/v1ls (raske savilliv ning raske liivsavi). Profiil A-Baf-Egl-B2g-C2(g) (A-nõrgalt toorhuumuslik, Egl kohal võib esineda Baf horisont, keemine kuni 90 cm, lähtekivimiks peamiselt punakaspruun või pruun liivsavimoreen.). Alustevaesel lähtekivimil tekkinud muld. A-horisondile järgneva väljauhtehorisondi E paksuse järgi ning A- ja E-horisondi suhte järgi eristatakse õhukesi keskmise sügavusega ja sügavaid leostunud Kujunenud 2-kihilisel lõimisel (liivad ja saviliivad liivsavidel või liivsavid rasketel liivsavidel ja savidel), nõrgalt liigniisked. Alumise lõimisekihi pinnal (30-70 cm sügavusel) ja selle
km) ja Umbusi (32 km). Läänes on valla piiriks Navesti jõgi, lõunaosas Umbusi raba. · http://www.kesk.ee/files/menu//2007083002510000yldplane eringu_seletuskiri.pdf Adavere lähedal Tallinn-Tartu maantee ääres asub Mandri-Eesti keskkohta tähistavrahn ja endine matmispaik "Kalmemägi", · Aluspõhja moodustavad Siluri karbonaatsed kivimid (lubjakivid, merglid, dolomiidid). · Pinnakattena on levinuim saviliivmoreen, harvem liivsavimoreen. Põltsamaa jõe orus leidub saviliiva ja liivsavi, madalamatel aladel madalsooturvast. Pinnakatte paksus on valdavalt 2-5m, paksem on see moreenküngastel(suurematel üle 10m) ja Põltsamaa jõe orus. · Piirkonnas kaevandatakse lubjakivi, kruusa ja turvast. · Tähtsaim maavara on lubjakivi, mida kaevandatakse Rõstlas (AS Graniit). Paasi kasutatakse killustiku tootmiseks. Jätkates praegust kaevandamistempot, ammendub Rõstla karjäär 10-12 aasta pärast.
lavamaaga, kagust Irboska lavamaa ja lõunast Võru- Hargla nõoga. ● Maastiku eripära tuleneb peamiselt sellest, et lavamaa moreenkate on Palumaal umbes 40%-l alast kaetud jääjärveliste liivakate setetega. Lõunaosas Eesti suurim (9,3%-line) orustike osa maastikustruktuuris ja 62%-line metsaalade osatähtsus maakattes Pinnamood ● Lõuna-Eesti aluspõhja moodustavad suuremalt osalt devoni ajastu liivakivid,pinnakatte aga kvaternaari punakaspruun liivsavimoreen. ● Aluspõhi paljandub paljudes kohtades jõgede ääres ning oruveerudel. Nii on tekkinud liivakivikaljud ja liivakivikoopad. Veestik ● Palumaa põhjaosas asub kaks järve-väga läbipaistva veega liivapõhjaline Valgjärv ja tumedaveeline Mustjärv. ● Palumaa pruuniveelised järved on Euroopa tumedaimad. Nende läbipaistvus on kohati vaid 0,5 meetrit. Seetõttu lähevad nende pinnakihid suvel väga soojaks. ● Siinses piirkonnas asuvad Piusa jõgi ja Mädajõgi,
1.Paiknemine Eestis Palumaa on palumännikute ja nõmmede maastik,mis asub Haanja kõrgustiku kirdejalamil. 2.Geoloogilne ehitus Lõuna-Eesti aluspõhja moodustavad suuremalt osalt devoni ajastu liivakivid,pinnakatte aga punakaspruun liivsavimoreen. Aluspõhi paljandub paljudes kohtades jõgede ääres ning oruveerudel. Nii on tekkinud liivakivikaljud ja liivakivikoopad. Piusa raudteejaama juures leiduvat valget liivakivi kasutatakse klaasiliivaks. 3.Pinnamood Kõrgusvahed on Lõuna Eestis suured ja pinnamood mitmekesine. Viljakad moreentasandikud vahelduvad küngaste,järvede,soode,niitude ja metsatukkadega. Palumaal
PAIKNEMINE Pindala: 827 km², Eesti territooriumist 1,82 % Palumaa asub Kagu-Eestis Peipsi madaliku ja Ugandi ning Irboska lavamaa vahel. Edelaosas külgneb Võru-Hargla nõoga. GEOLOOGILINE EHITUS Lõuna-Eesti aluspõhja moodustavad suuremalt osalt Devoni ajastu liivakivid, pinnakatte aga ka punakaspruun liivsavimoreen. Aluspõhi paljandub paljudes kohtades, jõgede ääres ning oruveerudel. Nii on tekkinud liivakivikaljud ja liivakivikoopad. Maastiku eripära tuleneb peamiselt sellest, et lavamaa moreenkate on Palumaal umbes 40%-l alast kaetud jääjärveliste liivakate setetega. Lõunaosas Eesti suurim orustike osa maastikustruktuuris ja 62%-line metsaalade osatähtsus maakattes. PINNAMOOD Kõrgusvahed on Lõuna Eestis suured ja pinnamood mitmekesine. Viljakad
Edelaosas külgneb Võru-Hargla nõoga Pindala 827 km2 Kõrgeim koht Küllätüvä ümbruses ~ 120 m Geoloogilised iseärasused Palumaa põhjaosa asub Gauja ja lõunaosas Amata lademe peenteralise liivakivi ja aleuroliidi avamusel. Lõuna pool Võru-Petseri ürgorus esineb kohati arvestatavas paksuses savikihte Aluspõhi-Devoni ajastu liivakivid, aluspõhi paljandub paljudes kohtades-jõgede ääres ning oruveerudel Pindkate-punakaspruun liivsavimoreen Pinnamood Palumaa on üldkujult tasandik Mõhnastikud, sood, järved, jõed, niidud, metsatukad, liivikud ja põllumaad Palumaa madaldub 60-70 m kõrguselt keskosalt ida-kirde Pihkva järve poole 40-50 meetrile Obinitsast kagus Küllütüvä ümbruses kerkib maapind kõrgemale Jõeorgudes on hulgaliselt liivakiviseid kaldakaljusid Ida pool asub Mustoja mõhnastik (22 km²), mis kõrgub 96 meetrini Härma müürid
Edelaosas külgneb Võru-Hargla nõoga Pindala 827 km2 Kõrgeim koht Küllätüvä ümbruses ~ 120 m Geoloogilised iseärasused Palumaa põhjaosa asub Gauja ja lõunaosas Amata lademe peenteralise liivakivi ja aleuroliidi avamusel. Lõuna pool Võru-Petseri ürgorus esineb kohati arvestatavas paksuses savikihte Aluspõhi-Devoni ajastu liivakivid, aluspõhi paljandub paljudes kohtades-jõgede ääres ning oruveerudel Pindkate-punakaspruun liivsavimoreen Pinnamood Palumaa on üldkujult tasandik Mõhnastikud, sood, järved, jõed, niidud, metsatukad, liivikud ja põllumaad Palumaa madaldub 60-70 m kõrguselt keskosalt ida-kirde Pihkva järve poole 40-50 meetrile Obinitsast kagus Küllütüvä ümbruses kerkib maapind kõrgemale Jõeorgudes on hulgaliselt liivakiviseid kaldakaljusid Ida pool asub Mustoja mõhnastik (22 km²), mis kõrgub 96 meetrini Härma müürid
sopistused, mille heleda värvuse on põhjustanud ajutine ülavesi koos lessiveerumisprotsessiga. Seega põhjustab periooditi esinev ülavesi neis muldades gleistumist. Lessiveerumine omakorda soodustab veelgi sissuhtehorisondi rikastumist väikeste mullaosakestega ja selle dreenivuse halvenemist. Mullad on kujunenud lainjatele moreentasandikele, kus lähtekivimiks on peamiselt punakaspruun karbonaadivaene liivsavimoreen. Enamus on kasutuses põllumaana (Eesti muldadest) Gleistunud kahkjad mullad - LPg Reljeef: lainjad moreentasandikud ja voored. Mulla lähtekivim on kollakashall või punakaspruun karbonaatne moreen. Mulla reaktsioon profiili ülaosas on nõrgalt happeline või neutraalne. Metsana paraniiske, veega varustatus hea (Kõlli, 2000). Deluviaalmullad - D Parasniiske deluviaalmuld paikneb nõlva alumisel kolmandikul ärauhtevööndi lõpul ja pealeuhtevööndi alguses, kus põhjavesi on sügaval
keemine mullaprofiilis enamasti puudub. Näivleetunud mullad on vähese ülagleistumise tunnustega parasniisked mullad, mille ülemine kiht on kergema (saviliiv või liivsavi) ja alumine kiht paari astme võrra ülemisest raskema lõimisega. MULLA LÄHTEKIVIMID. Lõuna-Eesti aluspõhjakivimiks on liivakivi. Mulla lähtekivimiks on liustikusetted: kogu mullatüsendi piires punakaspruun või pruun karbonaadivaene liivsavimoreen. Selles moreenis domineerib kohaliku aluspõhja , devoni materjal, millele mõnel juhul lisandub mitmesuguste osakaaluga Põhja -Eestist jääga kaasa toodud karbonaatkivimite ja raudkivimaterjal. Kohati on see moreen 0,4-1,0 m tüseduselt kaetud hilisema settega, kas tolmja saviliiva või liivaga. Sel juhul on tegemist kahekihilise lähtekivimiga. Nende muldade omapäraks on asjaolu, et saviliiva kihi alumisse osasse liivsavi peale koguneb
Mullad on väheste ülagleistumise tunnustega parasniisked mullad, kerge lõimisega (saviliiv või liivsavi). Profiilis on selgelt näha väljasopistused ehk „ keeled“ . Keelte kohal olev kiht muutub pruunikaks sinna kogunenud amorfse raua mõjul. Võib leida liigniiskuse tunnuseid sisseuhtehorisondis, mis sisaldab rohkesti rauakonkretsioone ja gleilaike. Üldiselt on need tüüpilised Lõuna-Eesti moreentasandikele, mille lähtekivimiks on punakaspruun karbonaadivaene liivsavimoreen. Lõimise kokkupuute alal tekib ülavesi, mille tagajärjel alumine lõimisekiht küllastub. Mullastiku elutegevus on pidurdunud või siis väheaktiivne, mida näitab kõdukihi selgepiiriline lasuvus. Üldiselt mulla orgaaniline aine akumuleerub endogeensel kujul. Näivleetunud mullad sobivad väga hästi lina, teravilja, kartuli ja põldheinte kasvatamiseks. Üldiselt hinnatakse näivleetunud muldade viljakust üle keskmise, kuid mulla kasutamist põlluna pärsib 3 asjaolu: ülavesi, väike
pesasid. 3.KAHKJAD LEETUNUD MULLAD:Karbonaadivaesel kaheosalisel lähtekivimil kujunenud mullad, millel kihisemine mullaprofiilis enamasti puudub. Lõimiseks on valdavalt saviliiv liivsavil, kerge liivsavi keskmisel ja raskel liivsavil ja harvem raske liivsavi savil (kahekihiline lähtekivim). Tulenevalt mulla kahekihilisuset, kannatavad nad ülaveest tingitud lühiajalise liigniiskuse all LP Kahkjas leetunud muld Lähtekivimiks valdavalt punakaspruun või pruun liivsavimoreen. Metsakõdu puudub või on 1-3 cm tüsedune. Kihisemine mullaprofiilis puudub või esineb 90 cm sügavamal. Mulla ülemised horisondid happelise reaktsiooniga. Profiil: A-Baf-El(g)-B-C2 või A- (Baf)- El(g) -B-C2. LEOSTUNUD MULLAD -Kihisemine algab B-horisondi kesk- või ülaosas, tingimata aga lähtekivimis, enamasti 30-100 cm sügavusel. Reaktsioon (pH) on haritava maa mulla ülemistes horisontides neutraalne kuni nõrgalt happeline, metsades nõrgalt kuni keskmiselt happeline
pesasid. 3.KAHKJAD LEETUNUD MULLAD:Karbonaadivaesel kaheosalisel lähtekivimil kujunenud mullad, millel kihisemine mullaprofiilis enamasti puudub. Lõimiseks on valdavalt saviliiv liivsavil, kerge liivsavi keskmisel ja raskel liivsavil ja harvem raske liivsavi savil (kahekihiline lähtekivim). Tulenevalt mulla kahekihilisuset, kannatavad nad ülaveest tingitud lühiajalise liigniiskuse all LP Kahkjas leetunud muld –Lähtekivimiks valdavalt punakaspruun või pruun liivsavimoreen. Metsakõdu puudub või on 1-3 cm tüsedune. Kihisemine mullaprofiilis puudub või esineb 90 cm sügavamal. Mulla ülemised horisondid happelise reaktsiooniga. Profiil: A-Baf-El(g)-B-C2 või A- (Baf)- El(g) -B-C2. LEOSTUNUD MULLAD -Kihisemine algab B-horisondi kesk- või ülaosas, tingimata aga lähtekivimis, enamasti 30-100 cm sügavusel. Reaktsioon (pH) on haritava maa mulla ülemistes horisontides neutraalne kuni nõrgalt happeline, metsades nõrgalt kuni keskmiselt happeline
näivleetunud ja leetunud muldadega. mullatekke elementaarprotsess, mis leiab Okaspuu metsa all tekib rohkem fulvaatne Kindlasti vajavad lupjamist, väetamist. aset kahekihisel lähtekivimitel, kus huumus, väljauhtumine on suurem, ka Kogu Lõuna-Eesti v.a moreenkuplistike ala punakaspruun karbonaadivaene toitainete kadu suurem. Rohttaimede all a)Tartu, Viljandi grupi kõige paremad liivsavimoreen on kaetud geoloogiliselt tekib rohkem humiinhappeid. Eesti huumus mullad päritolult hilisemate veekogude setetega, on oluliselt fulvaatsem kui mustmullas. b)Tõrva, Abja nii häid muldi, kui ka mis on kergema lõimisega, kas savi-liivad Seepärast peab viima meie muldadesse liigniiskeid leetunud muldi või liivad. Näivleetunud mullad vajavad pidevalt juurde värsket orgaanilist ainet
muldadega. I Peatükk Piirkonna üldiseloomustus Esimesel päeval jõudsime teha kokku viis kaevet. Kõik kaeved jäid Tartu linna lähiümbrusesse. See piirkond jääb näivleetunud ehk kahkjad saviliivmullad liivsavidel valdkonda koos madalsoo muldadega. Valdavalt muldade lõimis selles piirkonnas on saviliivmullad. Selle piirkonna aluspõhi on Kesk-Devoni ladestik, Narva ja Aruküla lade vahepealne ala. Kivimiteks on kirju liivsavimoreen ja punakaspruun liivakivi ning aleuroliit. Pinnavormistikus domineerivad Kõrgsood ehk rabatasandikud, kivised saviliiva- ja liivsavitasandikud ning rähksed ja kivised saviliiva- ja liivsavi tasandikud.. Pinnakate on valdavalt moreen, kuid leidub ka vähesel määral turvast. Tartu jääb Ugandi lavamaa maastiku piirkonda. Keskmine kõrgus jääb 40 ja 60 meetri vahele, erandiks on emajõeäärne piirkond, mis on üldjuhul madalam
asub siluri paekivi ( Viljandi linna üldplaneering, kaust II). Maakonna territooriumi praegune vahelduv reljeef on kujunenud rohkem kui 300 miljoni aasta jooksul, see on keskdevonist kuni tänapäevani. Sakala kõrgustikul on ülekaalus orud, mis on tekkinud enne viimast jäätumist, ning viimase jääaja jooksul moodustunud kõrgemad pinnavormid (Rein, 1993). Eestis valdavad mulla lähtekivimid jääsetted ehk moreenid. LõunaEestis punakaspruun saviliiv- ja liivsavimoreen, mille karbonatsus Põhjast Lõuna poole järsult vähenev (Reintam, 1962). Sisemaa klimaatilised tingimused väljenduvad eelkõige õhuniiskusest (aasta keskmine absoluutne niiskus 6,4 mm, relatiivne niiskus 85%) ja temperatuuris. Aasta 7 keskmine õhutemperatuur on registreeritud juulis +34,5º (11.07.1992) ja absoluutne miinimum veebruaris -37,5º ( Viljandi linna üldplaneering, kaust II, 2010).
52. !Savistumine! on mullatekke elementaarprotsess, mis leiab aset karbonaatsel lähtekivimil intensiivse aineringe tingimustes, kus orgaanilise aine lagunemisel vabanenud mineraalühenditest tekkinud sekundaarsed savimineraalid jäävad oma tekke kohale pidama. Terve mulla profiil on akumulatiivne (Järvamaa). 53. !Näivleetumine! e. pseudoleetumine on mullatekke elementaarprotsess, mis leiab aset kahekihisel lõimisel (lähtekivimitel), kus punakas-pruun karbonaadivaene liivsavimoreen on kaetud geoloogiliselt päritolult hilisemate setetega, mis on kergema lõimisega, kas savi-liivad või liivad. (Baf – horisont, Elg – ülagleistumine, Bt) (Põlvamaa, Lõuna-Eesti, Valgamaa, Tartumaa). Vajavad lupjamist sügavkobestamist. Näivleetunud mullad jaot.: 1) pruunideks LP näivleetunud muldadeks 2) heledad L(P) näivleetunud mullad. 54. !Soostumine! on mullatekke elementaarprotsess, mis leiab aset liigniiskes hapnikuvaeses keskkonnas
puhmad(mustikas, pohl); rohttaimedest leseleht, aplu-härghein, kattekold, kilpjalg. Levinud kõikjal, eriti Lõuna-Eestis, 6,5% metsadest. 1.4 Laanemetsad- viljakad kasvukohad Jänesekapsa kkt (jk) Esineb kõrgematel lainjatel tasandikel või küngastel. Muld- värske, hea drenaaziga, põhjavesi sügaval; esinevad leetunud või näivleetunud mullad, mis mõnikord võivad olla ka nõrgalt gleistunud; lähtekivimiks en karbonaadivaene punakaspruun saviliiv või liivsavimoreen; varis laguneb küllaltki kiiresti, kõdukiht on õhuke. Puistu- kõrge tootlikkusega (Ia-I, harva II); kõige enam levinud kuusikud (ligi 50% on jänesekapsa kuusikud); puuliikide vaheldusel ka kaasikud ja haavikud; ka männikud, kõrge boniteediga, reeglina vaid kultuurpuistud; sagedased ka segapuistud; sageli kuuse järelkasv või II rinne. Alusmets- hõre või keskm tihedusega; esineb kuslapuu, punane leeder, paakspuu, pihlakas, vaarikas, sarapuu, näsiniin
Leiab aset neutraalse või nõrgalt happelise reaktsiooni tingimustes, kuid ei põhjusta ise mulla edasist hapestumist. Kihisemine on sügavamal kui 60 cm. 3) Savistumine leiab aset ka Põhja-Eesti rähkmuldades. Kihisemine on kõrgemal kui 30 cm. 4) Näivleetumine mullatekke elementaarprotsess, mis leab aset mehaaniliselt koostiselt e lõimiselt kahekihilistel lähtekivimitel, kus alumiseks materjaliks on punakas-pruun liivsavimoreen, mis on kaetud geoloogiliselt päritolult hilisemate setetega. See kattekiht võib olla erineva tüsedusega. Näivleetunud mullad jaotame kaheks: a) pruunid näivleetunud mullad LP, gleistunud pruunid näivleetunud mullad LPg, pruunid näivleetunud gleimullad LPG b) heledad näivleetunud mullad L(P), gleistunud heledad näivleetunud mullad L(P)g, L(P)G. Levivad need mullad valdavalt Lõuna-Eestis. On happelised, valdavalt kihisemine puudub
Leiab aset neutraalse või nõrgalt happelise reaktsiooni tingimustes, kuid ei põhjusta ise mulla edasist hapestumist. Kihisemine on sügavamal kui 60 cm. 3) Savistumine leiab aset ka Põhja-Eesti rähkmuldades. Kihisemine on kõrgemal kui 30 cm. 4) Näivleetumine mullatekke elementaarprotsess, mis leab aset mehaaniliselt kostiselt e lõimiselt kahekihilistel lähtekivimitel, kus alumiseks materjaliks on punakas-pruun liivsavimoreen, mis on kaetud geoloogiliselt päritolult hilisemate setetega. See kattekiht võib olla erineva tüsedusega. Näivleetunud mullad jaotame kaheks: a) pruunid näivleetunud mullad LP, gleistunud pruunid näivleetunud mullad LPg, pruunid näivleetunud gleimullad LPG b) heledad näivleetunud mullad L(P), gleistunud heledad näivleetunud mullad L(P)g, L(P)G. Levivad need mullad valdavalt Lõuna-Eestis. On happelised, valdavalt kihisemine puudub
majandamisest võivad esineda ka kaasikud ja haavikud. Metsad kõrge tootlikkusega, Ia-II bon. 1.4 Laanemetsad Laanemetsade hulka kuuluvad sinilille ja jänesesekapsa kasvukohatüüp. Jänesekapsa kasvukohatüüp (jk) - esineb kõrgematel lainjatel tasandikel või küngastel. Muld on värske, hea drenaaziga, põhjavesi sügaval. Esinevad leetunud (LkI-LkIII) või näivleetunud (kahkjad) mullad (LP). Mulla lähtekivimiks on enamasti karbonaadivaene punakaspruun saviliiv või liivsavimoreen. Varis laguneb küllaltki kiiresti, kõdukiht on õhuke. Puistud on kõrge tootlikkusega (Ia-I, harva II), parimate puistute keskmine kõrgus ulatub 35-40 meetrini ja tagavara 800 m 3 /ha. Kõige enam levinud kuusikud (ligi 50% on jänesekapsa kuusikud), puuliikide vaheldusel ka kaasikud ja haavikud. Esineb ka männikuid, mis on kõrge boniteediga, väga tootlikud. Jänesekapsa kasvukohatüübis kasvavad reeglina vaid kultuurmännikud. Sagedased on ka segapuistud.
lähtekivimil intensiivse aineringe tingimustes, kus orgaanilise aine lagunemisel vabanenud mineraalühenditest tekkinud sekundaarsed savimineraalid jäävad oma tekke kohale pidama. Terve mulla profiil on akumulatiivne (Järvamaa). 4) Näivleetumine e. pseudoleetumine on mullatekke elementaarprotsess, mis leiab aset kahekihisel lõimisel (lähtekivimitel), kus punakas-pruun karbonaadivaene liivsavimoreen on kaetud geoloogiliselt päritolult hilisemate setetega, mis on kergema lõimisega, kas savi-liivad 13 või liivad. (Baf horisont, Elg ülagleistumine, Bt) (Põlvamaa, Lõuna-Eesti, Valgamaa, Tartumaa). Vajavad lupjamist sügavkobestamist. Näivleetunud mullad jaot.: 1) pruunideks LP näivleetunud muldadeks 2) heledad L(P) näivleetunud mullad.
(viimases küll BwC üleminekuhorisondina), mis on moodustunud mulla mineraalse osa murenemissaaduste ja tuhaelementide kuhjumisel ning nendest sekundaarsete savimineraalide tekkel. Metamorfne horisont Bw on iseloomulik eelkõige vähe arenenud muldadele, muutused on toimunud kohapeal. Nii metsa-, rohumaa-, kui põllukaeve mullas tehti kindlaks keemine. Lähtekivim on kõigil sügavkaevetel vähe karbonaatne punakaspruun saviliiv- ja liivsavimoreen. Põllukaeve valdavad mullad olid saviliivad ja keskmised liivsavid, rohumaakaeve lõimisliku koostise moodustasid enamuses kerged liivsavid ning metsakaeve lõimis oli saviliiv ja raske liivsavi. Seega olid kõik vaadeldud mullad lõimiselt keskmise raskusega. [1][4][9] 18 Uuritud mullad on leetjas muld, erodeeritud rähkmuld ja rähkne gleimuld. Kõik uuritud
Kui mullahorisontide all esineb massiivne kivim (lubjakivi, liivakivi), mis mulla moodustumisel ei osale, siis nimetatakse seda mulla aluskivimiks (D). Paepealne e. Loomuld Õhukesed karbonaatmullad, kõrge huumuse ja mineraalainete sisaldus, veepuudus, aluseline pH, keskmise viljakusega (A-BC-C-D). Leostunud (Ko) ja leetjad (Kl) liivsavimullad Viljakamad mullad Eestis, happelised, hea veevahetus ja õhustatus (A-(E)-B-C). Näivleetunud e kahkjad mullad (LP) Kahe lähtekivimiga (punakaspruun liivsavimoreen kaetud saviliivade ja liivadega), ülavesi, happelised, keskmise viljakusega (A-E-B2-C2). Leede- (L) ja leetunud liivmullad (Lk) Huumushorisont puudub või on õhuke, esineb Ehorisont, tüse B-horisont, happelised mullad, madala viljakusega (O-(A)-E-B-C). Gleimullad (G) Liigniisked, esineb G-horisont, tüse AT või OT horisont, happelised. Soomullad Turba lasumi tüsedus >30 cm, liigniisked ja happelised, madalsoo, siirdesoo, rabamullad. 28. Mullatüüpide levik.
Alustaimestik liigivaene, domineerivad puhmad, rohttaimi vähe. Samblarinne hästi arenenud ja pidev, laiguti võib esineda ka turbasammalt. 1.4. Laanemetsade tüübirühm- niiskus- ja toitetingimustelt keskne rühm, mille piiritlemine ja jaotamine on küllaltki tinglik. Üldiselt on põhipuuliigiks kuusk. 1.4.1. jänesekapsa kkt.- reljeefiks lainjad tasandikud, moreenkünkad. Lähtekivimiks karbonaadivaene liivsavimoreen või saviliiv. Põhjavesi enamasti sügavamal kui 2 m. Puudest domineerib kuusk. Põõsarinne hõre kuni keskmise tihedusega (nt. mage sõstar, paakspuu, lodjapuu). Puhmarinne puudub või on katkendlik, rohurinne madal. Samblarinne pidev, keskmise ohtrusega. Levinud valdavalt Kagu- ja Lõuna-Eestis. 1.4.2. sinilille kkt.- reljeefiks lainjad moreentasandikud, oosid, lähtekivimiks
Pinnakattest koosnevad kuhjepinnavormid ja ta on üks olulisem tegur, mis määrab maastike ning taimkatte kohalikud erijooned Liustikutekkelised setted · Valdavalt on põhimoreen, mis on kujunenud liustiku aluspinnaga vahetus kontaktis olnud põhja- ja ka sisemoreenist. · Põhimoreeni lõimis, kivimiline koostis, värvus ja muud tunnused sõltuvad eeskätt lamavatest aluspõhjakivimitest. o Paekalda ees rohekas- või sinakashall liivsavimoreen (karbonaatkivimid puuduvad) o Ordoviitsiumi ja Siluri avamusalal on moreen halli värvi ja koosneb peamiselt karbonaatkivimeist. o Devoni avamusalal moreen liivakam ja sisaldab rohkesti Devoni materjali, värvuselt punakastpruun. · Moreenis olevad juhträndkivimid aitavad meil täpsustada liustiku liikumissuundi. · Moreenid on Eestis peamine ehitusalus ja viljakate muldade lähtekivim Liustikujõetekkelised setted
rohkesti sekundaarseid savimineraale, mis jäävad oma tekkekohale paigale. Kõige viljakamad mullad, Järvamaal, Lääne-Virumaal Pinnavormidel kõige peal K0 ehk leostunud muld, siis tuleb K0g ehk gleistunud leostunud muld ja viimasena G0 ehk leostunud gleimuld. 4)näivleetumine on mullatekke elementaarprotsess, mis leiab aset lõimiselt kahekihilistel muldadel Lõuna-Eestis, kus punakaspruun saviliiv või liivsavimoreen on kaetud geoloogiliselt päritolult hilisemate saviliivade või liivadega. Ülemine kiht laseb hästi vett läbi, alumine kiht halvemini ning tekib ülavesi, mis põhjustab ülagleistumist. Näivleetunud mulla profiil sõltub selle kattekihi tüsedusest, mis on kõige peal. Kui see on õhem (30-40 cm), siis kujunevad välja heledad näivleetunud mullad L(P). Kui kattekiht on tüsedam, siis kujunevad välja pruunid näivleetunud mullad LP. Arvatakse, et
pH 5,8 6,1, looduslikel 5,1 5,8 pH suureneb sügavuse suunas, C-s üle 7 2. Heledad näivleetunud mullad L(P): H5,6 <0,5 cmol+ kg-1 A Egl Bt C2 H8,2 metsam. 4 5, põllum. 2 3 cmol+ kg-1 T 15 20 cmol+ kg-1 Lähtekivim punakaspruun karbonaadivaene liivsavimoreen, mida katab: V põllum. 85 95%, metsam. 73 83% 1) kergem hilisem geol. päritolu veesete Liikuvat Al põllum. <10 , metsam. 10 20 mg kg-1 2) moreeni leostumise tulemusena kergema lõimisega pealmine kiht C 1,3 1,5% Liikuvat K savi lõimisega rohkem Kui moreenis karbonaadid, siis sügavamal kui 90 cm
kuusikud, raiete tagajärjel ka kaasikud ja haavikud, kultiveerituna männikud. Puistud Ia kuni III boniteediga (tavaliselt I-II boniteediklass). Alustaimestikus alati ohtrasti h. jänesekapsast jt. rohttaimi. Laanemetsade hulka kuuluvad sinilille ja jänsesekapsa kasvukohatüüp. Jänesekapsa kasvukohatüüp (jk) Esineb kõrgematel lainjatel tasandikel või moreenküngastel. Mulla lähtekivimiks on tavaliselt karbonaadivaene punakaspruun saviliiv- või liivsavimoreen, vahel esineb ka kahekihilisi lähtekivimeid. Muld on värske, hea drenaaziga, põhjavesi sügavamal kui 2 m. Esinevad õhukeselt kuni tüsedalt leetunud mullad (LkI kuni LkIII) või kahkjad mullad (LP). Organogeenne kiht on õhuke(1.....5 cm), sellele järgneb 5 kuni 20 cm tüsedune A1 horisont. A2 ja B horisont on ebaselgete piiridega. Mulla pH on ülemistes horisontides 3,2 kuni 4,2 , sügavamale happesus väheneb. Orgaaniline aine laguneb kiiresti.
Va. Mulla peeneselise osa tüsedus kuni 10 cm rabastumise tunnuseid. võivad olla ka nõrgalt gleistunud. Mulla (väga õhukesed paepealsed mullad (Kh'). Õhukese 1.3 Palumetsad lähtekivimiks on enamasti karbonaadivaene mullakihi tõttu kannatavad puud niiskuse puuduse Võrreldes nõmmemetsadega, kasvavad palumetsad punakaspruun saviliiv või liivsavimoreen. Varis all. Madalamatel aladel, kus aluspõhjaks on viljakamatel ja parema laguneb küllaltki kiiresti, kõdukiht on õhuke. murenemata paas, võib kevadeti esineda aga niiskusreziimiga muldadel. Metsakõdu on kuni 10 Puistud on kõrge tootlikkusega (Ia-I, harva II), liigniiskust
Puhmarindega kallakutel või küngastel olev mets on sürjamets. E.Lõhmuse süsteemis kuulub sürjamets sinilille kasvukohatüübi alla. Laanemetsades eristatakse jänesekapsa ja sinilille kasvukohatüüpe. 4.1. JÄNESEKAPSA KASVUKOHATÜÜP (Jk) Reljeef: moreenikünkad ja lainjad moreenitasandikud. Mikroreljeef tasane või nõrgalt mätlik. Muld: lähtekivimiks on valdavalt karbonaadivaene (kohati ka nõrgalt karbonaatne) punakaspruun saviliiv- või liivsavimoreen. Valdavalt näivleetunud LP, harvem mitmesuguselt leetunud mullad LkI, LkII, LkIII, L(k)I, L(k)II, L(k)III, Ls, mis mõnikord võivad sisaldada ka nõrku gleistumistunnuseid LPg, LkIg, LkIIg, LkIIIg, L(k)Ig, Lsg. Metsavaris laguneb suhteliselt kiirest, kõduhorisondi tüsedus keskmiselt 3 cm, sellele järgneb 10-20 cm tüsedune huumushorisont (A). Veereziim: parasniiske, muld on üldiselt hea drenaaziga, näivleetunud muldadel esineb
annaabi.ee 
